MTÜ Eesti Keskerakond hagi I R vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja õigusvastase kahju tekitamise lõpetamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1595 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.11.2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MTÜ Eesti Keskerakond apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Hageja MTÜ Eesti Keskerakond (registrikood 80053370), esindaja advokaat Kalle-Kaspar Sepper; Kostja I R (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver.
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 29.11.2011 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud MTÜ Eesti Keskerakond kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.18.03.2011 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja hagejale õigusvastase kahju tekitamise lõpetamiseks. Hageja palub kohustada kostjat lõpetama hageja kohta ebaõigete andmete avaldamise ja eemaldama viivitamatult hageja kohta ebaõigeid andmeid sisaldavad artiklid „Tallinna linn tellib Pervõi Baltiiski Kanalist (PBK) kolm venekeelset saadet", «Linnavolinik nõuab PBK ja Tallinna vaheliste lepingute uurimist", „Raudne: PBK-s jooksvad Keskerakonna reklaamid maksis kinni Tallinna linn" ja „Raudne: Keskerakonna reklaami PBK-s maksid kinni tallinlased" kõikidest infoallikatest ning kohustada kostjat omal kulul ümber lükkama artiklites „Tallinna linn tellib PBK-st kolm venekeelset saadet", «Linnavolinik nõuab PBK ja Tallinna vaheliste lepingute uurimist", „Raudne: PBK-s jooksvad Keskerakonna reklaamid maksis kinni Tallinna linn" ja „Raudne: Keskerakonna reklaami PBK-s maksid kinni tallinlased" Eesti Keskerakonna kohta avaldatud ebaõiged andmed.
2.03.03.2011 ilmusid erinevates veebiportaalides (www.tallinnapostimees.ee, www.delfi.ee, www.ohtuleht.ee, www.irl.ee) artiklid, milledes kostja avaldas hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid. Internetileheküljel www.ohtuleht.ee avaldatud artiklis pealkirjaga „Tallinna linn tellib PBK-st kolm venekeelset saadet" on avaldatud kostja alljärgnev kommentaar: „See on absurdne, et Tallinna linna poolt PBK-lt tellitud kolme venekeelse saate maksumus ulatub poole miljoni euroni. Selge on, et sellise summa eest ei tellitud pelgalt saateid, vaid maksti kinni ka kanalil jooksvad Keskerakonna reklaamid". Lisaks eelmärgitud ebaõigele faktiväitele avaldati internetilehekülgedel www.tallinapostimees.ee, www.irl.ee, ja www.delfi.ee vastavalt artiklites «Linnavolinik nõuab PBK ja Tallinna vaheliste lepingute uurimist", „Raudne: PBK-s jooksvad Keskerakonna reklaamid maksis kinni Tallinna linn" ja „Raudne: Keskerakonna reklaami PBK-s maksid kinni tallinlased" täiendavalt alljärgnevad kostja seisukohad: «Tallinna linnavolikogu IRL-i fraktsiooni esimees I R on veendunud, et telekanalis PBK jooksvad Keskerakonna reklaamid maksis kinni Tallinna maksumaksja"; «Tallinna linnavolikogu IRL-i fraktsiooni esimehe I R sõnul maksis PBK jooksvad Keskerakonna valimisreklaamid kinni Tallinna maksumaksja".
3.Seega on kostja avaldanud järgmised ebaõiged faktiväited: Tallinna linna poolt tellitud saadete eest PBK-le makstava summaga maksti kinni kanalil jooksvad Keskerakonna reklaamid; PBK-s jooksvad Keskerakonna reklaamid maksis kinni Tallinna linn; Keskerakonna reklaami PBK-s maksid kinni tallinlased; PBK-s jooksvad Keskerakonna reklaamid maksis kinni Tallinna maksu-maksja; PBK-s jooksvad Keskerakonna valimisreklaamid maksis kinni Tallinna maksumaksja.
