Võlaõigus › Töövõtulepingud

Aktsiaseltsi Vant ning ühispakkujate OÜ Wolmreks Ehitus, OÜ Kristiine Ehitus ja Arco Ehitus OÜ pakkumuste (t lk 84) maksumuste vahe on 163 627.12 krooni, millele lisandub käibemaks, kokku 196 352.54 krooni ehk 12 549.21 eurot. Arvestades, et ühispakkujad OÜ Wolmreks Ehitus, OÜ Kristiine Ehitus ja Arco Ehitus OÜ esitasid pakkumuse tagatisena AS SEB Pank garantii, esitas Sillamäe Linnavalitsus 28.jaanuari 2011 kirjaga nr 7-2.5/9 garantiinõude AS-le SEB Pank (t lk 97-99). AS SEB Pank on garantiinõude täitmisega kahju osaliselt (summas 7 669.40 eurot) hüvitanud (t lk 100). Seega on hüvitamata kahju suurus 4 879.81 eurot. RHS § 43 lõike 3 ja pakkumuses sisalduva (t lk 30) „Kinnituse solidaarse vastutuse kohta" (pakkumuse lk 22) kohaselt vastutavad ühispakkujad hankelepingu täitmise eest solidaarselt. VÕS § 65 lõike 1 järgi kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Sillamäe Linnavalitsuse 16.veebruari 2011 kirjadega nr 7-2.5/17 ja 7-2.5/18 nõuti kostjatelt kohustuse täitmist (t lk 101-105). Harju Maakohtu määrusega on välja kuulutatud OÜ Wolmreks Ehitus pankrot 21.veebruaril 2011 kell 16.00. Seega vastavalt Pankrotiseadusele kuulub nõue OÜ Wolmreks Ehitus (pankrotis) vastu esitamisele pankrotimenetluses. Sillamäe Linnavalitsuse 27.jaanuari 2011 korraldusega nr 22-k „Riigihanke „Sillamäe Spordikompleksi Kalev hoone renoveerimine" hankemenetluse jätkamine eduka pakkumuse esitanud pakkuja hankelepingu sõlmimisest keeldumise korral" on kostjatele edastatud tähitud kirjaga. Lähtudes RHS § 117 lõikest 1 ja lõike 2 punktist 12, võib pakkuja esitada riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta. RHS § 121 lõike 1 kohaselt peab vaidlustus olema laekunud vaidlustuskomisjonile seitsme tööpäeva jooksul arvates päevast, mil vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. Sillamäe Linnavalitsuse 15.veebruari 2011 korraldusega nr 83-k „Hankelepingu sõlmimine" anti nõustumus hankelepingu sõlmimiseks Aktsiaseltsiga Vant. Kostjaid on teavitatud pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest ja hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmisest, kuid kostjad pole neid haldusakte vaidlustanud. Seega on Sillamäe Linnavalitsus teinud Riigihangete seadusest tulenevad otsustused hankemenetluse jätkamiseks seoses edukaks tunnistatud pakkumuse teinud pakkuja pakkumusest loobumisega, otsustuse kahju suuruse (esialgu edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuse ja järgmise pakkumuse maksumuse vahe) ja otsustuse kahju väljanõudmiseks. Need otsustused on õiguspärased ja kostjad pole neid vaidlustanud. Vastavalt ühispakkujate pakkumuses sisalduvale volikirjale (t lk 76) ja Arco Ehitus OÜ 22.detsembri 2010 kirjale nr 58 (t lk 83) on ühispakkujate esindajaks OÜ Wolmreks Ehitus. Et OÜ Wolmreks Ehitus oli 21.detsembril 2010, pakkumusest loobumise avaldamisel likvideerimisel, siis vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 41 lõikele 5 esindas juriidilist isikut likvideerija. VÕS § 113 lõike 1 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama normi järgi VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

