Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja LU kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.Hageja esitas kohtule 19.12.2011.a hagiavalduse kostja HLe vastu 1438 euro suuruse võla nõudes. Kohus jättis hagiavalduse oma 27.12.2011.a määrusega käiguta, kuna hagiavaldusest ei nähtunud, miks hageja esitas hagiavalduse vaid ühe naaberkinnistu omaniku vastu. Hagiavaldusele ei olnud lisatud esindaja esindusõigust tõendavaid dokumente ning hagi alus oli ebaselge. Hageja esitas kohtule 11.01.2012.a hagiavalduse täienduse, milles ta nimetas kostjatena kõik naaberkinnistu omanikud. Kohus jättis hagiavalduse 13.01.2012.a määrusega teist korda käiguta ning selgitas, et hagiavalduse sisu ei ole kooskõlas hageja lõpptaotlustega. Hageja täiendas oma hagiavaldust uuesti 24.01.2012.a ning kohus võttis hagiavalduse 27.01.2012.a määrusega menetlusse ja teatas pooltele, et menetleb asja lihtmenetluse korras. Kostjad vastasid hagiavaldusele 17.02.2012.a ja vaidlesid sellele vastu.
2.Kohus andis hagejale ja kostjatele oma 12.03.2012.a pöördumises täiendavalt aega oma nõuete ja vastuväidete põhistamiseks ning tõendamiseks. Kohus andis hagejale aega oma nõude täiendavaks põhistamiseks ja tõendamiseks kuni 12.04.2012.a ning seejärel andis kohus kostjatele aega hageja seisukohtadele vastamiseks kuni 14.05.2012.a. Mõlematel pooltel oli võimalik esitada oma lõplikke seisukohti kohtule hiljemalt 28.05.2012.a. Kohus teatas pooltele, et kui nad omavahel kompromissi ei sõlmi, tehakse kohtulahend neile teatavaks 08.06.2012.a.
3.Hageja esitas kohtule täiendavad seisukohad 12.04.2012.a ning kostjad vastasid hageja seisukohtadele 17.04.2012.a ja 14.05.2012.a. Täiendavaid seisukohti pooled kohtule ei esitanud ega sõlminud ka kompromissi. Hageja nõue ja selle põhjendused
4.Hagiavalduse kohaselt andis kostja HL hagejale 19.05.2010.a nõusoleku demonteerida XXX vahel asuv vana aed ja ehitada uus. Uue aia maksumus oli 45 000 krooni ehk 2876 eurot. Hageja kandis kõik vana aia demonteerimise ja uue aia ehitamisega seotud kulud. Pooled tunnistasid, et töö on tehtud kvaliteetselt ja pooltel ei olnud pretensioone.
5.Hageja viitas asjaõigusseaduse (AÕS) § 128 lõikele 3 ning § 151 lõikele 3 ja leidis, et mõlemad naabrid peaksid korrashoiukulud kandma võrdselt. Kostja ei ole tasunud hagejale poolt aia hinnast ehk 1438 eurot. Hageja teavitas kostjat oma kavatsusest tööd teha ja ootas kostjalt otsust asjaajamise kohta. Ehitustöid alustati pärast kostjalt nõusoleku saamist.
6.11.01.2012.a hageja täpsustas oma nõuet ning leidis, et kostjateks on kõik kolm XXXkinnistu omanikku ehk HL, JL ja EK. 24.01.2012.a täpsustas hageja veel kord oma nõuet ja leidis, et kostjad on omavahelistes suhetes solidaarvõlgnikud. Hageja saab VÕS § 1042 lg 1 alusel nõuda kostjatelt kulutuste hüvitamist täies ulatuses, kuna kostjad on rikastunud ja kulutused uue aia paigaldusele on kostjatele kasulikud. Tänu uuele aiale said kostjad rohkem privaatsust, kuna vana läbipaistev võrkaed seda ei võimaldanud. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista 1438 eurot.
