Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

Kohtuistungil 16.05.2012 jäi võlgniku likvideerija esitatud avalduse juurde. Ajutine haldur jäi varasemalt esitatud aruande juurde, palus välja kuulutada võlgniku pankrot ja välja mõista ajutise halduri tasu ja tehtud kulutused pankrotivara arvelt. Võlgniku likvideerija ei vaielnud ajutise halduri tasu ja kulude arvestusele vastu. Võlgniku endine juhatuse liige oli kulude väljamõistmise vastu. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Osaühingu RG(likvideerimisel) pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Aet Liivandi. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul reaalset vara ettemakstud intresside näol summas 1 081,53 eurot ja kohustusi vähemalt 57 299 eurot. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik muutus faktiliselt maksejõuetuks 2009 aasta sügisel ja tema majandustegevus on lõppenud. Kohus leiab, et kuna Osaühingu RG(likvideerimisel) vara väärtus ei kata olemasolevaid kohustusi ning ettevõtte majandustegevus on lõppenud, siis nõustub kohus ajutise pankrotihalduri seisukohaga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kohus nõustub ajutise halduriga, et võlgniku juhatus on rikkunud äriseadustiku (ÄS) § 171 lg 2 ja § 180 lg 51 sätestatud kohustusi. ÄS § 171 lg 2 kohaselt kutsub juhatus kokku osanike koosoleku, kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui äriseadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus. ÄS § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 183 kohaselt korraldab juhatus osaühingu raamatupidamist. Käesoleval juhul on võlgniku juhatus jätnud osaühingu raamatupidamise korraldamata. Kohus on seisukohal, et raamatupidamise korraldamise nõuete rikkumisega võib juhatus olla toime pannud karistusseadustiku (KarS) § 3811 kirjeldatud kuriteo tunnustega teo. Kuivõrd võlgnikul on olemas vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang maksejõuetuse tekkimise põhjuste ja juhatuse tegevuse kohta. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 17,5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 980 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 323,40 eurot, kokku 1 303,40 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 56 eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks palub haldur hüvitada 17,06 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulutused palub haldur kanda Aet Liivandi arvelduskontole. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 980 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 323,40 eurot ja kulutuste hüvitis 17,06 eurot välja mõista võlgniku Osaühingu RG pankrotivarast ajutise halduri Aet Liivandi kasuks.

Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.