i

J

Sillamäe Linnavalitsuse 16.veebruari 2011 kirjadega nr 7-2.5/17 ja 7-2.5/18 anti kostjatele kohustuse täitmiseks tähtaeg 25.veebruar 2011. VÕS § 94 lõike 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1 .jaanuari ja 1 .juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. 31.detsembril 2010 väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud intressimäär on 1%. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. RHS § 53 lõike 2 järgi RHS § 53 lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul on hankijal õigus nõuda edukaks tunnistatud pakkumuse tagasi võtnud pakkujalt kahju hüvitamist tagasi võetud pakkumuse ja järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuse vahe osas. See tähendab, et kostjad vastutavad kahju tekitamise eest vastavalt seadusele Kostja vastuväited Konsortsium koosseisus OÜ Wolmreks Ehitus, OÜ Kristiine Ehitus ja Arco Ehitus OÜ esitas 6. septembril 2010 ühise pakkumuse riigihankes „Sillamäe Spordikompleksi Kalev hoone renoveerimine" (viitenumber 119848). Pakkumusele oli lisatud ka ühispakkujate volikiri, mille kohaselt OÜ Kristiine Ehitus ja Arco Ehitus OÜ volitasid OÜ Wolmreks Ehitus juhatuse liiget Hanno Muga olema ühispakkumuse esitanud pakkujate ametlik esindaja hankemenetlusega ja hankelepingu sõlmimisega seotud toimingute tegemisel. Sillamäe Linnavalitsuse 14. oktoober 2010. a korraldusega nr 543-k „Riigihanke „Sillamäe Spordikompleksi Kalev hoone renoveerimine" pakkumuse edukaks tunnistamine" tunnistati nimetatud riigihankes edukaks ühispakkujate OÜ Wolmreks Ehitus, OÜ Kristiine Ehitus ja Arco Ehitus OÜ pakkumus. Sillamäe Linnavalitsus esitas 17. detsember 2010 Arco Ehitus OÜ-le kirja „Pakkuja kvalifikatsiooni kontroll" (t lk 146-147), milles palusid esitada 22. detsembriks 2010 Sillamäe Linnavalitsusele: selgitus, miks ühispakkujad ei teavitanud Sillamäe Linnavalitsust ühispakkuja likvideerimisest; selgitus, kes on riigihankes „Sillamäe Spordikompleksi Kalev hoone renoveerimine" ühispakkujate OÜ Wolmreks Ehitus, OÜ Kristiine Ehitus ja Arco Ehitus OÜ pakkumuse osas ühispakkujateks ning kinnitused, et a) ühispakkujate majanduslik ja finantsseisund vastab kvalifitseerimise tingimustele; b) ühispakkujate tehniline ja kutsealane pädevus vastab kvalifitseerimise tingimustele; c) pakkumus on jõus, ühispakkujad ei võta oma pakkumust tagasi ega keeldu hankelepingu sõlmimisest; d) hankelepingu täitmise eest vastutavad ühispakkujad solidaarselt, hankemenetlusega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks ühispakkujate volitatud esindaja volikiri.