4.Kostja poolt esitatud väidete näol on tegemist kostja väljamõeldistega, mis ei vasta tegelikkusele. Kostja ei ole hageja kohta avaldatud väiteid millegagi tõendanud. Mitte ühestki tsiviilasja toimikus olevast tõendist sellist asjaolu ei nähtu, et kostja poolt avaldatud faktiväited, mille kohaselt Tallinna linn väidetavalt maksis kinni PBK-s jooksvad hageja reklaamid, vastavad tõele. Kostja on püüdnud oma väiteid põhjendada asjaoluga, et kuna Tallinna linn maksis PBK-lt riigihanke raames tellitud saadete eest 2011.a rohkem, kui 2010.a, siis on Tallinna linn maksnud kinni hageja reklaamid. Selline arutluskäik jääb hagejale täielikult arusaamatuks, kuna puuduvad materjalid, mille alusel selline arvutuskäik teha. Isegi kui see oleks võimalik, ei ole seda vaja teha, sest nimetatud asjaolust ei ole võimalik seoses hagejaga midagi järeldada. Samuti on kostja väide, millega kostja on püüdnud väita, et vastupidiselt Tallinna linna poolt saadete eest makstavate summade suurenemisele on hagejale tehtud PBK poolt justkui liiga suurt
allahindlust, vale. Erinevalt kostja poolt väidetust, nähtub PBK hinnakirjast, et reklaamieelarve puhul hinnaga 70 000 kuni 85 000 eurot kohaldub tavaklientidele allahindlus 68%. Lahutades 68% kostja poolt väidetud hageja reklaamide hinnakirjajärgsest maksumusest summas 80 846 eurot, saame reklaamide eest reaalselt tasutavaks summaks 25 870,72 eurot. Kostja poolt esitatud tabelist nähtub, et TNS Emor on PBK puhul nimetanud Prime Time'i ajavahemikku 22.00 - 23.29. PBK hinnakirja järgi on tegemist Super Prime Time'iga perioodil 20.00 - 22.59 ning Läte Prime Time'iga perioodil 23.00 - 23.59. Nii Prime Time'i, Super Prime Time'i, kui ka Läte Prime Time'i puhul rakendub erinev hind ja erinevad soodustused. Seega ei ole kostja poolt esitatud väited hageja reklaamide «hinnakirjajärgse" maksumuse kohta adekvaatsed, sest need põhinevad uuringul, mille eesmärgiks on anda vaid „üldine ülevaade", mitte pretendeerida mingisugustele täpsetele väidetele. Kostja poolt väidetud hinnakirjajärgne maksumus, mis tuleneb TNS Emor AdEx uuringust, on vaid üldine tuletus, mitte täpne arvutus, millele viitab mh uuringu avaldaja enda kodulehel märgitu, mille kohaselt uuringuandmed esitatakse kokkuvõtlike aruannetena, mille eesmärk on pakkuda üldist ülevaadet reklaamituru suundumustest, analüüse kvartali, poolaasta või pikemate perioodide kohta ning juhtida tähelepanu huvitavamatele seikadele Eesti ja Balti reklaamiturul. Sellist omavahelist seost Tallinna linna poolt tellitud saadete ja hageja poolt tellitud reklaamide vahel, mis annaks kostjale aluse väita, et Tallinna linn tasus hageja reklaamide eest, ei ole olemas. Hagejale jääb mõistetamatuks, kuidas saab keegi väita, et asjaolu, et üks isik tasub millegi eest rohkem kui varem, tõendab, et ta tasub suurenenud summa võrra mingi kolmanda isiku asja eest. Selline