Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht
30. mai 2012, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-20766
Tsiviilasi
kohtutäitur Elin Vilippuse avaldus loa saamiseks võlgnikule kuuluvatesse ruumidesse sisenemiseks
Menetlustoiming
avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende
avaldaja: kohtutäitur Elin Vilippus (A. Lauteri 5, 10114 Tallinn Telefon
0620; faks
0621, e-post [email protected]); avaldaja esindaja: kohtutäituri abi Sergei Volf (e-post [email protected]) puudutatud isik I (võlgnik): osaühing XXX(registrikood: XXX, asukoht xxx); puudutatud isik II (sissenõudja): aktsiaselts SEB Pank (registrikood: 10004252; asukoht Tornimäe 2, Tallinn, e-post [email protected]).
esindajad
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
2-12-20766 Asjaolud 28.05.2012 esitas kohtutäitur Elin Vilippus Harju Maakohtule avalduse võlgniku valduses olevatesse ruumidesse sisenemiseks loa saamiseks. Kohtutäitur Elin Vilippus’e menetluses on võlgniku osaühingu XXX vastu algatatud täiteasi hüpoteegiga tagatud võlgnevuse 285955.15 euro sissenõudmiseks. Täitemenetluse algatamise aluseks on Tallinna notar Ants Ainson 02.12.2004 notariaalne dokument nr. XXX, Tallinna notar Liivi Laos 24.01.2006 notariaalne dokument nr. XXX, Tallinna notar Margus Veskimäe 09.08.2006 notariaalne dokument nr. XXX, Tallinna notar Merle Saar-Johanson 14.11.2008 notariaalne dokument nr XXXja Tallinna notar Evelyn Roots 02.12.2011 notariaalne dokument nr. XXXja sissenõudja AS SEB Pank täitmisavaldus võlgnevuse sissenõudmiseks. Võlgnikule on täitmisteade kätte toimetatud allkirja vastu 04.05.2012. Täitedokumendis märgitud nõude vabatahtlik täitmise tähtaeg on möödunud ning võlgnik ei ole täitemenetluses sissenõutavaid rahasummasid vabatahtlikult tasunud. 16.05.2012 saadeti võlgnikule e-posti teade, et kinnisasja nr XXX (XXX, Tallinn) ülevaatamine arestimise akti koostamiseks toimub 23.05.2012 kell 14:00 kinnisasja asukohas. Juhuks kui kinnisasja kasutab üürnik, edastati teade ka postiga kinnisasja asukohta. Antud teatele võlgnik ei reageerinud ning 23.05.2012 jäi kinnisasja uks suletuks ning võlgnik ei võimaldanud juurdepääsu varale, et arestimistoiminguid läbi viia. Võlgniku sellist käitumist saab järeldada ka kui vastuseisu täitemenetlusele, kuna võlgniku esindaja on teadlik tema vastu algatatud täitemenetlusest ning kohtutäituri soovist temale kuuluvatesse ruumidesse siseneda. Alust eeldada, et võlgnik ei ole teadet kätte saanud, kohtutäituril puudub. Samuti ei ole võlgnik kohtutäituriga tänase päeva seisuga ühendust võtnud. Kui võlgnik oleks sisenemisega nõus või oleks muu võimalus kinnisasja ülevaatamiseks, puuduks kohtutäituril avalduse esitamiseks õiguskaitsevajadus. Oma tegevuse ning tegevusetusega on võlgnik takistanud täitemenetluse läbiviimist ning hoidnud kõrvale täitemenetlusest. Võlgnik ei ole võimaldanud varale juurdepääsu, et kohtutäitur saaks kinnisasja arestimiseks vara üles kirjutada ning hinnata vara tegelikku väärtust vastavalt vara seisukorrale. Varale juurdepääsu mittevõimaldamise läbi rikub võlgnik oma tegevusega ka sissenõudja õigust saada vara müügist võimalikult suurt tulemit, et sissenõutav summa rahuldada, kuna kohtutäitur on sunnitud vara hindama ilma vara väärtusest reaalset ettekujutust omamata. Mida madalam on vara hind, seda suuremad kohustused jäävad võlgnikul sissenõudja ees pärast kinnsasja reaalset müüki enampakkumisel. Täitemenetluse jätkamiseks on vajalik siseneda võlgniku eluruumi, et kohtutäituril oleks võimalik viia läbi arestimistoiming. Teisiti ei ole kohtutäituril võimalik kinnisasja päraldiste koosseisu, kinnisasja seisukorda ja hinda kindlaks määrata. Efektiivse ja võimalikult väikeste kuludega täitemenetluse läbiviimiseks peaks heauskselt käituv võlgnik täituriga vajalikul määral koostööd tegema. Arestitud vara võimalikult täpne hindamine teenib muu hulgas ka võlgniku enda huve. Harju Maakohus jättis oma 29.05.2012 määrusega esitatud avalduse käiguta ja kohustas avaldajat kõrvaldama selles esinenud puudused. 29.05.2012 saabus kohtule avaldaja vastus.
Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub on järgmised: täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 28 lg 1 kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks.
2-12-20766 TMS § 28 lg 2 lubab võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtumääruse alusel, kusjuures läbiotsimist peavad taluma ka isikud, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk on. TMS § 26 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud kohtutäituri nõudmisel täitemenetluseks vajaliku eseme ette näitama. Põhiseaduse (edaspidi PS) § 33 kohaselt on kodu puutumatu. Ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 8 lg 3 teise lause järgi võib isiku põhiõigusi ja –vabadusi piirata üksnes juhul, kui see võimalus on ette nähtud seaduses (s.t taoliste õiguste piiramine seaduse või õiguse analoogiale tuginedes ei ole lubatav). 28.05.2012 esitas kohtutäitur Elin Vilippus Harju Maakohtule avalduse võlgniku valduses olevatesse ruumidesse sisenemiseks loa saamiseks. Harju Maakohus jättis oma 29.05.2012 määrusega esitatud avalduse käiguta ja kohustas avaldajat kõrvaldama selles esinenud puudused. 29.05.2012 saabus kohtule avaldaja vastus. Tulenevalt TsMS §-st 475 lg 2 lahendab kohus käesolevat avaldust hagita asjana. TsMS § 477 lg 7 sätestab, et kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Kohus, kontrollinud kohtutäituri avaldust, selle lisasid ja avaldaja poolt esitatud vastust kohtu 29.05.2012 avalduse käiguta jätmise määrusele, leiab, et avaldus on põhistamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtutäituri avalduses esitatud asjaolude kohaselt toimub XXXsuhtes täiteasi hüpoteegiga tagatud võlgnevuse 285955.15 euro sissenõudmiseks. Täitemenetluse algatamise aluseks on Tallinna notar Ants Ainson 02.12.2004 notariaalne dokument nr. XXX, Tallinna notar Liivi Laos 24.01.2006 notariaalne dokument nr. XXX, Tallinna notar Margus Veskimäe 09.08.2006 notariaalne dokument nr. XXX, Tallinna notar Merle Saar-Johanson 14.11.2008 notariaalne dokument nr XXXja Tallinna notar Evelyn Roots 02.12.2011 notariaalne dokument nr. XXXja sissenõudja AS SEB Pank täitmisavaldus võlgnevuse sissenõudmiseks. Täitemenetluse läbiviimisel on kohtutäituril vajalik siseneda vara arestimiseks võlgniku valduses olevale kinnisvarale ning määrata arestitava kinnisvara hind. Võlgnik ei ole võimaldanud kohtutäituril juurdepääsu varale ning tutvumist ei võimalda. TMS § 24 lg 1 sätestab, et kui on täidetud täitemenetluse alustamise tingimused, toimetab kohtutäitur võlgnikule kätte täitmisteate. TMS § 10 lg-st 1 tulenevalt tuleb võlgnikule täitemenetluses muu hulgas kätte toimetada täitmisteade, vara arestimise ja enampakkumise aktid. Vastavalt TMS § 10 lg 2 esimesele lausele kohaldatakse dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut (TsMS §-d 306-327), kui TMS-ist ei tulene teisiti. Samuti annavad TMS § 10 lg 1 normid kohtutäiturile õiguslikud võimalused võlgnikuga ühendusepidamise lihtsustamiseks pärast täitmisteate kättetoimetamist. Nii võib kohtutäitur kohustada võlgnikku täitmisteate või muu menetlusdokumendi isiklikul kättetoimetamisel teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed, mille abil on võimalik võlgnikule dokumente kätte toimetada, mainitud kontaktandmed võib võlgnik esitada ka omal algatusel. Sellisel juhul ei pea kohtutäitur dokumentide edaspidisel edastamisel tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevaid reegleid järgima ning
