Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaupo Paal ja Malle Seppik 20.11.2012
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.12.2012, Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-66584
Tsiviilasi
Danske Bank AS (Danske Bank AS Eesti filiaali kaudu) hagi R V ja M D vastu solidaarselt võlgnevuse ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
13 836,89 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.06.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
R V ja M D apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Danske Bank AS (registrikood 61126228), Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu (registrikood 11488826), lepinguline esindaja adv R Kuulme Kostja I R V (isikukood xxxxxxxxxxxxxx) Kostja II M D (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostjate lepinguline esindaja adv Anne Nurmi
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 15.06.2012 otsus hagi rahuldamise osas muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Muuta otsust menetluskulude jaotuse osas. Jätta maakohtus kantud menetluskulud 85,2 % ulatuses solidaarselt R V ja M D kanda ja 14,8 % ulatuses Danske Bank AS (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) kanda. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta solidaarselt R V ja M D kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Danske Bank A/S Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu esitas 29.12.2010 hagi R V ja M D vastu solidaarselt võlgnevuse 254 128,05 krooni ja viivise 26 983,95 krooni väljamõistmiseks. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Hageja ning Tarest Group OÜ sõlmisid 10.09.2008 kapitalirendilepingu nr 280910TA, mille alusel omandas hageja Tarest Group OÜ ülesandel ja huvides sõiduauto Lexus RX300, tehasetähisega JTJGA31U840006629 hinnaga 21 729,96 eurot ehk 340 000 krooni ning andis sõiduki Tarest Group OÜ kasutusse. Tarest Group OÜ kohustus tasuma hagejale sõiduki kasutamise eest lepingujärgseid makseid vastavalt lepingu lahutamatuks osaks olevale maksegraafikule. Hageja ning kostjad sõlmisid 10.09.2008 käenduslepingud nr KÄ-280910TA-1 ja KÄ280910TA-2, millega käendajad kohustusid hageja ees solidaarselt koos kostja Tarest Group OÜ-ga vastutama lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Vastavalt käenduslepingute punktile 1 on käendajate vastutuse rahaline maksimumsumma 281 112,00 krooni. Kuna Tarest Group OÜ ja käendajad ei tasunud hagejale lepingujärgseid makseid nõuetekohaselt vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele ning hageja poolt antud täiendavale tähtajale, siis ütles hageja 23.02.2009 vastavalt lepingu punktile 10.1. lepingu ennetähtaegselt üles ja nõudis sõiduki viivitamatut tagastamist. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga võlgnevad kostjad hagejale kokku 254 128,05 krooni. Nimetatud põhivõlgnevus koosneb sõiduki jääkväärtusest 191 274,49 krooni, maksegraafiku alusel tasumata kuumaksetest 25 225,75 krooni ja tasumata kindlustusmaksetest summas 37 627,81 krooni. Hageja ja kostjad on lepingu tingimustes kokku leppinud viivises 0,3000% võlgnevuselt iga viivitatud päeva eest. Hagi esitamise seisuga võlgnevad kostjad hagejale 445 232,34 krooni viivist. Hageja on otsustanud viiviste võlgnevust vähendada ning nõuab kostjatelt viivise tasumist 26 983,95 krooni. Kohtuistungil jäi hageja nõude juurde, kuid suurendas viivist 37 627,81 krooni (2 404,86 euro) võrra.
Kostjate vastuväited
6.Kostjad hagi ei tunnista. Hagiavalduses on vastuolu esitatud tõendite ja faktiväidete osas. Maksegraafiku esitamine ei tõenda võlgnevuse olemasolu. Kostjatele ei ole teada lepingu ennetähtaegne ülesütlemine ning hageja ei ole seda tõendanud. Viited korduvatele meeldetuletustele on paljasõnalised ja ei vasta tegelikkusele. Vale on, et kostjatele on hageja esitanud nõuded sõiduki tagastamise kohta.