Arco Ehitus OÜ vastas Sillamäe Linnavalitsuse 17. detsember 2010 kirjale 22. detsembril 2010. a, milles teatas, et Arco Ehitus OÜ on andnud riigihankes „Sillamäe Spordikompleksi Kalev hoone renoveerimine" volituse OÜ-le Wolmreks Ehitus, kes on õigustatud ja kohustatud teostama kogu hankes kõik vajalikud toimingud. Arco Ehitus OÜ ei tõendanud nimetatud kirjaga Adu Hakile antud volitusi. Arco Ehitus OÜ sai 28. jaanuar 2011 Sillamäe Linnavalitsuselt kirja (t lk 148), millele oli lisatud Sillamäe Linnavalitsuse 27. jaanuar 2011 korraldus nr 22-k ärakiri. Nimetatud korralduse kohaselt andis Sillamäe Linnavalitsus korralduse: Tunnistada kehtetuks Sillamäe Linnavalitsuse

mõistetavalt kirjas: „ Käesolevaga volitab OÜ Kristiine Ehitus ja OÜ Arco Ehitus (ühispakkujate nimed) Adu Haki juhatuse liige ja Priit Hainoja, juhatuse liige (volitajate nimed ja ametikohad) isikus OÜ'd Wolmreks Ehitus isikus Hanno Muga, juhatuse liige (Volitatava nimi ja ametikoht) olema käesoleva ühispakkumuse esitanud pakkujate ametlik esindaja hankemenetlusega ja hankelepingu sõlmimisega seotud toimingute tegemisel. Volitatava allkirja näidis: _______ . Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta." Seega Sillamäe Linnavalitsus oleks pidanud kuni vastupidise ühispakkujate teate või uue ühispakkujate volikirja esitamiseni aktsepteerima, tegema tehinguid ja toiminguid ühispakkujate OÜ Kristiine Ehitus, OÜ Wolmreks Ehitus ja Arco Ehitus OÜ osas üksnes isikuga Hanno Mugarga. Arco Ehitus OÜ selgitas nimetatud asjaolu ka oma 01. veebruar 2011 kirjas Sillamäe Linnavalitsusele. Kui Arco Ehitus oleks andnud volituse OÜ-le Wolmreks Ehitus, siis selliselt oleks ka sõnastatud volikiri. Sillamäe Linnavalitsus, kellel oli ja on olemas ühispakkujate kehtiv volikiri eelpool kirjeldatud sisuga, võttis vaatamata sellele oma kirjade ja korralduste kohaselt riigihankes „Sillamäe Spordikompleksi Kalev hoone renoveerimine" tegemisel aluseks esindusõiguseta isiku Adu Haki 21. detsember 2010 kirja pealkirjaga Pakkumusest loobumine, milles väidetaval teatati OÜ Wolmreks Ehitus likvideerimisest ja et seoses sellega ei saa ühispakkujad täita riigihankes võetud kohustusi. Arco Ehitus OÜ sai nimetatud kirjast teada Sillamäe Linnavalitsuse 28. jaanuar 2011 saadetud kirjast ja ei olnud kuni selle hetkeni teadlik Adu Haki poolt sellise kirja väljastamisest. Lisaks juhib Arco Ehitus OÜ kohtu tähelepanu asjaolule, et Arco Ehitus OÜ ei ole andnud Adu Hakile, kes on väidetavalt allkirjastanud 21. detsember 2010 OÜ Wolmreks Ehitus poolt esitatud kirja, volitust olla ühispakkumuse esitanud pakkujate ametlik esindaja hankemenetlusega ja hankelepingu sõlmimisega seotud toimingute tegemisel ning ühispakkujad polnud otsustanud pakkumusest loobuda. Arco Ehitus OÜ on seisukohal, et ühispakkujad OÜ Kristiine Ehitus, OÜ Wolmreks Ehitus ja Arco Ehitus OÜ ei ole esitanud Sillamäe Linnavalitsusele teadet esitatud pakkumuse tagasivõtmise kohta, vaid ühispakkujad ei vastanud seoses OÜ Wolmreks Ehitus likvideerimismenetlusega hankelepingu sõlmimise hetkeks kvalifitseerimistingimustele ega riigihangete seaduses toodud nõuetele. Riigihangete seaduse § 39 lg 1 järgi peab hankija kontrollima, kas pakkuja või taotleja majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele. RHS § 39 lg 3 järgi on hankijal õigus