2-12-20766 kohtutäituril on õigus edastada võlgnikule dokumente enda valitud viisil. Eelnenu kehtib ka juhul, kui võlgniku poolt kohtutäiturile edastatud andmed on ebaõiged. Avaldaja on oma vastuses kohtu 29.05.2012 käiguta jätmise määrusele asunud seisukohale, et käesolevas menetluses on kohtutäitur võlgnikule (menetlusdokumentide kättesaamiseks pädevale isikule) isiklikult kätte toimetanud täitmisteate, millega muuhulgas kohustas võlgniku teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed, mille abil on võimalik võlgnikule dokumente kätte toimetada. Võlgnik antud kohustust täitnud ei ole ja seega on kohtutäituril õigus edastada võlgnikule dokumente enda valitud viisil. Kohus ei nõustu avaldaja seisukohaga, et kohtutäitur on võlgnikule isiklikult kätte toimetanud täitmisteate ja seeläbi ei ole kohtutäituril tekkinud ka õigust edastada võlgnikule dokumente enda valitud viisil. Avalduse lisadest nähtub, et aktile täitmisteate kohaletoimetamise kohta, on alla kirjutanud UB, kes Äriregistri andmete järgi ei ole võlgniku seaduslik esindaja vaid menetlusdokumentide vastuvõtmiseks õigustatud isik. Sellest, et isik on õigustatud menetlusdokumente vastu võtma, ei saa koheselt järeldada, et tal oleks õigust äriühingut esindada. Äriregistri järgi on võlgniku ainsaks juhatuse liikmeks ja esindajaks DKning kohtul ei ole kahtluseta selge, et võlgniku esindaja on teadlik asjaolust, et kohtutäitur soovib tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda. Riigikohus on oma 14.02.2007 lahendist 3-2-1-152-06 leidnud, et TsMS § 323 lg 2 koostoimes § 323 lg-ga 1 laiendab TsMS §-s 319 sätestatud võimalusi juriidilisele isikule menetlusdokumendi kättetoimetamiseks. TsMS § 323 võimaldab menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugeda dokumendi üleandmisega ka muudele töötajatele, kes püsivalt viibivad juriidilise isiku äriruumis või osutavad talle muu sarnase lepingu alusel püsivalt teenuseid, sõltumata sellest, kas nad on volitatud isiku nimel dokumente vastu võtma või kas nende puhul tuleks eeldada sellise volituse olemasolu. Kuid TsMS § 415 lg 1 p-de 1 ja 2 tähenduses saab dokumendi juriidilisele isikule või tema esindajale isiklikult allkirja vastu kättetoimetatuks lugeda vaid siis, kui nimetatud sätete alusel dokumenti vastuvõttev isik on ühtlasi ka juriidilise isiku lepinguline esindaja TsMS § 218 tähenduses või juriidilise isiku seaduslik esindaja. Kohus leiab, et on äärmiselt oluline olla kindel faktis, et võlgnik (st. võlgniku seaduslik esindaja) on saanud teadlikuks kohtutäituri soovist siseneda võlgniku valdusesse. Antud juhul ei ole kindel, et täitmisteade on võlgniku seadusliku esindajani jõudnud selliselt, et võlgniku seaduslikul esindajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Kohtu hinnangul oleks täitmisteate pidanud võlgniku seaduslikule esindajale kätte toimetama kas isiklikult allkirja vastu, või saama võlgniku seaduslikult esindajalt kinnituse, et temani on toimetatud täitmisteade. Avaldaja oli avalduses märkinud, et juhuks, kui kinnisasja kasutab üürnik, edastati teade ka postiga kinnisasja asukohta, kuid antud teatele võlgnik ei reageerinud ning 23.05.2012 jäi kinnisasja uks suletuks. Avaldaja ei ole andnud täiendavaid selgitusi selles osas, kuidas teavitati kinnisasja võimalikku