7.Segane on väide, et kostjad ei ole sõidukit tagastanud ega lepingust tulenevalt võlgnevust tasunud. Kostjatele ei ole esitatud nõudeid sõiduki tagastamise ega võlgnevuse tasumise kohta. Esimese astme kohtu lahend
8.Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 17 966,33 eurot, millest põhinõue moodustab 13 836,89 eurot ja viivis 4 129,45 eurot. Kohus jättis hageja menetluskulud 85,2 % ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja 14,8 % ulatuses hageja enda kanda. Kostjate menetluskulud jättis kohus kostjate endi kanda.
9.Kohus juhindus võlaõigusseaduse (VÕS) § 367 lg-st 1, mille kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.
10.Hageja on kohtule esitanud lisaks kapitalirendilepingule 280910TA ka lepingu lisa 1 s.o maksegraafiku. Kohus nõustus kostjate väitega, et maksegraafik iseenesest ei tõenda võlgnevuse vaid kohustuse olemasolu. Kuivõrd hageja on antud juhul tõendanud kohustuse olemasolu, siis tuleb kostjatel tõendada kohustuse puudumist, see tähendab seda, et äriühing on oma kohustuse hageja ees kohaselt täitnud. Käesoleval juhul ei ole kostjad hagetava kohustuse täitmise kohta tõendeid esitanud. Kostjad ei ole tuginenud sellele, et tegelikkuses on kohustus hageja ees täidetud. Sisulisi vastuväiteid hagile kostjad kohtule esitanud ei ole.
11.Hagejaga oli lepingulises suhtes Tarest Group OÜ, mille juhatuse liikmeteks ja seega seaduslikeks esindajateks olid ajavahemikul 04.03.2008 - 02.12.2011 kostjad. Seega oli just kostjatel äriühingu seaduslike esindajatena kohustus täita lepingut ja tagastada lepingu ülesütlemise korral liisinguese. Lepingu lisaks olevate üldtingimuste p. 9.1 kohaselt kannab liisinguvõtja liisinguandja ees täielikku ja tingimusteta vastutust vara säilimise eest alates müüjalt vara vastuvõtmise hetkest liisinguvõtja poolt kuni vara omandamiseni liisinguvõtja poolt või lepingu ennetähtaegse lõpetamise ja vara tagastamiseni liisinguandjale sõltumata liisinguvõtja süüst. Üldtingimuste p 10.3 järgi peab lepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja vara ja varaga seotud dokumentatsiooni liisinguandjale koheselt tagastama liisinguandja poolt näidatud ajal ja kohas. Seega on asjakohatud kostjate väited selle kohta, et nende teada pidi sõiduki hageja tagastama selle otsene valdaja R T. Sõiduki tagastamist tõendab vastuvõtu - üleandmise akt, kohtule sellist akti sõiduki tagastamise kohta esitatud ei ole. Ka ei ole esitatud muid tõendeid, mis nimetatud asjaolu kinnitaks. See, kellele äriühingu seaduslikud esindajad liisingueseme otsese valduse üle andsid, on nende enda riisiko, mis ei puutu käesolevasse vaidlusse. Vajadusel on kostjatel õigus pöörduda nõudega sõiduki otsese valdaja vastu. Ka üldtingimuste p 9.2 sätestab, et vara hävimine, vargus, kaotsiminek või kahjustamine liisinguvõtjast mitteolenevatel või tema poolt mittekontrollitud põhjustel ei vähenda ega vabasta liisinguvõtjat punktis 9.1 sätestatud vastutusest. Ka ei ole asjakohased kostjate väited selle kohta, et nad ei ole saanud hagejalt meeldetuletust või nõuet sõiduki tagastamise kohta. Kostjad ise on kohtule esitanud hageja 07.05.2009 saadetud nõudekirja vara tagastamiseks. Seega ei vasta kostjate väited nende poolt väidetule.