väide on meelevaldne, Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja avaldatud väiteid hageja kohta millegagi tõendanud, mistõttu on kostja kohustatud enda poolt avaldatud hagejat puudutavad ebaõiged andmed ümber lükkama ja tegema seda viisil, mis kõrvaldaks kostja õigusvastase käitumise tagajärje maksimaalses võimalikus ulatuses ja taastaks hageja õiguste rikkumise eelse olukorra. Kuna kostja tegevus hageja kohta ebaõigete faktiväidete avaldamisel on seniajani kestev, sest kostja poolt avaldatud ebaõigeid andmeid sisaldavad artiklid on endiselt avalikult kättesaadavad ülalnimetatud kodulehtedel, siis palub hageja kohustada kostjat hageja kohta ebaõigete andmete avaldamist lõpetama ja hageja kohta ebaõigeid andmeid sisaldavad artiklid kõikidest infoallikatest viivitamatult eemaldama ning seda selliselt, et ümberlükkavad artiklid ilmuksid samuti veebilehtedel aadressidega www.ohtuleht.ee, www.irl.ee, ja www.delfi.ee, artikli pealkiri peaks olema sama suures kirjas, nagu seda on kõikide vaidlusaluste artiklite pealkirjad ja artikli kujundus peaks olema võrreldavalt tähelepanu köitev ning tekst peaks sisaldama järgmist: „I R avaldas hageja kohta tõele mittevastavaid faktiväiteid. Käesoleval veebilehel avaldati 03.03.2011 artikkel, milles sisaldusid minu väited, et hageja valimisreklaamid Pervõi Baltiiski Kanalis maksis kinni Tallinna maksumaksja. Käesolevaga avaldan, et minu poolt esitatud väidetel puudus igasugune faktiline alus ning väide hageja valmisreklaamide maksumaksja poolt kinnimaksmise kohta oli tõele mittevastav ja ma lükkan käesolevaga minu poolt avaldatud ebaõiged andmed ümber. I Raudne".
Kostja seisukoht
7.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
8.Kostja ei ole ebaõigeid faktiväiteid avaldanud, mistõttu VÕS § 1047 lg 1, 2 ja 4 ning § 1055 lg 1 ei ole kostja avaldatud väidete suhtes kohaldatavad. Hagejal ei ole alust nõuda kostjalt andmete avaldamise lõpetamist, sh artiklite eemaldamist infoallikatest, ega andmete ümberlükkamist. Hageja ei ole välja toonud, et hagis kirjeldatud väidete avaldamisega on hagejale tekitatud kahju, seega puudub hagi alus. Kostja luges hagi
alusetuks ka siis, kui hageja esitab hagi alusena väite hagejale kahju tekkimisest ning see väide oleks piisavalt tõendatud. Kostja ei ole avaldanud ebaõigeid andmeid, mistõttu VÕS § 1047 lg 1 ei ole kohaldatav ja isegi kui kohtumenetluses tuvastatakse, et kostja poolt avaldatud andmed olid ebaõiged, siis välistab andmete avaldamise õigusvastasuse VÕS § 1047 lg 3 sätestatu.
9.Kostja on esitanud väite, et telekanalile PBK makstud summa eest ei tellinud Tallinna linn pelgalt saateid, vaid sellega maksti kinni ka telekanalis jooksvad hageja reklaamid. Samuti on kostja esitanud väite, et PBK-s jooksvad hageja reklaamid maksis kinni Tallinna maksumaksja. Kostja asus seisukohale, et nimetatud väited on õiged.
