Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Jätta hageja Swedbank AS-i menetluskulud kostja Argo Raie kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Asjaolud, menetluse käik AS Swedbank (endise nimega AS Hansapank, edaspidi hageja) ja Argo Raie (edaspidi kostja) sõlmisid 07.10.2005. a laenulepingu nr * summas 25 000 krooni intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 08.10.2009. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 8. kuupäeval. Jaanuaris 2007 muudeti tagasimaksete tähtpäev 15. kuupäevaks. Septembris 2007 muudeti poolte kokkuleppel veelkord maksete tasumise tähtaega, milleks sai

Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus kogusummas 325,42 eurot, millest lepingust nr * tulenev põhivõlgnevus on 179,07 eurot, intress 11,55 eurot ja viivis 23,69 eurot ning lepingust nr * tulenev põhivõlgnevus on 94,15 eurot, intress 4,06 eurot ja viivis 12,90 eurot. Samuti palub hageja välja mõista viivised protsendina põhinõudelt (273,22 eurot) alates 12.05.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja nõue tuleneb kahest laenulepingust. Esiteks sõlmisid hageja ja kostja 07.10.2005. a laenulepingu nr *, mille alusel kohustus kostja iga kuu tasuma hagejale laenu põhiosa ja intressi. Alates 07.08.2009 kuni 07.11.2009 kostja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses nelja üksteisele järgneva intressi maksega. Teiseks sõlmisid hageja ja kostja 14.02.2007. a laenulepingu nr *, mille alusel kohustus kostja iga kuu tasuma hagejale laenu põhiosa ja intressi. Alates 15.07.2009 kuni 15.09.2009 kostja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses 3 üksteisele järgneva intressi maksega. Lepingu * punkti 10.1 ja lepingu nr * punkti 8.1 kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates hageja hinnakirjas fikseeritud määras, s.o 0,022% päevas. Hageja on esitanud nõude tõendamiseks poolte vahel 07.10.2005 sõlmitud käenduseta väikelaenulepingu nr * /tlk 8-9/; laenu tagastamise graafiku /tlk 10-11/; lepingul nr * sooritatud operatsioonid /tlk 12-17/; teatise lepingu ülesütlemisest /tlk 18/; lepingu nr * programmi väljavõte koos lepingu üldtingimustega /tlk 19-22/ ja lepingul nr * sooritatud operatsioonid /tlk 23-26/. 05.06.2012 toimunud kohtuistungil jääb hageja hagiavalduse ja nõude täpsustuse juurde. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 325,42 eurot ja viivised alates 12.05.2011 kuni põhinõude täitmiseni. Kohtuistungil loobub hageja 20.01.2012 kohtule esitatud nõude täpsustuses taotletud otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamisest. Kohtuotsuse palub hageja toimetada kostjale kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kostja kirjalikud vastuväited Hagiavaldus koos lisadega on 07.06.2011. a * allkirja vastu üle antud. Kostja hagiavaldusele vastuväidet esitanud ei ole. Kohtukutset ja hageja nõude täpsustust kostjale isiklikult kätte toimetada ei õnnestunud. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja 05.06.2012 toimunud kohtuistungile ei ilmunud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära hageja, leiab, et esitatud hagi tuleb rahuldada. Hageja esitas kostja vastu laenulepingust nr * ja laenulepingust nr * tuleneva nõude kogusummas 325,42 eurot, millest põhiosa on 273,22 eurot, intress 15,61 eurot ja põhiosa viivis 36,59 eurot. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja)

kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hageja ja kostja sõlmisid laenulepingud, millega leppisid laenu ja intressi tagastamiseks kokku iga kuu kindla kuupäeva. Kostja rikkus lepingut ning jättis tagasimaksed tähtaegselt tasumata. 18.03.2010 saatis hageja kostjale teatise, millega andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kostja hagejale võlgnevust ei tasunud. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhinõue ja intressinõue põhjendatud. Hageja on arvestanud viiviseid tasumata summadelt alates makse sooritamiseks ettenähtud päevast. Hagiavalduse kohaselt on hageja arvestanud viiviseid lepingust nr * ajavahemiku 15.07.2009 kuni 11.05.2011 eest summas 23,69 eurot ning lepingust nr * ajavahemiku 15.08.2009 kuni 11.05.2011 eest summas 12.90 eurot. Kokku on hageja arvestanud viiviseid summas 36,59 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Laenulepingu nr * punkti 10.1 ja laenulepingu nr * punkti 8.1 kohaselt on hagejal õigus arvestada viiviseid puudujäävalt summalt, kui arvelduskontol ei ole varaliste kohustuste täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses. Viivise arvestamine algab eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates hageja hinnakirjas fikseeritud määra alusel, s.o 0,022% päevas. Kohus asub seisukohale, et kuna kostja ei ole hageja poolt esitatud arveid õigeaegselt tasunud, siis on põhjendatud kostjalt viiviste väljamõsitmine hageja kasuks summas 36,59 eurot. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise arvestatuna protsendina põhinõudelt (273,22 eurot) alates 12.05.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohtu hinnangul on selliselt esitatud viivisenõue põhjendatud. Hageja nõuab viivist alates hagiavalduse esitamise päevast, s.o alates 12.05.2011. Kuna kostjal on võlgnevus hageja ees, siis on hagejal õigus nõuda temalt viivist ning kuna ei ole ette teada, millal kostja võlgnevuse tasub, siis tuleb kostjalt viivis välja mõista protsendina põhinõudelt. Eeltoodule tuginedes on

kohus seisukohal, et hageja viivisenõue on tervikuna põhjendatud ja seaduslik ning tuleb rahuldada. Kohus asub seisukohale, et eeltoodud sätete ning esitatud tõendite alusel tuleb hagi rahuldada ning kostjalt Argo Raie’lt hageja Swedbank AS-i kasuks välja mõista kokku 325,42 eurot, millest laenulepingust nr * tulenev põhivõlgnevus on 179,07 eurot, intress 11,55 eurot ja viivis 23,69 eurot ning lepingust nr * tulenev põhivõlgnevus on 94,15 eurot, intress 4,06 eurot ja viivis 12,90 eurot. Samuti kuulub Argo Raie’lt hageja Swedbank AS-i kasuks välja mõistmisele viivis arvestatuna protsendina põhinõudelt (273,22 eurot) alates 12.05.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kuna kostjale on menetlusdokumendid senises menetluses kättetoimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, siis on kohus seisukohal, et kohtulahend tuleb kostjale samuti kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1,2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses, seega kõik kohtukulud jäävad kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS § 144.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.