7.Hageja esitas kohtule täiendavad seisukohad 06.03.2012.a. Kui kostjad paigaldasid 2004. a võrkaia ega nõudnud teistelt naabritelt enda kulul paigaldatud aia eest hüvitist, on tegemist nende
isikliku otsusega. Aed annab igal juhul turvalisust ja privaatsust ning on mõlema naabri huvides. Hageja on ise teistele naabritele aedade paigaldamise eest maksnud. Aia materjalide valik oli antud juhul kostjatele kättesaadav. Kostjate väited hinnapakkumise fiktiivsuse kohta ei pea paika ning hageja maksis aia eest nii, nagu oli kirjas pakkumises märgitud maksegraafikus. Summade tasumise kohta on TV allkirjastanud maksekorraldused. Kostjate väited selle kohta, et oleks pidanud hinnapakkumisi küsima ka mujalt, on paljasõnalised ning selliste pakkumiste küsimiseks puudus vajadus. Kostja HL oli tööde teostamisega nõus.
8.12.04.2012.a esitas hageja kohtule hagiavalduse täpsustuse. Hageja leidis, et vana aed demonteeriti, kuna see vajas asendamist ja remontimist. Vana aed oli ehitatud traataiana ja oli osaliselt hävinud. Traataed oli ohtlik. Kostja oli sellega nõus, kuigi hageja ei võtnud temalt allkirja hinna kooskõlastamiseks. Hageja tugineb oma nõude esitamisel AÕS § 151 lõikele 3 ja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista poole aia ehitamisega kaasnenud kuludest. Kostjate vastuväited
9.Kostjad vaidlesid hagiavaldusele vastu. Kostja tunnistasid, et hageja ja kostjad on naabrid, kelle kinnistud asuvad üksteise kõrval. Kostjad asusid oma kinnistule elama 2005.a alguses pärast elamu valmimist. Koos elamu ehitamisega tellisid kostjad kinnistu ümber võrkaia paigaldamise, mis tehti 2004.a sügisel. Kostjad ei nõudnud hagejalt nende kulul paigaldatud võrkaia hüvitamist.
10.2009.a asus XXXelama hageja. 2010.a suvel avaldas hageja soovi ehitada uus aed, mis hagejale ei meeldinud kostjate paigaldatud võrkaed. Kostjad ei olnud huvitatud uue aia ehitamisest, kuna nendele meeldis varasem võrkaed. 2010.a andis kostja HL hageja pealekäimisel oma kirjaliku nõusoleku senise võrkaia demonteerimiseks. Teiste kostjate käest hageja nõusolekut ei küsinud. Nõusoleku võtmisel ei esitanud hageja kostjale tutvumiseks ühtegi hinnapakkumist ja kostjatele ei antud võimalust avaldada arvamust aia maksumuse kohta.
11.Kostja HL andis nõusoleku hagejale, kuna viimane asus kostja perekonnaliikmeid ahistama. Hageja süüdistas kostja last oma lapselapse neegriks nimetamises. Kostjate laps vene keelt ei räägi. Kostja pakkus hagejale, et uue aia võiks rajada paralleelselt endise võrkaiaga, millisel juhul puuduks vajadus senise võrkaia demonteerimiseks. Uus aed oleks sellisel juhul paigaldatud hageja kinnistule, mitte kinnistute piirile. Hageja sellise ettepanekuga ei nõustunud. Aia demonteerimise käigus kahjustati kostjate vaarikaid, mis kasvasid võrkaia ääres.
12.Hageja ei soovi oma naabritega normaalseid ja mõistlikke heanaaberlikke suhteid. Hageja hagiavaldusest ei ole võimalik aru saada, millisel alusel nõuab ta kostjatelt enda kasuks 1438 euro väljamõistmist. Hageja viidatud AÕS § 75 reguleerib kaasomanike vahelisi suhteid ja kulutuste kandmise kohustusi, mitte kolmanda isiku nõudeid. AÕS § 128 lg 3 reguleerib piirimärkide paigaldamist. Kinnistute vaheline aed ei ole piirimärk. Asjakohane ei ole ka viide AÕS §-le 151. Antud säte reguleerib piirirajatise korrasolekuga seonduvat, kuid selgusetuks jääb, milliseid korrashoiukulusid peab hageja silmas. Vana aia demonteerimine ja selle asemel uue paigaldamine ei ole piirirajatise korrashoiukulu. Antud asjas pole ka tegemist piirile piirimärkide paigaldamisega, vaid hageja poolt uue aia ehitamisega. Asjaõigusseadus ei võimalda naabrilt nõuda aia rajamisega seotud kulude hüvitamist, kui tegemist ei ole piirmärgiga ja kui tegemist ei ole piirimärgi ümberpaigutamisega. Asjaõigusseadus ei näe ka ette, et aia rajamisel ja selle materjali valikul on otsustusõigus ainult ühel naabril.