kontrollida pakkuja või taotleja kvalifikatsiooni kogu hankemenetluse vältel, ja kui talle saab teatavaks asjaolu, et pakkuja või taotleja majanduslik ja finantsseisund või tehniline ja kutsealane pädevus ei vasta hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele, teha uus otsus pakkuja või taotleja kvalifitseerimise kohta ning jätta pakkuja või taotleja kvalifitseerimata. RSH § 38 lg 1 p 2 kohaselt ei sõlmi hankija hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankenienetlusest mis tahes ajal pakkuja või taotleja, kes on pankrotis või likvideerimisel. Seega nimetatud paragrahvide kohaselt oleks pidanud Sillamäe Linnavalitsus, saades teada, et 6. septembril 2010. a pakkumuse esitanud ühispakkujatest OÜ Kristiine Ehitus, OÜ Wolmreks Ehitus ja Arco Ehitus OÜ ei vasta üks ühispakkujatest riigihangete seaduses ja hankedokumentides esitatud kvalifitseerimisnõuetele, kõrvaldama nimetatud ühispakkujad menetlusest tuginedes RHS § 38 lg 1 punktile 2. Sillamäe Linnavalitsus oli oma 27. jaanuar 2011 korralduse nr 22-k tegemisel teadlik, et ühispakkujad tuleks kõrvaldada riigihankest „Sillamäe Spordikompleksi Kalev

hoone

renoveerimine" kvalifitseerimistingimustele mittevastavuse kohta ja seda tõendavad nii Sillamäe Linnavalitsuse enda vastav korraldus (27. jaanuar 2011 korraldus nr 22-k) kui ka OÜ Wolmreks Ehitus 21. detsember 2010 kiri, kus kinnitatakse OÜ Wolmreks Ehitus likvideerimismenetluse alustamist. Arvestades eeltoodut (Adu Hakil polnud volitust esitada ühispakkujate loobumise avaldust ja ühispakkujad oleks tulnud kõrvaldada riigihankest RHS § 38 lg 1 p 2 alusel) on Sillamäe Linnavalitsus oma 27. jaanuar 2011 korralduse nr 22-k tegemisel eksinud, kui loeti ühispakkujad OÜ Kristiine Ehitus, OÜ Wolmreks Ehitus ja Arco Ehitus OÜ oma pakkumuse tagasivõtnuks ja seetõttu nõutakse solidaarselt kahju hüvitamist tagasi võetud pakkumuse ja järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuse vahe osas summas 12 549.21 eurot, sh realiseeriti pakkumuse tagatisena AS SEB Pank garantii. Seega pole Sillamäe linnal alust nõuda Arco Ehitus OÜ-lt kahju hüvitamist, vaid on kohustus tagastada Arco Ehitus OÜ-le ebaõigetel alustel realiseeritud garantiikirjast saadud kasu summas 7 669.40 eurot. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Vaidlust ei ole selle üle, et hageja on välja kuulutanud hanke, viitenumbriga 119848, Sillamäe Spordikompleksi Kalev hoone renoveerimiseks ja vaidlust ei ole selles, et muuhulgas esitasid sellele ühispakkumise OÜ Wolmreks Ehitus, OÜ Kristiine Ehitus ja Arco Ehitus OÜ. Hageja on küll esitanud ühispakkumises osalenute kohta tõendi (t lk 7), milles Arco Ehitus OÜ asemel on märgitud osalejaks OÜ Ardis Ehitus, rk-ga 1100015 ja ehkki ei hageja ei oska seletada, miks sellina viga on tekkinud, on kostja istungil kinnitanud, et ta osales vaidlusaluses hankes ja et tegemist on selles tõendis ilmse ebatäpsusega. Vaidlust ei ole selles, et OÜ Wolmreks Ehitus ja OÜ Kristiine Ehitus õiguslik staatus muutus pärast nende ühispakkumise edukaks tunnistamist. Vaidlus on selle üle, kas: 1) ühe ühispakkumises osalenud äriühingu nimel pakkumisest loobumisest, hankijast mitteolenevatel põhjustel pakkumise tagasivõtmisest, teatanud isikul oli selleks volitus; 2) hagejal oli õigus keelduda hankelepingu sõlmimisest nn allesjäänud