2-12-16812/8 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

7.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja avaldus 26.04.2012 esitas osaühing B avalduse pankroti väljakuulutamiseks. 08.05.2012 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Maire Armi. Ajutise halduri aruanne Aruandest nähtuvalt oli võlgniku põhitegevuseks vee-, gaasi- ja kanalisatsioonitrasside ehitus. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgniku teadaolevate kohustuste suurus on 51 861,65 eurot, igasugune vara aga puudub. Pangakontode ülevaatamise juures ebaharilikke või tavapärasest majandustegevusest kõrvalekalduvaid ülekandeid ei ole ilmnenud. Ajutise menetluse maht ei võimalda esitada mingit selget tehingut või tehingute loetelu, mis oleksid kindlasti tagasivõidetavad. Võlgniku maksejõuetus kujunes välja 2012. aasta märtsiksaprilliks, kui 2011 aasta majandusaasta aruandest selgus, et ettevõtte kahjum moodustab - 55 933 eurot ja kahjumi katmiseks täiendavad rahalised vahendid puuduvad. Ajutise halduri hinnangul aitas võlgniku peamistele maksejõuetuks muutumise põhjustele kaasa ka antud tööturul majandusliku olukorra pidev muutumine, tööde maksumuse kallinemine ja tähtaegade venimine, mis olid põhjustatud nii ilmastikutingimustest kui kütuse hinna muutustest, mis mõjutas oluliselt töövahendite kasutamist. Makseraskuste tekkimisel ei suudetud võlgniku poolt neid likvideerida ja ettevõtte tegevusega edasi minna. Juhtimisvigu ajutise menetluse raames esile tuua ei ole võimalik. Kuna võlgnikul puudub vara menetluse jätkamiseks ja tagasivõitmise võimalusi ei ole, leiab ajutine haldur, et pankroti väljakuulutamine ei ole põhjendatud ning menetlus tuleks lõpetada raugemisega. Juhul, kui pankrotiavalduse esitanud võlgnik või keegi võlausaldajatest soovib siiski menetluse kulusid kanda, on võimalik pankrot välja kuulutada. Ametlikes Teadaannetes avaldatavas kuulutuses võiks kohaseks deposiidi summaks pidada 2 000 eurot. Kohtuistung 28.05.2012 toimunud kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine haldur jäi oma aruande juurde ja palus ajutise halduri tasu ja kulutused välja mõista võlgnikult ja riigi vahenditest. Võlgniku esindaja nõustus ajutise halduri tasu ja kulude arvestusega. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi 51 861,65 eurot, igasugune vara aga puudub. Maksejõuetus kujunes välja 2012.aasta märtsiks-aprilliks, ettevõtte kahjum moodustab -55 933 eurot ja kahjumi katmiseks vahendid puuduvad. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Kohus nõustub ajutise halduriga, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus määras 28.05.2012 määrusega osaühingu B pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul osaühingu B pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole vahendeid ei laekunud. Seega tuleb võlgniku suhtes lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 28 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuritegu või raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks muu hulgas ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 12 tundi ning palub määrata ajutise halduri tasuks 1 187,50 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 95 eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks palub haldur hüvitada 160 eurot, millele lisandub käibemaks 32 eurot, kokku 192 eurot. Ajutine haldur palub tasu välja mõista võlgnikult ja riigi vahenditest.