13.Hageja viited VÕS §-dele 69 ja 137 ei ole samuti asjakohased. Hageja ja kostjate vahel ei ole solidaarvõlgnike suhteid. Kostjad ei ole hagejale kahju tekitanud. Kuigi hageja on viidanud VÕS § 1020 lõikele 1, ei saa ainult üks kaasomanik anda nõusolekut olemasoleva aia demonteerimiseks ja uue ehitamiseks. Hagejal puudub teiste kostjate nõusolek. Kostja HL ei ole oma nõusolekus teinud ühtegi viidet selle kohta, et ta oleks nõus olnud aia rajamisega seotud
kulusid hüvitama. VÕS § 1020 lg 1 reguleerib käsundita asjaajamist, kuid antud juhul pole täidetud VÕS § 1018 lõikest 1 tulenevad eeldused. Kuna nimetatud eeldused ei ole täidetud, ei saa hageja nõude esitamisel tugineda VÕS § 1023 lõikele 1. Kostjad ei ole ka nõus nõude esitamisega VÕS § 1042 lg 1 alusel. Kostjad olid varasemalt tellinud endale sobiva aia, ms oli võrkaed. Hageja poolt rajatud uus aed piirab oluliselt valgust kostja eluruumides ehk köögis ja elutoas. Uue aia rajamisel kaevati välja kostjate vilju kandvad vaarikad. Uus aed on liiga kapitaalne ehitis kahe kinnistu vaheliseks piirdeaiaks ning see ei ole oma kõrguse, tumeda värvi ning rohkete metallpostide tõttu esteetiline. Täidetud ei ole VÕS §-s 1041 sätestatud eeldused, mistõttu ei saa tegemist olla alusetu rikastumisega.
14.Hageja poolt kohtule esitatud hinnapakkumist ei ole hageja kunagi varem kostjatele näidanud. Hinnapakkumine on fiktiivne ja koostatud tagantjärgi. Hinnapakkumise kuupäev on 01.07.010.a. Ebatavaline on see, et samas hinnapakkumises on juba märgitud, kuidas on tööde eest tasutud. Hinnapakkumise koostamisel ei saanud olla teada, et tellija tasub summad just hinnapakkumises märgitud kuupäevadel ja seega ei ole kinnitus raha saamise kohta tõene. Hageja ei ole usaldusväärselt tõendanud aia maksumust. Samuti ei ole hageja võtnud hinnapakkumisi teistelt teenuseosutajatelt. Hageja väited selle kohta, et ta on püüdnud lahendada vaidlust kohtuväliselt, ei vasta tõele. Hageja ei ole kordagi pöördunud kostjate poole seoses sooviga saada aia eest raha.
15.Kostjad vastasid hageja nõude täpsustusele 17.04.2012.a. Kostjad märkisid, et hageja väitis alles 12.04.2012.a, et vana aed vajas asendamist, kuna oli osaliselt hävinud ja ohtlik. Varem põhjendas hageja uue aia ehitamise vajadust suurema privaatsuse tagamisega. Vana aia ohtlikkuse, remontimise vajaduse ja osalise hävimise kohta ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit. Seega on need hageja väited paljasõnalised. Hageja on kohtule esitanud üksnes uue aia foto. Kostjad ei nõustu hageja väidetega selle kohta, et võrkaed oli ohtlik, katki või hävinenud. Kostjad on juba varasemalt rõhutanud, et nende poolt rajatud võrkaed vastas nende vajadustele. Vana aia demonteerimise ja selle asemel uue aia ehitamise kulud ei ole piirirajatise korrashoiukulud, mida mõlemad naabrid peaksid kandma. Tegemist on sisuliselt uue aia rajamise kuludega, milliste hüvitamist hageja kostjatelt soovib.
