Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Toomas Talviste
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
4. juuni 2012.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-11-33728
Tsiviilasi
Eesti Haigekassa hagi T P ja R V vastu tervisekahjustuste tekitamisega kahju hüvitamise nõudes summas 217.94 eurot
Tsiviilasja hind
217.94 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Eesti Haigekassa, registrikood 74000091, asukoht Lembitu 10, Tallinn, lepinguline esindaja Ilona Põld Kostjad T P, isikukood xxxxxxxxxxx, viibimiskoht xxxxx vangla, xxxx xx, xxxxx linn R V, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx x-x, xxxxxx, xxxxxxxx
Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses (lihtmenetlus)
Rahuldada Eesti Haigekassa hagi T P ja R V vastu. Välja mõista solidaarselt T P`lt (P, isikukood xxxxxxxxxxx) ja R V`lt (V, isikukood xxxxxxxxxxx) tervisekahjustuste tekitamisega kahju hüvitis summas 217 (kakssada seitseteist) eurot ja 94 (üheksakümmend neli) senti Eesti Haigekassa (registrikood 74000091) kasuks.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate T P ja R V kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on
Tsiviilasi nr 2-11-33728 selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Sisulised asjaolud Hagi (tl 3-5) kohaselt ja Pärnu Maakohtu 02.10.2008. a kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-0811340 (tl 6-8) selgub, et kostjad T P ja R V 11.08.2008.a kella 02:00 ajal Paide linnas Tallinna 51 hoovil kuuri taga lõid A R`t kaks korda rusikaga kõhtu ja kaks korda rusikaga näo piirkonda, millega tekitas kannatanule mõlema silmaümbruse verevalumi, parema silmaümbruse põrutushaava ja nina verejooksu. 11.08.2008.a toimunud teo tagajärjel pöördus kannatanu arstiabi saamiseks Järvamaa Haigla AS poole. Haigekassa on tasunud kannatanule osutatud tervishoiuteenuste eest Järvamaa Haigla AS poolt esitatud arve seeria XK nr 413145 alusel 53.05 eurot (830 krooni) (tl 9). Samuti on haigekassa määranud ja maksnud kannatanule ajutise töövõimetuse hüvitist töövõimetuslehe nr 00002745 kestusega 11.08.2008-22.08.2008 alusel summas 164.89 eurot (2580 krooni) (tl 10). Seega on haigekassa kandnud kostjate poolt 11.08.2008.a kannatanu vastu toime pandud teo tagajärjel kahju kokku summas 217.94 eurot. Haigekassa poolt kannatanule osutatud tervishoiuteenuste eest kantud kulutuste ning kostjate poolt toime pandud teo vahel valitseb otsene põhjuslik seos. Lähtudes ravikindlustuse seadusest ja ülalnimetatud kohtuotsusest vormistas Eesti Haigekassa Viru osakond kindlustusjuhtumi eest kostjatele 10.09.2010.a nõudeavalduse nr 257 summa 217.94 eurot (3410 krooni) hüvitamiseks (tl 11-12). Kostjad hagejale antud summat hüvitanud ei ole ning seega palub hageja solidaarselt kostjatelt välja mõista kahju hüvitis summas 217.94 eurot. Kostja T P esitas 27.09.2011.a kohtule kirjaliku vastuse (tl 37), milles kostja leiab, et kuna kannatanu (A R) ise provotseeris, siis Eesti Haigekassa poolt esitatud hagi, mille sisuks on kannatanu arstiabi ja ajutine töövõimetus, peaks maksma A R ise. Kostja R V esitas 18.01.2012.a kohtule kirjaliku vastuse (tl 42), milles leiab, et A R ründas teda esimesena, mille tagajärjel sai kostja ise kehalisi vigastusi. Kostja märgib, et kannatanut ründasid kostjad enesekaitseks ning seega tekitatud kahju peaks maksma A R ise. Hageja märgib oma vastuses kostjate vastustele (tl 45-47), et Pärnu Maakohtu 02.10.2008.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-11340 tunnistati T P ja R V süüdi KaRS § 121 järgi. Kohtuistungil kinnitasid kostjad, et on süüdistuses märgitud teo toime pannud. Seoses kannatanule tekitatud tervisekahjustustega vajas kannatanu arstiabi. Kannatanu oli Eesti Haigekassa poolt ravikindlustatud ning haigekassa võtab seega kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel. Kostjate ja hageja tagasinõude aluse vahel valitseb põhjuslik seos. Kui kostjad ei oleks kannatanut löönud, ei oleks haigekassa lepingupartner Järvamaa Haigla AS osutanud kannatanule tervishoiuteenuseid. Põhimõtteliselt on tegemist elimineerimismeetodi kasutamisega põhjusliku seose kindlakstegemisel, mille tulemiks on faktiline põhjuslik seos teo tagajärje ja haigekassa nõudeõiguse vahel. Hageja palub hagi rahuldada. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi tuleb kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 ja § 405 lahendada kirjalikus menetluses lihtsustatud korras. Kuna menetlusosalised on avaldanud nõusolekut asja menetlemiseks kirjalikult, pooled on esitanud oma seisukohad ja tegemist on asjaga, mille hagihind ei ületa 2000 eurot, siis on võimalik lahendada asi lihtsustatud korras TsMS § 405 järgi.
2 (3)
Tsiviilasi nr 2-11-33728 Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja esitatud materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult esitatud kujul. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Hageja nõude aluseks on ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 26 lg 1, mille kohaselt on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. RaKS § 25 lg 1 järgi ravikindlustushüvitis on kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad RaKS sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida haigekassa on kohustatud RaKS-is sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis). RaKS § 29 lg 1 kohaselt haigekassa võtab kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel. Avalduse kohaselt oli kannatanu Eesti Haigekassa poolt ravikindlustatud ning haigekassa võtab seega kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel. Eesti Haigekassa on tasunud kannatanule osutatud tervishoiuteenuste eest Järvamaa Haigla AS poolt esitatud arve seeria XK nr 413145 alusel 53.05 eurot (830 krooni) ning ajutise töövõimetuse hüvitist töövõimetuslehe nr 00002745 kestusega 11.08.200822.08.2008 alusel summas 164.89 eurot (2580 krooni). Seega on haigekassa kandnud kostjate poolt 11.08.2008 kannatanu vastu toime pandud teo tagajärjel kahju kokku summas 217.94 eurot. T P ja R V süü on tõendatud ja Pärnu Maakohtu 02.10.2008.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-11340 on nad antud kuriteos süüdi tunnistatud ning seega valitseb kostjate ja hageja tagasinõude aluse vahel põhjuslik seos. Tasutud summade suuruse osas vaidlust asjas ei ole tõstatatud. Kostjate esiletoodud väide, et kannatanu põhjustas ise (osaliselt) temale tekkinud kahju, on paljasõnaline ja tõendamata, kostjad on kokkuleppemenetluses oma süüd teisele isikule valu tekitamises ja kehalises väärkohtlemises täies ulatuses tunnistanud. Kostjate solidaarne vastutus tuleneb võlaõigusseaduse § 137 lg 1 sätetest. Tulenevalt eelpooltoodust leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada hageja poolt esitatud kujul ning välja mõista solidaarselt T P`lt ja R V`lt tervisekahjustuste tekitamisega kahju hüvitis summas 217.94 senti Eesti Haigekassa kasuks. TsMS § 162 ja § 165 lg 3 kohaselt jäävad menetluskulud solidaarselt kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib hageja nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Toomas Talviste Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.