10.Riigihangete registris 02.03.2011 avaldatud riigihangete aruannete nr 123900, 123904 ja 123905 kohaselt sõlmis Tallinna Linnakantselei 28.02.2011 kolm lepingut Läti äriühinguga SIA „Baltijas Mediju Alianse". Aruannetest nähtub, et hankemenetlused on olnud suunatud ühele pakkujale. Sõlmitud lepingute sisuks on: a) riigihange nr 123900 venekeelse regionaalsaate „Vene küsimus" tootmine ja eetrisse andmine PBK (Eesti) programmis, maksumus 88 902 eurot; b) riigihange nr 123904 - venekeelse regionaalsaate „Meie Pealinn" tootmine ja eetrisse andmine PBK (Eesti) programmis, maksumus 72 480 eurot; c) riigihange nr 123905 - venekeelse hommikuprogrammi „Tere hommikust" tootmine ja edastamine PBK (Eesti) programmis, maksumus 264 000 eurot. Kõigi lepingute täitmise tähtaeg on 31.12.2011. Lepingute hindamisel on oluline arvestada, et analoogseid saateid on Tallinna Linnakantselei samalt pakkujalt tellinud ka 2010. Riigihangete registris avaldatud riigihanke aruannete kohaselt maksis 2010 saade „Vene küsimus" 71 217 eurot, saade „Meie pealinn" 57 894 eurot ja saade „Tere hommikust, Tallinn" 211 201 eurot. Eeltoodust järeldub, et 28.02.2011 sõlmitud lepingutega tellis Tallinna Linnakantselei PBK-lt kokku 425 382 euro eest saateid, mis 2010 olid linnale maksma läinud 340 312 eurot, kallinemine 85 070 eurot ehk ca 25 %. Selliste lepingute sõlmimine on eriti kahtlusi tekitav, pidades silmas järgmisi üldiselt teadaolevaid asjaolusid: a) lepingud sõlmiti vahetult enne 2011.a Riigikogu valimisi; b) 2011.a Riigikogu valimiste kampaania ajal avaldas PBK väga suures mahus hageja valimisreklaame; c) hageja rahaline seis 2011.a Riigikogu valimiste eel oli nõrk. Ajakirjanduses avaldatud teabe kohaselt deklareeris hageja 2011.a Riigikogu valimiste kogukuludena 497 353,43 eurot, mida silmas pidades on 28.02.2011 Tallinna Linnakantselei ja PBK vahel sõlmitud lepingute maksumus nii absoluutsummas kui ka võrdluses 2010.a analoogsete lepingute maksumusega märkimisväärne. Sellest tulenevalt on kostja hinnangul tõenäoline, et Tallinna linna ja PBK vahel 28.02.2011 sõlmitud lepingute hinna kujunemisel on arvestatud ka PBK-s avaldatud hageja reklaamide maksumusega ning saadete tellimine ja hageja reklaamide edastamine PBK-s on vähemalt kaudselt omavahel seotud.
11.2011.a Riigikogu valimiste kampaania ajal edastati hageja ja tema kandidaatide reklaame telekanalis PBK kokku 3640 sekundit ehk 10 erinevat reklaami: VK - E. S räägib Keskerakonna lipu taustal 120 sekundit; VK - D. B Vabaduse Väljakul, nr 598,140 sekundit; VK - E. S, nr 609, 513 sekundit; VK - inimesed tänaval, J. T, nr 601, 522 sekundit; VK karate, M. K, nr 619, 180 sekundit; VK - M. T, nr 625, 171 sekundit; VK - N. M, nr 637, 90 sekundit, VK - pere teleka ees, 6.03. saad teha kingituse, roosid, 986 sekundit; VK - pere teleka ees, räägitakse eurodest ja töötusest, 675 sekundit, VK - rahvamass, kirikule rist, E. S, nr 609, 243 sekundit. Nimetatud telereklaamide hinnakirjajärgne maksumus on kokku 80 846 eurot (ilma käibemaksuta) ning see kujuneb reklaamide lõikes järgmiselt: VK - E. S räägib Keskerakonna lipu taustal 2542 eurot; VK - D. B Vabaduse Väljakul, nr 598,4449 eurot; VK - E. S, nr 609,10 806 eurot; VK - inimesed tänaval, J. T, nr 601,11 852 eurot; VK -karate, M. K, nr 619, 4437 eurot; VK - M. T, nr 625, 4607 eurot; VK - N.
M, nr 637, 2424 eurot, VK - pere teleka ees, 6.03. saad teha kingituse, roosid, 19 567 eurot; VK - pere teleka ees, räägitakse eurodest ja töötusest, 12 656 eurot, VK - rahvamass, kirikule rist, E. S, nr 609,7506 eurot.