16.14.05.2012.a esitasid kostjad kohtule täiendava seisukoha. Võrkaia rajamine kostjate poolt on fakt, mille üle vaidlus puudub. Võrkaed oli rajatud selliselt, et see oleks kooskõlas piirkonnas asuvate aedadega nii kõrguse kui ka materjali poolest. Aed oli korras. Kuivõrd see rajati 2004.a, oli see korras ka 2010,a, kuna võrkaed ei amortiseeru. Kinnistute vaheline aed ei ole piirimärk. Hageja poolt rajatud uus aed on teiste aedadega võrreldes ebaloomulikult kõrge ja riivab silma ning häirib kostjaid. Kõrguse tõttu varjab aed valguse sellepoolsest köögiaknast. Uus aed ulatub kostjate elamu katusepiirini ja aed ei lase valgust läbi. Kostjate poolt on aia vundamendiks valatud betoon nähtav ega ole ilus. Hageja rajatud aia ehituslik külg ehk metallpostid ja prussid asuvad kostjate kinnistu poolel. Aialipid on värvitud ebaühtlaselt või üldse värvimata. Seega on uus aed kostjate jaoks inetu ja ebameeldiv. Kohtuotsuse põhjendused
17.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
18.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hagejale kuuluval XXX kinnistul ja kostjate kaasomandisse kuuluval XXX kinnistul on ühine piir; 2) kostjad rajasid XXXkinnistu kaasomanikena XXXja XXXkinnistute vahelisele piirile
2004.a võrkaia, mille rajamisega kaasnevate kulutuste hüvitamist nad naabrilt ei nõudnud; 3) kostja HL andis hagejale 19.05.2010.a nõusoleku olemasolev aed demonteerida ja ehitada selle asemele uus; 4) hageja rajas XXXja XXXkinnistute vahelisele piirile uue läbipaistmatu aia, mis toetub betoonist vundamendile ja on ca 2 m kõrge; 5) hageja kandis ise kõik XXXja XXXpiirile rajatud uue aia ehitamisega seotud kulud; 6) poolte vahel puudub kirjalik kokkulepe nende kinnistute piiril asuva aia ühise kasutamise kohta ning selle kohta, et kostjad oleksid nõustunud hüvitama hagejale poole uue aia rajamise kuludest.
19.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas vaatamata vastava kirjaliku kokkuleppe puudumisele on hagejal õigus nõuda kostjatelt solidaarselt pooles ulatuses 2010.a uue aia rajamisega seotud kulude hüvitamist. Hageja on kostjate vastu nõude esitamisel tuginenud asjaõigusseaduse (AÕS) § 128 lõikele 3 ning § 151 lõikele 3. Hageja rõhutas, et ta alustas ehitustöid pärast kostjalt vastava nõusoleku saamist. Tänu uuele aiale on kostjatel rohkem privaatsust, sest eelmine aed oli läbipaistev võrkaed. Samuti väitis hageja, et materjalide valik oli kostjatele kättesaadav ning ta pöördus oma nõudega kostjate poole enne kohtumenetluse alustamist. Hagejal puudus vajadus küsida hinnapakkumisi teistelt teenuseosutajatelt peale Tarmo Vahtrase ning viimase hinnapakkumine ja kirjalikud kinnitused tasu saamise kohta tõendavad hageja poolt tehtud kulutuste suurust. Menetluse käigus hageja täpsustas oma nõuet ning leidis, et ta saab kostjate vastu nõude esitamisel tugineda ka VÕS § 1023 lõikele 1 ja VÕS § 1042 lõikele 2. Vana aed tuli demonteerida, sest see oli osaliselt hävinud ja ohtlik.
20.Kostjad vaidlesid hageja nõudele vastu. Uue aia ehitamisest oli huvitatud hageja, kuna talle ei meeldinud kostjate rajatud võrkaed, mis omakorda rahuldas kostjate vajadusi. Kostjad pakkusid hagejale võimalust ehitada uus aed hageja enda kinnistule, paralleelselt olemasoleva võrkaiaga, kuid sellega hageja ei nõustunud. Kostja HL andis oma nõusoleku hagejale viimase pealekäimisel, kuid ükski kostja ei ole andnud hagejale nõusolekut hüvitada poole aja rajamise kuludest. Hageja ei ole esitanud kostjatele tutvumiseks ühtegi hinnapakkumist ega pöördunud kostjate poole kohtuväliselt. Teiste kostjate käest ei ole hageja üldse nõusolekut küsinud. Kinnistute vaheline aed ei kujuta endast piirimärki. Uue aia rajamine kahjustas kostjate õigusi, kuna selle ehitamise käigus kahjustati kostjate vaarikaid. Uus aed on läbipaistmatu ja piirab valgust kostjate elumajale, samuti on uue aia tagakülg ebaesteetiliselt kostjate kinnistu poole. AÕS § 151 alusel saaks nõuda rajatise korrasoleku kulude hüvitamist, kuid antud juhul oli endine aed korras. Vana aia demonteerimise ja uue aia rajamise kulud ei ole piirirajatise korrasoleku kuludeks. VÕS § 1023 kohaldamise eeldused on täitmata. Hageja poolt kohtule esitatud hinnapakkumine on fiktiivne ja koostatud tagantjärgi.