12.Hageja on arvestanud auto jääkmaksumuseks 12 224,67 eurot, mis tähendab tasumata väljaostumakseid alates 22.05.2009. Hageja pole jääkmaksumuse arvestuses arvesse võtnud edaspidi tasuda tulnud intressi ega muid kulusid. Selliselt vastab pärast ülesütlemist tasuda jäänud väljaostumaksete arvestus VÕS § 367 lg-le 2. Maksegraafiku kohaselt väheneb vara maksumuse saldo vastavalt maksete plaanitud laekumisele. Nii nähtub maksegraafikust, et 15.12.2008 seisuga oli vara maksumuseks 13 439,66 eurot, 15.01.2009 13 247,53 eurot ja
15.05.2009. 12 466,65 eurot. Kuivõrd hageja väidete kohaselt alates 15.12.2008 ei ole äriühing lepingust tulenevaid kohustusi täitnud, on põhjendatud hageja nõue tasumata maksete sissenõudmiseks summas 1 612,22 eurot (25 225,75 krooni). Kuivõrd hageja nõuab makseid, mis pidid laekuma enne kapitalirendi ülesütlemist, on põhjendatud ka neis sisalduva intressi väljamõistmine. Hageja nõue kostjate vastu sõiduki jääkväärtuse seisuga 22.05.2009 ja enne lepingu ülesütlemist tasumata maksete saamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
13.Hageja on esitanud nõude kindlustusmaksete 2 404,86 eurot (37 627,81 krooni) saamiseks. Selles osas tuleb hageja nõue jätta rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et ta täitis Tarest Group OÜ eest viimase kohustuse tasuda kindlustusandjale kindlustusmakseid.
14.Hageja on esitanud kostjate vastu viivisenõude 1 724,59 eurot (26 983,95 krooni). Kohtuistungil suurendas hageja esindaja alternatiivselt viivisenõuet 2 404,86 euro (37 627,81 krooni) võrra. Kostjate lepinguline esindaja vaidles alternatiivsele nõudele vastu põhjusel, et kohtuistungil ei saa suuliselt protokollilises vormis nõuet muuta. Iseenesest on kostjate vastuväide õige selles, et suuliselt ei ole võimalik kohtuistungil hagi alust või eset muuta. Samas ei loeta TsMS § 376 lg 5 p 2 kohaselt hagi muutmiseks hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. Seega ei ole kostjate esindaja vastuväide käesoleval juhul asjakohane. Hagiavalduse kohaselt võlgnevad kostjad perioodi 22.05.2009 kuni 29.12.2010 s.o 584 päeva eest viivist kokku 28 455,53 eurot (445 232,34 krooni). Kostjad viivisenõudele sisulisi vastuväiteid ei esitanud ega taotlenud viivise vähendamist. Hageja nõue viivise saamiseks tuleb rahuldada. Äriühing ei ole kohaselt täitnud oma lepingulisi kohustusi ning seega tuleb kostjatelt välja mõista viivis hageja poolt nõutud summas 4 129,45 eurot.
15.Eeltoodu alusel ning juhindudes VÕS § 65 lg-st 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda solidaarvõlgnikelt kohustuse ühist täitmist või igaühelt või mõnelt neist, sama seaduse §-st 101 lg 1 p-dest 1 ja 6, mis sätestavad võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist, samuti § 142 lg-st 1 ja § 145 lg-test 1 ja 2, mis sätestavad käendaja ja põhivõlgniku solidaarvastutuse ning ka käendaja vastutuse kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede eest, eelkõige viivise maksmise eest, kuulub hagi kostjate vastu osaliselt rahuldamisele.
16.Kõige eelpooltoodu alusel on põhjendatud hageja kasuks välja mõista kostjatelt võlgnevus 17 966,34 eurot (põhinõue 12 224,67 + tasumata kuumaksed 1 612,22 + viivis 4 129,45). Kuivõrd käenduslepingutes on sätestatud kostjate vastutuse maksimumsummaks 17 966,33 eurot (281 112 krooni), tuleb hagi rahuldada nimetatud summas.
17.Hagi osalise rahuldamise tõttu jättis kohus TsMS § 163 lg-st 1 tulenevalt hageja menetluskulud 85,2% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ning 14,8% ulatuses tema enda kanda. Kostjate menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Apellatsioonkaebus
18.Kostjad paluvad tühistada maakohtu otsuse hagi rahuldavas osa, jätta hagi rahuldamata terves ulatuses ja menetluskulud hageja kanda.