12.Hageja peasekretäri 08.07.2011 kirjast kohtule ja sellele lisatud dokumentidest nähtub, et hageja tasus PBK reklaamide eest 15 107,72 eurot (ilma km) ning lisaks sellele tasusid kaks hageja kandidaati PBK reklaamide eest veel 1880,15 eurot, seega moodustasid kõnealuse kampaania kulud kokku 19 987,87 eurot. Reklaamide hinnakirjajärgse maksumusega 80 846 eurot võrrelduna järeldub kantud kulude summast asjaolu, et PBK-s edastatud reklaamide hind sisaldas allahindlust 75,3%. Baltic Media Alliance hinnakirja kohaselt on ette nähtud, et kui kliendi garanteeritud neto-eelarve on vahemikus 19 000 kuni 24 999 eurot, rakendatakse hinnasoodustust 63 %, mida tõendab ärakiri BMA Estonia reklaamiosakonna dokumendist „Baltic Media Alliance hinnakiri". Kui hageja reklaamide suhtes oleks kohaldatud hinnakirjas ette nähtud allahindlust 63%, oleks PBK-s reklaame saanud edastada maksimaalselt 54 022 euro eest. Nimetatud asjaoludest järeldub, et telekanalis PBK edastati hageja ja tema kandidaatide reklaame 26 824 euro väärtuses enam kui PBK-s kehtinud tavatingimused võimaldanuks. Selline täiendav allahindlus telereklaamide maksumuses ei oie põhjendatav millegi muuga kui asjaoluga, et Tallinna linn maksis hagiavalduses nimetatud telesaadete tootmise eest PBK-le ebamõistlikult suurt tasu 85 070 eurot ehk ca 25% enam kui analoogsete saadete tellimine oli varasemal perioodil maksnud ning seda tasu silmas pidades võimaldas PBK Keskerakonna reklaamide avaldamisel hagejale tavapärasest suuremat allahindlust. Sellest tulenevalt võib asuda seisukohale, et kostja avaldatud faktiväited, telekanalile PBK makstud summa eest ei tellinud Tallinna linn pelgalt saateid, vaid sellega maksti kinni ka telekanalis jooksvad hageja reklaamid ja PBK-s jooksvad hageja reklaamid maksis kinni Tallinna maksumaksja, on õiged.
13.Mõistagi ei saa SIA „Baltijas Mediju Alianse", Tallinna linnavõimude ja hageja ning nendega seotud isikute kokkulepped ja läbirääkimiste sisu puudutav muu teave olla kostjale kättesaadav ning seetõttu ei ole kostja käsutuses siiani otseseid tõendeid selle kohta, et 28.02.2011 lepingute kaudu maksti mingis ulatuses ja eeldatavasti kaudselt kinni hageja reklaamide avaldamine PBK-s. Küll aga oli kostja käsutuses piisavalt teavet, mis kaudselt kinnitab kostja avaldatud fakti väidete õigsust. Maakohtu otsus
14.29.11.2011 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
15.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
16.Hageja nõue on kohustada kostjat lõpetama hageja kohta ebaõigete andmete avaldamine ja eemaldama viivitamatult hageja kohta ebaõigeid andmeid sisaldavad artiklid „Tallinna linn tellib PBK-st kolm venekeelset saadet", «Linnavolinik nõuab PBK ja Tallinna vaheliste lepingute uurimist", „Raudne: PBK-s jooksvad Keskerakonna reklaamid maksis kinni Tallinna linn" ja „Raudne: Keskerakonna reklaami PBK-s maksid kinni tallinlased" kõikidest infoallikatest ning kohustada kostjat omal kulul ümber lükkama artiklites „Tallinna linn tellib PBK-st kolm venekeelset saadet", «Linnavolinik nõuab PBK ja Tallinna vaheliste lepingute uurimist", „Raudne: PBK-s jooksvad Keskerakonna reklaamid maksis kinni Tallinna linn" ja „Raudne: Keskerakonna reklaami PBK-s maksid kinni tallinlased" Eesti Keskerakonna kohta avaldatud ebaõiged andmed. Kostja on
avaldanud ebaõiged faktiväited, mis on väljamõeldised, ning ei vasta tegelikkusele ning kostja ei ole neid millegagi tõendanud.