21.Kohus leiab, et hageja nõuet ei ole võimalik rahuldada hageja viidatud AÕS § 128 lg 3 ja § 151 lg 3 alusel. Sisuliselt on hageja soovinud, et kostjad hüvitaksid poole ehituskuludest, milliseid hageja on kandnud omal äranägemisel ja eeskätt enda huvidest lähtuvalt, kuid hageja ei saa kahe kinnistu piirile jääva rajatise puhul eeldada, et tema huvid ja õigused oleksid naabrite huvide ja õiguste suhtes eelistatud. Sellist eelistamist seadus ei võimalda.
22.AÕS § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Vastavalt AÕS § 68 lõikele 2 võivad omaniku õigused olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Selliseks isikuks võib olla seadusest tulenevatel juhtudel naaberkinnistu omanik.
23.Antud asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et XXXja XXXkinnistute omavahelisel piiril asus ja asub aed, milline on mõlemate kinnistute omanike ühiskasutuses. AÕS § 151 lg 1 sätestab, et kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu
sellise asjaga, on see naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest. Vastavalt AÕS § 151 lõikele 2 ei või sellise asja kasutamine olla vastuolus asja otstarbega ega tekitada kahju naabrile. AÕS § 151 lg 3 näeb ette, et kui asja kasutavad mõlemad naabrid, kannavad nad korrashoiukulud võrdselt. Kohtu hinnangul ei tulene AÕS §-st 151 lõikest 3, et üks ühist asja kasutavatest kinnistu omanikest võiks olemasoleva ühise asja demonteerida ja rajada omal äranägemisel uue, nõudes seejärel teistelt ühist asja kasutavatelt naabritelt uue asja rajamisega seotud kulude hüvitamist pooles ulatuses.
24.Kuigi kahe kinnistu piiril asuv piirirajatis ei ole naabrite kaasomandis, tuleb selle suhtes kohaldada kaasomandit ja ühist omandit reguleerivaid sätteid, arvestades AÕS §-st 151 tulenevaid erisusi. AÕS § 70 lg 1 sätestab, et ühine omand on kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand. Ühine omand võib olla kaasomand või ühisomand (AÕS § 70 lg 2). AÕS § 70 lg 6 järgi kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Samuti näeb AÕS § 70 lg 7 ette, et kui õigus kuulub mitmele isikule ühiselt (ühisus), kohaldatakse sellele vastavalt ühise omandi kohta käivaid sätteid, kui seadusest ei tulene teisiti. Järelikult tuleb ühise kasutusõiguse puhul kohaldada ühisomandi ja kaasomandi kasutamist reguleerivaid sätteid.
25.AÕS § 72 lg 1 järgi valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust (AÕS § 72 lg 3). AÕS § 72 lg 4 järgi on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Samuti sätestab AÕS § 72 lg 5, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. AÕS § 75 lg 1 näeb ette, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.
26.Eeltoodud sätetest tuleneb koostoimes AÕS § 151 lõikega 3, et piirirajatisena kahe kinnistu vahel oleva ja mõlemate kinnistute omanike ühiskasutuses oleva aia korrasoleku, valdamise, kasutamise ja säilitamisega kaasnevad kulud kannavad võrdselt mõlemate kinnistute omanikud. Antud sätetest siiski ei tulene, et üks kinnistute omanikest võiks olemasoleva ja korrasoleva aia asendada enda äranägemise ja soovi kohaselt uue aiaga, mis vastab senisest enam tema huvidele ning nõuda kinnistu naabrilt sellega seotud kulutuste hüvitamist.
