Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-12-9287

Toimiku nr

Avamise kuupäev

Sissenõudja

Nõue EUR

Kohtutäitur

XX X

Võlgniku suhtes on lõppenud järgmised täitemenetlused:

2-12-9287

Jrk

Toimiku nr

XXX

Avamise kuupäev

Sissenõudja

Nõue EUR

Kohtutäitur

Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, sest võlgnikul puudub reaalne vara ning võlgnikul on kohustusi ca 88 000 euro eest. Kohustused jätkuvalt kasvavad intresside ja viiviste näol. Võlgnik on ise pankrotiavalduse esitamisega kinnitanud oma püsivat maksejõuetust. Ajutine haldur leiab, et võlgnikul võib olla nõue EK suhtes üleandmata kassajäägi summas, kuivõrd EK’l ei olnud volitusi võlgniku rahaliste kohustuste tasumiseks tema valduses olnud võlgniku kassajäägi arvel. Kõnealuse nõude realiseerimise perspektiiv vajab aga täiendavat selgitamist, juhul kui pankrotimenetlus jätkub. Ajutise pankrotihalduri hinnangul puudub alus arvata, et võlgniku põhivara müümisega pandipidaja poolt summas 21 000 eurot oleks kahjustatud võlgniku ja ka teiste võlausaldajate huve. Kuivõrd müüdud vara oli pandiõigusega kaetud, siis arvestades pankrotiseadusega sätestatud pankrotivara jaotuspõhimõtteid, vara tagasivõitmise alused puuduvad. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on eelkõige nõrk äriplaan ning asjaolu, et netovara puudujäägi ilmnemisel ei võtnud võlgniku osanikud koheselt tarvitusele äriseadustiku (ÄS) § 176 ettenähtud meetmeid. Ajutine haldur leiab, et arusaamatu ja võlgniku huve kahjustav on võlgniku osanike tegevus seoses juhatuse liikme tagasikutsumise ja uue juhatuse valimata jätmisega, mille tulemusena tekkis rohkem kui pooleks aastaks õiguslik olukord, kus võlgnikul puudus juhatus, kes võlgniku tegevust korraldaks ja teda esindaks. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku juhatuse liikme EK tegevuses võivad olla KarS § 3851 sätestatud kuriteo tunnused, talle saab ette heita pankrotiavalduse esitamata jätmist pärast püsiva maksejõuetuse ilmnemist. Samas ei ole senises menetluses olnud võimalik kindlalt välja selgitada, kas pankrotiavalduse esitamata jätmist ja majandustegevuse jätkamist saab käsitada raske juhtimisveana PankrS tähenduses. Ajutine haldur märgib samuti, et seonduvalt asjaoluga, et võlgniku juhatuse liige ei ole esitanud äriregistrile nõutavaid majandusaasta aruandeid võlgniku 2009. ja 2010. majandusaastate kohta, võivad EK tegevuses olla ka KarS § 3851 lg 2 tunnused, millega seonduvad asjaolud vajavad samuti täiendavat selgitamist võimalikus pankrotimenetluses. Martin Krupp palub välja mõista ajutise halduri tasu kokku summas 1 280 eurot (16 töötundi x 80 eurot) ja kulude hüvitis 59,31 eurot. Lisanduvad riiklikud maksud. 03.05.2012 kohtuistungil ei ole võlgniku lepinguline esindaja ajutise halduri tasu ja kulude suurusele vastu vaielnud ning on kinnitanud, et juhatuse liige on nõus hüvitama tasu ja kulud osas, mis ületab riigi poolt kompenseeritud summat.

2-12-9287

Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 28 lg 2 alusel, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. ÄS § 180 lg 51 kohaselt, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht. Ajutise halduri hinnangul on MOÜ maksejõuetuse põhjuseks nõrk äriplaan ning asjaolu, et netovara puudujäägi ilmnemisel ei võtnud võlgniku osanikud koheselt tarvitusele ÄS § 176 ettenähtud meetmeid. Eeltoodule ei ole võlgniku esindajad kohtuistungil vastu vaielnud. Ajutise halduri aruannetes toodud andmetel võlgnikul igasugune vara puudub, kohustusi on MOÜ’l ca 88 000 euro ulatuses. Puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. 03.05.2012 kohtuistungil ja 01.06.2012 määrusega määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3 000 eurot. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 01.06.2012. Seisuga 06.06.2012 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.