17.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et hagi on alusetu. Kostja ei ole ebaõigeid faktiväiteid avaldanud, mistõttu VÕS § 1047 lg 1, 2 ja 4 ning § 1055 lg 1 ei ole kostja avaldatud väidete suhtes kohaldatavad. Hagejal ei ole alust nõuda kostjalt andmete avaldamise lõpetamist, sh artiklite eemaldamist infoallikatest, ega andmete ümberlükkamist. Hageja ei ole välja toonud, et hagis kirjeldatud väidete avaldamisega on hagejale tekitatud kahju, seega puudub hagi alus. Kostja luges hagi alusetuks ka siis, kui hageja esitab hagi alusena väite hagejale kahju tekkimisest ning see väide oleks piisavalt tõendatud. Kostja asus seisukohale, et ta ei ole avaldanud ebaõigeid andmeid, mistõttu VÕS § 1047 lg 1 ei ole kohaldatav ja isegi kui kohtumenetluses tuvastatakse, et kostja poolt avaldatud andmed olid ebaõiged, siis välistab andmete avaldamise õigusvastasuse VÕS§ 1047 lg 3 sätestatu.
18.Hagis märgitud artiklites on tsiteeritud kostja sõnu, mis on järgmised: „See on absurdne, et Tallinna linna poolt PBK-lt tellitud kolme venekeelse saate maksumus ulatub ligi poole miljoni euroni. Selge on, et sellise summa eest ei tellitud pelgalt saateid, vaid maksti kinni ka kanalil jooksvad Keskerakonna reklaamid". Lisaks on tsiteeritud kostja sõnu, mille kohaselt „ IRL-i arvutused näitavad, et need valimised on Tallinna maksumaksjale läinud maksma ligi kolm miljoni eurot".
19.Kohus rõhutas, et kostja märgitud avaldust (kommentaari, arvamust) avaldasid hagis märgitud väljaanded. Hagi nimetatud väljaannete vastu ei ole suunatud. Kostja ei oma kontrolli märgitud väljaannete üle ja VÕS § 1047 lg 4 kohaselt saab ebaõigete andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist nõuda andmete eest vastutavalt isikult, kelleks kostja ei ole. Kohtu hinnangul ei ole kostja märgitud sõnades esitatud ebaõigeid andmeid (faktiväiteid), vaid tegemist on väärtushinnanguga. Väärtushinnanguid ei saa kohustada ümber lükata. Faktiväidete ja väärtushinnangute vahel on sageli raske piiri tõmmata. Igal juhul ei ole kostja väitnud, et Tallinna linn maksis kinni PBK arveid Keskerakonna valimisreklaamide avaldamise eest, ja sellist järeldust ei saa avaldatust ka järeldada; pealkirjad kostja kommentaaridele pani väljaandja, mitte kostja.
20.Kostja järeldus (hinnang) maksumaksja raha kasutamisest hageja valimiseelse reklaami avaldamiseks põhines asjaolul, et võrreldes eelneva aastaga suurenes analoogsete saadete tasu PBK-le ca 25% ning tõsiasjal, et samal ajal avaldatud valimisreklaami osas sai hageja PBK-lt olulist hinnasoodustust. Siit tehtud järeldus maksumaksja raha kasutamisest hageja valimisreklaamile on väärtushinnang, mida ei muuda faktiväiteks ka tema väidetav ebakohasus.