27.Kohus selgitas hagejale oma 12.03.2012.a pöördumises (toimiku lk 53-54), et uue aia rajamisega seotud kulude hüvitamist saaks hageja nõuda siis, kui eelmise aia demonteerimine ja uue rajamine oli seotud eelmise aja kasutuskõlbmatuks muutumisega. Kohus selgitas hagejale, et vastavat asjaolu tuleb hagejal tõendada. Seejärel väitis hageja kohtule esitatud menetlusdokumendis, et kostjate rajatud võrkaed oli ohtlik ja osaliselt hävinud, kuid hageja ei esitanud oma väite tõendamiseks kohtule tõendeid. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki poolt tõendama oma nõudeid ja vastuväiteid. Kostjad eitasid vana võrkaia kasutuskõlbmatuks muutumist. Kui hageja esitab kohtule paljasõnalise väite, millist kostja eitab, lasub väite täiendava tõendamise kohustus hagejal. Hageja ei esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis tema väidet tõendaks.
28.Kohtule esitatud tõendite kohaselt on kostja HL allkirjastanud 19.05.2010.a käsikirjalise nõusoleku (toimiku lk 3), milles ta on nõustunud XXXtänava majade nr 13 ja 15 vahelise aia demonteerimisega, et ehitada uus aed. Samuti on ta kinnitanud, et kõrguse osas tal pretensioone pole. Antud dokumendist ei nähtu, et kostja oleks nõustunud uue aia rajamisega seetõttu, et eelmine muutus kasutuskõlbmatuks, oli osaliselt hävinud või ohtlik. Samuti ei nähtu antud
tõendist, et kostja oleks nõustunud tasuma hagejale poole uue aia rajamisega seotud kuludest.
29.01.07.2010.a on TV teinud hagejale hinnapakkumise (toimiku lk 4), mille kohaselt on ta teinud pakkumise 36 m pikkuse ja ca 2 m kõrguse aia rajamiseks hinnaga 45 000 krooni. Antud hinnapakkumises on teenuse osutaja kinnitanud allkirjaga avansi kättesaamist summas 20 000 krooni 12.07.2010.a ning ülejäänud 25 000 krooni saamist 19.07.2010.a. Hinnapakkumisele on lisatud sama isiku Tarmo Vahtrase käsikirjaline pakkumine koos joonisega (toimiku lk 5) summas 45 000 krooni. Käsikirjaliselt on TV kinnitanud 20 000 krooni ja 25 000 krooni saamist 19.07.2010.a (tõend toimiku lk 64). Kohus leiab, et nimetatud tõenditega on tõendatud uue aia rajamisega seotud kulutuste suurus ning nimetatud kulude tasumine, kuid esitatud tõendist ei nähtu, kes ja millisel põhjusel demonteeris senise võrkaia, mis samas asukohas oli.
30.Kostja poolt kohtule esitatud aia fotodest (toimiku lk 81-94 ja toimiku lk 99-101) nähtub, et kahe kinnistu vahele on ehitatud kõrge läbipaistmatu aed, mille tagakülg koos rajatist toestavate metallpostide ja prussidega on pööratud kostjate kinnistu poole. Samuti on kostjate kinnistu poolt nähtav aeda toestav betoonist vundament. Antud fotodest nähtub kohtu hinnangul, et kostjate kinnistu poolt vaadatuna on hageja rajatud uus aed ebaesteetiline ning valgust mitteläbilaskev.
31.Muid tõendeid hageja oma väidete kinnituseks kohtule esitanud ei ole. Esitatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud vana aia demonteerimise vajadust. Hageja on enda äranägemisel rajanud uue aia, mis vastab hageja huvidele. Kuigi üks kostjatest on senise aia demonteerimisega nõustunud ja nõustunud uue aia kõrgusega, ei ole hageja käitunud hea usu põhimõtte kohaselt, kui ta pärast aia rajamist nõuab kostjatelt enda huvidele vastava rajatise ehitamisega seotud kulude hüvitamist pooles ulatuses. Käesolevas asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks kooskõlastanud kostjatega uue aia rajamise maksumuse või teavitanud enne aia ehitama hakkamist kostjaid sellest, et soovib viimastelt nõuda poole aia rajamise maksumuse hüvitamist. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks kordagi kohtuväliselt pöördunud oma nõudega kostjate poole. Selline käitumine ei vasta kohtu hinnangul hea usu põhimõttele. Kinnistu naaber ei saa olla kohustatud hüvitama tagantjärgi teisele naabrile mistahes uue aia rajamise kulutusi, milliste suurust ta ette prognoosida ei saanud ning mille puhul ka ei arvestata tema huvidega.