ühispakkujatega ja tunnistada edukaks järgmine pakkumus; 3) hageja pidanuks lugema ühispakkumises osalejad nõuetele mittevastavaks RHS § 38 alusel ja 4) kas sellest tulenevalt hagejal on õigus nõuda kahju RHS § 53 alusel. Kohus leiab, et antud menetluses on olulise tähtsusega dokumendiks ühispakkuj ate volikiri (t lk 29). Kohus leiab, erinevalt kostjast, et volitus kolme solidaarselt pakkumises osalenud äriühingu esindamiseks on antud mitte füüsilisele isikule Hanno Mugale, vaid ühele pakkumises osalenud äriühingule- OÜ-le Wolmreks Ehitus. Sama kinnitab ka hageja, väites, et volitust saigi anda vaid ühele pakkumises osalejatest. Kuna pakkumises ei osalenud füüsiline isik Hanno Muga, siis ei saa pidada asjakohaseks kostja seisukohta, et volitatu oli Hanno Muga. Hanno Muga nimi kajastub volikirjas tekstiliselt üksnes seetõttu, et volikirja väljaandmise hetkel oli nimetatud isik OÜ-u Wolmreks Ehitus ainsaks seaduslikuks esindajaks. Kui volitajate tahe olnuks volitada Hanno Mugat, kui füüsilist isikut, puudunuks igasugune põhjendatud vajadus sõnaliselt välja tuua, et Adu Haki ja Priit Hainoja, vastavalt ülejäänud kahe ühispakkumises osalenud äriühingute juhatuse liikemete volitavad "OÜM Wolmreks Ehitus".

Arusaamatu on kostja käsitlus, et tulenevalt Hanno Muga allkirjast volikirjal, ei saa lugeda volituse saajaks mitte äriühingut, mis on juriidiline abstraktsioon, vaid et volitatuks on füüsiline isik. Mis iganes juriidilise isiku osalusega sõlmitud lepingus oleks sellise käsitluse korral võimatu panna lepingupoole allkirjalist kinnitust. Juriidilise isiku osalemisel sõlmitud lepingus figureeribki juriidilise isiku kui lepingupoole allkirjana füüsilise isiku allkiri. See ei tähenda seda, et lepingupooleks oleks vastav äriühingu poolt esindajana allakirjutanud isik. Seega lähtudes sellest, et pakkujaid esindas volikirja kohaselt hankemenetluses ja hankelepingu sõlmimisel seotud toimingute tegemisel üks ühispakkujaks olnud äriühingutest- OÜ Wolmreks Ehitus- sai volikirjas sätestatud toimingut teha OÜ Wolmreks Ehitus, oma igakordse seadusliku esindaja kaudu. TsÜS § 41 kohaselt likvideerimise alustamisega lõpeb juhatuse või seda asendava organi ametiaeg. Eeldusel, et likvideerijate osas tehakse karme koos kandega juriidilise isiku vabatahtliku lõpetamise kohta, saab lugeda likvideerijate volitused tekkinuks arvates juriidilise isiku lõpetamise kohta vastava kande tegemisega registrisse. Likvideerijal on juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused. Sellest hetkest, kui OÜ-u Wolmreks Ehitus vastav organ oli vastu võtnud likvideerimisotsuse ja selle otsuse alusel oli tehtud kanne vastavasse registrisse, sai hankemenetluse ja hankelepingu sõlmimisega seotud toimingute tegemisel OÜ Wolmreks Ehitus nimel dokumente esitada-allkirjastada likvideerijaks määratud isik. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et nimetatud isikuks oli Adu Haki. On iseküsimus, kas ja kui palju ühispakkumises osalenud konsortsiumi liikmed omavahel eelnevalt suhtlesid, või mis kaalutlustel vaid 3 kuud pärast pakkumise edukaks tunnistamist tekkisid asjaolud äriühingu likvideerimiseks, kuid need ei mõjuta käesoleva asja lahendamist. Kostja esitas ka väite, et Adu Haki poolt 21.12.2010 allkirjastatud dokumendis ei ole esitatud tahteavaldust pakkumisest loobumise kohta. Kohus nimetatud käsitlusega ei nõustuja tugineb sealjuures ka hageja poolt nimetatud riigikohtu halduskolleegiumi lahendile nr. 3-3-1-58-06, mille p-s 11 on öeldud: "Kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi." Kohus leiab, et 21.12.2010 kirjas sisalduvat kinnitust, et „OÜ Wolmreks Ehitus, OÜ Kristiine Ehitus ja OÜ Arco Ehitus ei saa täita riigihankes /.../ võetud kohustusi", ei ole võimalik tõlgendada muul viisil, kui et ühispakkujad on loobunud, asjaolude muutumise, tõttu hankes osalemisest. Ühispakkujad on kinnitanud, et vastutavad täitmise eest solidaarselt. Solidaarvastutuse põhimõtete kohaselt ei saa võlasusaldaja saada seeläbi kahjustatud, et solidaarvõlgnike sisesuhtes on mingeid komplikatsioone. Kohus nõustub hagejaga, kostjale 16.02.2011 saadetud kirjas (t lk 104 p 3) avaldatu osas, et ühe ühispakkkuja likvideerimine ei tähenda automaatselt ühispakkujate mittekvalifitseerimist ja et vaatamata OÜ-u Wolmreks Ehitus likvideerimisele vastasid teadaolevalt ülejäänud ühispakkujad oma majandusja finantsseisundi ning tehnilise ja kutsealase näitajate osas

kvalifitseerimistingimustele, mistõttu puudus alus ühispakkujate hankemenetlusest kõrvaldamiseks hankija algatusel. Selles situatsioonis saanuks hankijast sõltuvalt kohtu hinnangul jätkata hankelepingu vormistamise menetlust ühispakkumisse allesjäänud äriühingutega, kuivõrd ka hageja ise kinnitab, et kõik ühispakkumises osalejad vastasid kvalifitseerimistingimustele. Kohus jagab hageja seisukohta, et pakkumise edukaks tunnistamise otsustusega lõppes hankemenetlus ja peale seda ei saanud hankija enam omal algatusel kedagi kõrvaldada. Eksitav on kostja väide, et kuivõrd hageja pidanuks ise RHS § 39 alusel kogu menetluse kestel kontrollima pakkujate vastavust, siis pidanuks ta, saades teada ühe ühispakkuja likvideerimismenetlusest, kõrvaldama hankemenetlusest ka ülejäänud pakkujad RHS § 38 alusel. RHS § 39 kohustab hankijat kontrollima, kas pakkuja majanduslik ja finantseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad kvalfitseerimise tingimustele. Ehk vastavust minimaalselt RHS § 40 ja 41 sätestatud nõutele. RHS § 39 ei kohusta hankijat kogu menetluse kestel konrrollima, kas pakkuja äkki pole likvideerimisel või pankrotis. Nimetatud asjaolu kontrollib hankija küll enne hankelepingu sõlmimist ja võib siis omaalgatuslikult keelduda hankelepingu sõlmimisest, kuid pakkujate sel viisil staatuse võimaliku muutumise kontrollimise kohustust ei ole hankijale pandud RHS § 39 kohaselt kogu menetluse kestel. Antud juhul ei olnud veel sõlmitud hanekelepingut ja kuna oli teada, et pakkumiste jõusoleku tähtaeg oli alles 05.03.2011, siis eeldavast! enne nimetatud tähtaega ei saanudki kerkida küsimust hankelepingu sõlmimisest. Hageja on õigesti leidnud, et ühispakkujatega lepingu sõlmimisest keeldumine ei ole toimunud hankijast sõltuvalt ehk et hankijast ei sõltunud OÜ Wolmreks Ehituse likvideerimismenetluse alustamine. OÜ Wolmreks Ehitusel oli kohustus teavitada hankijat nimetatud asjaolust, seda tehti. Tulenevalt asjaolust, et tegemist oli ühispakkumisega (OÜ Wolmreks Ehitus oli volitatud esindama kõiki ühispakkujaid), oli edasi hageja otsustada, kas ta kasutab võimalust jätkata siiski muutunud asjaoludele vaatamata hankemenetlust kahe ühispakkumisse allesjäänud