üürniku kohtutäituri poolt. Avaldaja on oma vastuses kohtu 29.05.2012 käiguta jätmise määrusele lisanud küll kirja üürnikule, kuid ei ole selgitanud ega esitanud tõendeid selle kohta, millisel kujul postidokument üürnikule kätte toimetati. Kohus on seisukohal, et üürnik ei pruukinud võlgnikule adresseeritud kirja vastu võtta. Avaldaja ei ole andnud kohtule täiendavaid selgitusi ka selle kohta, mille alusel taotletakse kinnisvara hindaja võlgniku valdusesse sisenemiseks luba. Avalduses ei ole nimetatud kinnisvara hindaja isikut, kuid kuivõrd avaldaja ei ole ka vastuses kohtu 29.05.2012 käiguta jätmise määrusele nimetanud kinnisvara hindaja isikut või üldse jaganud mingisuguseid selgitusi nimetatud isiku osas, võib eeldada, et tegemist ei ole kohtutäituriga või kohtutäituri abiga, kes on pädev tegema kohtutäituri nimel ja vastutusel ametitoiminguid vastavalt seadusele. Kohus leiab, et selleks, et kohus saaks kaaluda võõra kõrvalise isiku lubamiseks võlgniku valdusesse, mis on põhiseaduse
2-12-20766 kohaselt puutumatu, peab avaldaja esitama põhistatud selgituse, mida avaldaja ei ole teinud ei oma avalduses ega ka vastuses kohtu 29.05.2012 käiguta jätmise määrusele, milles kohus avaldaja tähelepanu nimetatud asjaolule juhtis. TMS § 28 lg 1 kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. PS § 33 kohaselt on kodu puutumatu, ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses ning TsMS § 8 lg 3 teise lause järgi võib isiku põhiõigusi ja –vabadusi piirata üksnes juhul, kui see võimalus on ette nähtud seaduses. Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikkel 17 kohaselt ei tohi kellegi korteripuutumatusele meelevaldselt ega ebaseaduslikult kallale kippuda. Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt tõlgendab põhiseadus kodu mõistet avaramalt, nimetades teises lauses eluruumi, valdust ja töökohta. Eluruumina on vaadeldav igasugune ruum, kus isik alaliselt või ajutiselt elab. Kodu puutumatuse õigus on nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivate välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. Kodu puutumatus laieneb ka juriidilistele isikutele. Kodu puutumatust riivavad esmajoones sissetungimine ja läbiotsimine, kuid kodu puutumatuse riived ei ammendu siiski nimetatud tegevustega. Võlgniku põhiseadusega tagatud õiguste riivamist ei saa kohtu hinnangul lubada avalduse alusel, mille järgi ei ole selge kas võlgnikule on põhiseaduse riivet kaasa toov menetlusdokument nõuetekohaselt kätte toimetatud. Seejuures ei ole selge, kas võimalikku võlgniku valduses viibivat üürniku on kohaselt teavitatud kohtutäituri täitetoimingust. Samuti ei pea kohus õigeks anda luba kohtule nimetamata võõral, kõrvalisel isikul siseneda võlgniku valdusesse täiesti põhjendamatult. Avaldaja ei ole kohtule andnud mingisugust informatsiooni kinnisvara hindaja kohta ega põhjendust millepärast peaks võlgniku põhiseaduslike õiguste säärast riivet lubama, vaatamata sellele, et kohus juhtis avaldaja tähelepanu nimetatud asjaolule oma 29.05.2012 määruses. Antud juhul puuduvad esitatud avalduses, selle lisades ja avaldaja poolt esitatud vastuses kohtu 29.05.2012 avalduse käiguta jätmise määrusele, vajalikud eeldused taotletava toimingu lubamiseks. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt jätab kohus esitatud avalduse rahuldamata.
Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.