32.Kohus leiab, et hageja ei saa kostjate vastu nõuet esitada ka AÕS § 128 alusel. AÕS § 128 lg 1 järgi määratakse piir külgnevate maatükkide vahel plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras. AÕS § 128 lg 2 kohaselt peab kinnisasja omanik tagama piirimärgistuse säilimise. Ta ei või piirimärke muuta ega ümber paigutada. Vastavalt AÕS § 128 lõikele 3 võib kinnisasja omanik naaberkinnisasja omanikult igal ajal nõuda kinnisasjade piirile piirimärkide paigaldamist. Sellega seonduvad kulutused kannavad naaberkinnisasjade omanikud võrdsetes osades.
33.Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et piiril asuv aed piirirajatisena oli varasemalt olemas ja see vaid asendati uuega hageja soovil. Hageja ei ole tõendanud ega välja toonud piirimärkide puudumist kahe kinnistu vahel ning hageja ei ole kostjate vastu sisuliselt esitanud piirimärkide paigaldamisest tulenevate kulude hüvitamise nõuet. Kohus selgitas hagejale oma 12.03.2012.a pöördumises (toimiku lk 53-54), et hageja oleks saanud AÕS § 128 lõikele 3 tuginedes esitada kostjate vastu nõude siis, kui nendevaheliste kinnistute piirile oleks tulnud asetada piirimärgid, mis piiril varem puudusid. Vastavas osas ei ole hageja oma nõuet täiendavalt täpsustanud ega tõendanud. Kohus nõustub kostjate käsitlusega, milliste kohaselt ei saa kahe kinnistu vahel asuvat aeda kui piirirajatist iseenesest lugeda piirimärgiks. Vabariigi Valitsuse 23.10.2003.a määrusega nr 264 kinnitatud „Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise korra“ § 8 kohaselt on piirimärgiks kas raudkivi kaaluga vähemalt 80 kg, millesse on raiutud vähemalt 5 mm sügavune auk läbimõõduga 12 mm või metalltoru või puit- või betoonpost, mis on varustatud väljatõmbamist takistava ankru või tõkkega. Vastavalt sama määruse § 8 lõikele 2 võib erandkorras kasutada piirimärgina
asfaldinaelu või spetsiaalseid seinamärke.
34.Kohus leiab, et hageja on kostja HL uue aia rajamise kohta antud kirjalikust nõusolekust ekslikult järeldanud kostjate kohustuse tasuda uue aia rajamisega seotud kulud. AÕS § 148 lg 1 sätestab, et ehitis, mis ulatub üle kinnisasja piiri, on selle kinnisasja osa, mille piirest ta väljub, kui kinnistusraamatusse on kantud kinnisasja piiriülest ehitamist lubav asjaõigus või kui naaberkinnisasja omanik peab piiriülest ehitamist vastavalt AÕS § 148 lõikele 2 lubama. AÕS § 148 lg 2 näeb ette, et kui üle naaberkinnisasja piiri rajatud ehitis on püstitatud ilma asjaõiguseta, kuid heauskselt, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama. Kohtu hinnangul kohaldub antud säte ka juhul, kui üks naaberkinnisasjade omanikest soovib ehitada mõnda rajatist piirile. Sellise rajatise ehitamiseks tuleb tal esmalt küsida naaberkinnisasja omaniku luba. Kostja HL on vastava loa hagejale andnud, kuid nimetatud luba on käsitletav üksnes naaberkinnisasja omaniku nõusolekuna AÕS § 148 lg 2 mõistes. Nõusoleku andnud HL ei ole võtnud endale võlaõiguslikku kohustust hüvitada hagejale poole uue rajatise ehitamisega seotud kuludest. Kohus märgib täiendavalt, et ehitusseaduse (EhS) § 2 lg 3 järgi on ehitise mõiste alla hõlmatud rajatis ehk mistahes ehitis, mis ei ole hoone. Tallinna Ringkonnakohus on analoogilise vaidluse lahendamisel samuti leidnud, et piirirajatise ümberehitamiseks on AÕS § 148 alusel vajalik naaberkinnistu omaniku luba (Tallinna Ringkonnakohtu otsus 09.02.2012.a nr 2-07-20207, p 27).