19.Kohus on jätnud tähelepanuta, et hageja ei ole nõude olemasolu tõendanud, jättes kostja sellekohased vastuväited tähelepanuta. Hageja ei ole avaldanud liisingueseme kohta temale teada olevaid olulisi faktilisi asjaolusid, mis omavad asjas olulist tähtsust. Seega ei ole nõude olemasolu tõendanud. Hageja ei ole nimetanud asjaolu, et liisinguese on registrist kustutatud, millest saab järeldada, et hageja oli liisingueseme võõrandanud. Samas nõuab hageja liisingueseme jääkväärtust lepingu lõpetamise aja seisuga. Registrist saab kustutada vaid omaniku taotlusel, seega ei ole menetluses hageja esitanud tõeseid andmeid.
20.Kostjad avaldasid maakohu menetluses, et 16.12.2011 käis kostja R V ARK-is, et saada informatsiooni hagiavalduse nõude aluseks oleva sõiduki kohta, kuivõrd tema andmetel oli sõiduk kasutaja R T poolt hagejale tagastanud ja kõik pidi korras olema. ARK-is selgus, et nimetatud sõiduk on registrist kustutatud.
21.Kohus on lähtunud sellest, et 07.05.2009 oli hagejal nõue liisinguvõtja vastu ja jätnud tähelepanuta kostjate vastuväite, et hiljem oli hageja sõiduki registrist kustutada lasknud ja et täiendavaid nõudeid hageja ei esitanud. Asjakohatu on maakohtu seisukoht, et kostjad pidanuks esitama vara üleandmise või tagastamise akti, et tagastamist tõendada. Kostjad on maakohtule põhjendanud, et nende käes ei saa olla tagastamise akti, kuivõrd vara tagastajaks ei olnud kostjad vaid R T. Viimane teade sõiduki tagastamise kohta oli 07.05.2009 Sampo Liising vara tagastamise nõue, mille kostjad on maakohule dokumentaalse tõendina esitanud. 07.05.2009 vara tagastamise teates oli märgitud, et lepingu lõpetamisel realiseerib liisinguandja vara ja rahuldab saadud vara arvel oma nõude liisinguvõtja vastu. Juhul kui saadud rahast ei piisa liisinguandja kogu nõude rahuldamiseks, esitab liisinguandja täiendava nõude puudujääva summa osas. Maakohus on jätnud tõendi selles osas hindamata, rikkudes menetlusnormi. Peale 07.05.2009 ei ole esitanud hageja mingit täiendavat nõuet, millest tulenevalt oli liisinguvõtja ja kostjad arusaamisel, et sõiduk on tagastatud ja müügist saadud rahast on kõik nõuded rahuldatud ning et liisinguandjal ei ole enam nõuet liisinguvõtja suhtes.
22.Kohus on asunud valele seisukohale, et kostjad ei ole sisuliselt nõuet vaidlustanud. Kostjad ei tunnistanud nõuet ja esitasid oma vastuväited kogu nõudele ja nõude aluseks olevatele asjaoludele ning väited nõude vastavusele hea usu põhimõttele. Maakohus on rikkunud menetlusnormi ja jätnud hindamata nõude vastavust hea usu põhimõttele. Hageja käitumine nii võla suhtes kui kohtumenetluses ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Hageja sunnib tasuma nõuet, avaldamata nõude aluseks olevaid asjaolusid, mida teab ja millele on ligipääs vaid hagejal. Selline käitumine on kostjatele kahju tekitav, sest asjaolusid teadmata ei saa kostjad oma võimalike õiguste eest seista.
23.Hageja on nõude kaotanud, jättes selle peale esmase teate saatmist õigeaegselt sisse nõudmata ning varjates andmeid liisinguvõtja ja käendajate eest. Tegemist on erandlike asjaoludega, mis välistavad nõude sissenõudmise isegi aegumistähtaja jooksul.