äriühinguga või keeldub hankelepingu sõlmimisest seetõttu, et pole enam sellist ühispakkujate koosseisu, kes oli kinnitanud hankelepingu täitmise tagamist üksnes solidaarselt. Ühispakkuja Arco Ehitus OÜ saanuks ehk esitada nõude OÜ Wolmreks Ehitus vastu, kui ta leidis, et ta saanuks ja tahtnuks edasi osaleda hankemenetluses ja kui ta leidis, et ühispakkumise sisesuhtest tulenevalt on OÜ Wolmreks Ehitus alusetult ja põhjendamatult hankijale hankemenetlusest pakkumises tagasivõtmise kohta teadet esitades talle kahju tekitanud. Kohtule ei ole teada, kas kostja on oma nõuded vastavasse pankrotimenetlussse ka esitanud. Sisesuhte võimalik problemaatika ei saanud olla hagejale aluseks hankelepingu sõlmimata jätmiseks, küll aga kui pakkujad, oma pädeva esindaja kaudu, omaalgatuslikult võtavad pakkumise tagasi, ei ole hankijal muud valikut, kui RHS § 53 alusel tunnistada edukaks järgmine hanketingimustele vastav pakkumine. Kahjunõude arvutuslikus osas vaidlustust ei ole esitatud.

Nõude materiaalõigusliku alusena tuleb käsitleda RHS § 53 lg 2 (sätte sisu on refereeritud otsuse haginõuet käsitlevas osas) ning nõude ulatuse ja sisu aluseks on VÕS § 127. VÕS § 127 sätestatu kohaldub nii lepingu kui muu kohustuse rikkumisest, deliktist vms.tulenevale kahjunõudele. Säte on kohaldatav ka muudest seadustest, antud juhul RHS-st tulenevale kahjuhüvitusnõudele. Kahju hüvitamise kohustuse tekkimise vajalikuks tingimuseks on kahju tekkimine. Antud juhul on hagejal kahju tekkinud, sest hageja pidi kostjaga seotud ühispakkumise edukaks tunnistamise otsust muutma ja valima järgmise, rahaliselt kallima pakkumise. Kostja on küll esitanud väite, et deliktiõigusliku kahju nõude komponendina ei ole täidetud põhjusliku seose tõendamise nõue, kuid kohus sellega ei nõustu. Kohus leiab, et olemas on ka põhjuslik seos kostja tegevuse ja tekkinud kahju vahel. Kui üks ühispakkumises osalenud äriühingust ei oleks (napilt kolm kuud) pärast pakkumise edukaks tunnistamist võtnud vastu otsust likvideerimismenetluse kohta, oleks edukaks tunnistatud pakkumine jõudnud järgmise etapina hankelepingu sõlmimiseni, sest ei esinenud mingeid muid asjaolusid, miks ei oleks saanud ühispakkumises osalenutega asuda hankelepingut sõlmima. Ja sellisel oleks jäänud ära hageja vajadus tunnistada edukaks järgmine, rahaliselt kallima, pakkumise tegija. Seega 06.12.2010 osaniku otsusega muutus OÜ-u Wolmreks Ehitus ja 23.05.2011 kohtumäärusega muutus OÜ Kristiine Ehitus õiguslik staatus ja kui kostja leiab, et ta saanuks ka üksi hankelepingu täitmisega hakkama, siis saanuks ju algusest peale osaleda soolopakkumisega. Kui ta oli valmis osalema vaid ühiselt, siis ei ole praegusel vaidlusel perspektiivi. Kostja on oma kirjalikus vastuses märkinud, et hageja peaks kostjale tagastama ebaõigetel alustel realiseeritud garantiikirjast saadud kasu, kuid vastav haginõet kas vastuhagina või iseseisva hagina esitatud ei ole. Leheküljelised viited uuritud ja asja lahendamisel arvestatud tõenditele on tehtud haginõuet ja kostja vastuväiteid sisaldavas osas. Kostja on loobunud tuginemisest haldusasja nr 3-11-498 menetlemisega seotud tõenditele. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 174 lõikest 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. / Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.