35.Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, mille kohaselt võib ta uue aia rajamise kulude hüvitamise nõude esitada kostjate vastu VÕS § 1023 lg 1 ja § 1042 alusel. VÕS § 1023 lg 1 järgi võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks.
36.Käsundita asjaajamisega seotud kulutuste hüvitamisel tuleb esmalt tuvastada, kas hagejat saab üldse lugeda kostjate suhtes käsundita asjaajajaks. VÕS § 1018 lg 1 näeb ette, et kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal muuhulgas VÕS § 1023 lõikest 1 tulenev õigus, kui soodustatu kiidab asjaajamise heaks, asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele ning asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Kohus leiab, et hageja ei ole käesolevas asjas esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis võimaldaksid teda pidada kostjate suhtes käsundita asjaajajaks. Kohus selgitas hagejale oma 12.03.2012.a pöördumises vastavate asjaolude põhistamise ja tõendamise vajadust. Hageja ei ole tõendanud, et kostjad oleksid eelnevalt heaks kiitnud hageja tegevuse uue aia rajamisel, sealhulgas selle maksumuse osas, samuti ei ole hageja tõendanud, et uue aia rajamine vastas nimelt kostjate huvile ja eeldatavale tahtele või oleks sellise aia rajamine olnud muul põhjusel avalikes huvides oluline. Kostjad on üldse eitanud uue aia vajalikkust neile ning on väitnud, et uus aed ja selle rajamine on neile kaasa toonud kahju (vaarikate kahjustamine, valguse vähenemine, ebaesteetiline vaatepilt). Käsundita asjaajamisega ei ole tegemist siis, kui tegutsemine ei vasta soodustatu huvile või tema tegelikule või eeldatavale tahtele. Soodustatud isikute heakskiitu hageja tegevusele, sealhulgas aia rajamisega seotud kulutuste tegemiseks, HL kirjalikust kohtule esitatud nõusolekust ega muudest asjas kogutud tõenditest ei nähtu. VÕS § 1020 lg 1 sätestab, et enne asjaajamisele asumist peab käsundita asjaajaja soodustatule asjaajamisele asumise kavatsusest teatama ja ootama ära soodustatu edasise otsuse asjaajamise kohta, välja arvatud juhul, kui eelnev teatamine ei ole võimalik soodustatu või avalikke huve kahjustamata või kui seda ei saa käsundita asjaajajalt mõistlikult oodata. Hageja ei ole teavitanud kostjaid aia ehitamiseks hinnapakkumise saamisest ega sellega nõustumisest.
37.VÕS § 1041 sätestab, et isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. VÕS § 1042 lg 1 kohaselt võib teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata. VÕS § 1042 lg 2 p 2 järgi ei ole kulutuste tegijal tasu saamise nõudeõigust muuhulgas siis, kui kulutusi teinud isik ei ole temast tulenevate asjaolude tõttu teisele isikule kulutuste tegemise kavatsusest õigeaegselt teatanud.
38.Kohus leiab, et hageja nõude rahuldamine ei ole ka antud sätte alusel võimalik. Hageja on teinud kulutusi poolte ühiskasutuses oleva aia suhtes, demonteerides eelmise olemasoleva aia ja rajades selle asemele uue. VÕS § 1041 kuuluks kohaldamisele siis, kui kostjad oleksid olnud mõnest seadusest või lepingust tulenevast alusest kohustatud rajama uue aia. Seesuguse kohustuse olemasolu kostjatel ei ole kohus käesolevas menetluses tuvastanud. Isegi juhul, kui kostjatel oleks olnud kohustus rajada eelmise aia asemele uus, välistab hageja nõudeõiguse kostjate vastu VÕS § 1042 lg 2 p 2, kuna hageja ei ole kostjatele õigeaegselt enne uue aia ehitamist teatanud nendest kulutustest, milliseid ta uue aia rajamisega seoses teha soovis.
39.Eeltoodu alusel leiab kohus kokkuvõtvalt, et hageja nõue kostjate vastu tuleb tervikuna jätta rahuldamata, kuna antud nõue ei ole põhjendatud ega tõendatud.
40.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.