24.Kohus on jätnud hagi osaliselt rahuldamata, kuid vaatamata sellele jätnud kostjate menetluskulud terves ulatuses kostjate kanda. Selline menetluskulude jaotus ei ole õiglane, eriti arvestades asjaolu, et tegemist on eraisikutega, kelle rahalised võimalused ei ole kaugeltki mitte võrreldavad hageja rahaliste vahenditega. Vähemalt pidanuks kohus hagi rahuldamata osas protsentuaalselt rahuldamata osaga jätma kostjate menetluskulud hageja kanda. Hageja menetluskulud peaks siiski terves ulatuses jääma hageja kanda ja seda isegi juhul kui ringkonnakohus apellatsioonkaebust ei rahuldaks, sest hageja juristid peaksid olema võimelised hagejat kohtus esindama. Esindajakulu ei ole vajalik kulu. Menetluskulu peab aga TsMS kohaselt olema vajalik. Käesolevat tsiviilasja ja hageja käitumist hinnates oleks ebaõiglane jätta menetluskulud kostjate kanda. Vastus apellatsioonkaebusele
25.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostjate kanda.
Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
26.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus hagi rahuldamise osas on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb aga TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb uue menetluskulude jaotuse.
27.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on osas, milles maakohus hagi rahuldas ja menetluskulude jaotuse osas.
28.Maakohus on piisavalt põhjendanud hagi rahuldamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Hageja on kohtule esitanud kapitalirendilepingu, maksete tasumise graafiku, käenduslepingud ja võlgnevuse arvestuse, milledest nähtub, et maksegraafiku kohane liisingueseme ostuhinna tasumata osa on seisuga 15.06.2009 kokku 12 268,31 eurot, millest on tasutud 43,64 eurot, seega on liisingueseme ostuhinna tasumata osa jääk 12 224,67 eurot. Kokku on põhivõlgnevus 13 836,89 eurot. Kostjad ei ole tuginenud sellele, et tegelikkuses on eelviidatud kohustus hageja ees täidetud ega ole sisulisi vastuväiteid hageja nõudele esitanud.
29.07.05.2009 vara tagastamise nõudest, millele kostjad viitavad, ei saa kuidagi järeldada, et auto on tagastatud ja probleeme pole. Nimetatud kirjast nähtub selge nõue, et hageja palub liisinguvõtjal viivitamatult tagastada lepingu objektiks olnud sõiduauto. Tõendatud ei ole, et liisinguvõtja oleks selle kohustuse täitnud ja auto hagejale tagastatud. Maakohus on õigesti tuvastanud, et just kostjatel oli liisinguvõtja seaduslike esindajatena kohustus täita liisingulepingut ja tagastada liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguese liisinguandjale. Asjaolu, et kostjad liisinguvõtja seaduslike esindajatena andsid liisingueseme otsese valduse üle kolmandale isikule R T, kes on käesoleval ajal kadunud koos autoga, ei oma käesolevas vaidluses tähtsust. Liisingueseme võimalik kaotsiminek ei vabasta liisinguvõtjat liisingulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmisest.
30.Ebaõige on kostjate seisukoht, et auto registrist kustutamine tõendab, et hageja on ise auto võõrandanud. Kohtule esitatud registri väljavõttest nähtub, et auto on registrist kustutatud registri poolt ametiülesannete korras EUROINFO alusel. Sellise kustutamise aluseks on asjaolu, et registrile on mõnest teisest riigist teatatud, et auto on seal arvele võetud. Hageja tegevust sellest tõendist ei nähtu. Liisinguvõtja kohustus oli auto üles leida ja see liisinguandjale tagastada ning kui ta seda teha pole suutnud, siis tuleb hüvitada auto väärtus. Menetluskulude jaotus ja selgitus
31.TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käeolevas asjas jaotas maakohus hageja menetluskulud võrdeliselt põhinõude rahuldamise ulatusega ja jättis kostjate menetluskulud nende endi kanda. Sellist jaotust ei ole maakohus millegagi põhjendanud. Kuivõrd hagi rahuldati osaliselt, tuleb ka kostja menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega jätab ringkonnakohus maakohtus kantud menetluskulud 85,2 % ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja 14,8 % ulatuses hageja kanda. Kuivõrd sisulist vaidlust puudutavas osas on apellatsioonkaebus alusetu ja tuleb jätta täielikult rahuldamata, jätab ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulud kostjate kanda.
32.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
G. Kivinurm
K. Paal
M.Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.