2-12-9287 Kohus leiab, et MOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud MOÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. MOÜ tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Ajutise halduri poolt on kindlaks tehtud, et võlgniku juhatuse liige ei ole esitanud äriregistrile nõutavaid majandusaasta aruandeid võlgniku 2009. ja 2010. majandusaastate kohta ning talle saab ette heita pankrotiavalduse esitamata jätmist pärast püsiva maksejõuetuse ilmnemist. Samas ei ole senises menetluses olnud võimalik kindlalt välja selgitada, kas pankrotiavalduse esitamata jätmist ja majandustegevuse jätkamist saab käsitada raske juhtimisveana PankrS tähenduses. Äriregistrist ja ajutise halduri aruannetest nähtub, et MOÜ ei ole esitanud äriregistrile nõutavaid majandusaasta aruandeid võlgniku 2009. ja 2010. majandusaastate kohta, võlgniku suhtes on Harju Maakohtu registriosakond koostanud korduvalt aruandetrahvi määrusi ja esitanud registrist kustutamise hoiatuse. ÄS § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 08.12.2006-25.10.2011 võlgniku juhatuse liikme EK(isikukood XXX) poolt juhatuse liikme raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine (majandusaasta aruannete registrile esitamata jätmine) on käsitletav raske juhtimisveana, mis tuleb vastavalt PankrS § 28 lg 2 kohtu poolt eraldi ära märkida. Kuivõrd MOÜ juhatuse liikme poolt pankrotiavalduse esitamise tähtaja rikkumine ei ole senises pankrotiavalduse menetluses kindlat tõendamist leidnud ja ajutise halduri arvates seondub sellega ka võlgniku osanike kohustuste rikkumine, mille tulemusena tekkis rohkem kui pooleks aastaks õiguslik olukord, kus võlgnikul puudus juhatus, kes võlgniku tegevust korraldaks ja teda esindaks, ei käsitle kohus MOÜ pankrotiavalduse mittetähtaegset esitamist raske juhtimisveana. Kohus märgib samuti, et segadust ja ebamäärasust on soodustanud võlgniku osanike 29.07.2011 otsuse EK juhatuse liikme kohalt tagasikutsumiseks alates 01.08.2011 osanike poolt mittekäikuandmine, mis tekitas olukorra, kus EK volitused võlgniku juhatuse liikmena lõppesid küll 01.08.2011, kuid see ei olnud mitme kuu vältel kolmandatele isikutele seadusega sätestatud korras teatavaks tehtud. Martin Krupp on kohtule esitanud MOÜ ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 16 tundi (tunnitasuga 80 eurot), s.h: suhtlemine võlgnikuga, päringute koostamine, kogutud andmete analüüs, aruannete koostamine, kohtuistungil viibimine. Martin Krupp palub välja mõista ajutise halduri tasu summas 1 280 eurot Lisanduvad riiklikud maksud. Ajutise halduri kulutuste summa on aruande kohaselt 59,31 eurot, s.h sidekulud, koopiad, bürooteenus. Võlgniku esindajad ei ole kohtuistungil ajutise halduri tasu ja kulude taotlusele vastu vaielnud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile ning et ajutise halduri tasu summas 1 280 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks, tuleb võlgnikult välja mõista. Kuna võlgnikul puudub vara ajutise halduri tasu ja kulude katmiseks, tuleb ajutise halduri tasu osaliselt, summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks), hüvitada riigi vahenditest. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb 397 eurot kanda Martin Krupp’i arvelduskontole nr

XXXXXXXXXXX.

2-12-9287 Kohus leiab, et ajutise halduri kulud summas 59,31 eurot tuleb võlgnikult OÜ Cavere Õigusbüroo kasuks välja mõista. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Martin Krupp on ajutise halduri aruandes taotlenud MOÜ dokumentide hoidjaks SV määramist. Kohus leiab, et MOÜ dokumentatsioon tuleb anda hoiule MOÜ seaduslikule esindajale juhatuse liikmele SV’ile (isikukood XXX).

Fred Fisker Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.