21.Tegemist oli konkreetsete artiklitega. Puuduvad VÕS §-is 1055 lg 1 sätestatud alused keelata kohtuotsusega kostjal tulevikus „lõpetada hageja kohta ebaõigete andmete avaldamine". Kohtu hinnangul ei saa siin olla tegemist hagejale kahju tekitamisega juba seetõttu, et kostja kommentaarid käisid Tallinna linna poolt maksumaksja raha väidetava väärkasutamise kohta. Kui kohaldada analoogia põhjal VÕS § 1047 lg-s 1 sätestatud isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumise keeldu (õigusvastasust) isiku tegevuse kohta ebaõigete või eksitavate andmete avaldamisega, siis saab kahjustatud isikuks olla antud juhul Tallinna linn, mitte hageja.
22.Eeltoodud põhjendustel jättis kohus hagi rahuldamata ja TsMS § 162 lg-te 1-3 kohaselt menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus ja vastus
23.Hageja palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi ja jätta menetluskulud kostja kanda.
24.Maakohtu otsus ei põhine asjas kogutud tõenditel ning on nõuetekohaselt põhjendamata, mistõttu tuleb maakohtu otsus tühistada (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-18-07 p-d 12 ja 14 ja nr 3-2-1-44-06). Otsus ei viita TsMS § 442 lg-t 8 rikkudes kohtu poolt tuvastatud asjaoludele ja nendest tehtud järeldustele ega tõenditele, millele on rajatud kohtu järeldused.
25.Maakohus leidis, et kostja tegi avalduse, mida avaldasid erinevad väljaanded, millede üle kostjal kontroll puudub. Kohtu hinnangul ei ole kostja VÕS § 1047 lg-s 4 sätestatud ebaõigete andmete avaldamise eest vastutavaks isikuks; kostja poolt avaldatut tuleb käsitleda väärtushinnanguna; kostja ei ole väitnud, et Tallinna linn maksis kinni PBK arveid Keskerakonna valimisreklaamide avaldamise eest. Pealkirjad kostja kommentaaridele pani väljaandja, mitte kostja; kuna tegemist on konkreetsete artiklitega, siis ei ole põhjendatud hageja taotlus kohustada kostjat lõpetama hageja kohta ebaõigete andmete avaldamine. Kohus asus seisukohale, et ebaõigete andmete avaldamisega oli kahjustatud isikuks Tallinna linn, mitte hageja. Maakohus ei ole otsuses oma seisukohti põhjendades viidanud mitte ühelegi tõendile ning seega on täielikult arusaamatu, kuidas jõudis kohus otsuses tehtud järeldusteni. Otsuses puudub analüüs ka selle osas, kuidas on maakohus jõudnud järeldusele, et kostja poolt avaldatu näol oli tegemist väärtushinnanguga. Selles osas on maakohtu otsus pooltele üllatuslik, sest pooled ei ole Üheski oma menetlusdokumendis isegi viidanud võimalusele, et üks või teine pool käsitleb kostja poolt avaldatut väärtushinnanguna.
26.Kostja vastu hagiavalduse esitamise ajendiks olid kostja poolt avaldatud alljärgnevad seisukohad: „See on absurdne, et Tallinna linna poolt PBK-lt tellitud kolme venekeelse saate maksumus ulatub poole miljoni euroni. Selge on, et sellise summa eest ei tellitud pelgalt saateid, vaid maksti kinni ka kanalil jooksvad Keskerakonna reklaamid"; „PBK-s jooksvad Keskerakonna reklaamid maksis kinni Tallinna linn"; «Keskerakonna reklaami PBK-s maksid kinni tallinlased"; „Tallinna linnavolikogu IRL-i fraktsiooni esimees I Ion veendunud, et telekanalis PBK-s jooksvad Keskerakonna reklaamid maksis kinni Tallinna maksumaksja"; „Tallinna linnavolikogu IRL-i fraktsiooni esimehe I Raudse sõnul maksis PBK-s jooksvad Keskerakonna valimisreklaamid kinni Tallinna maksumaksja". Seega avaldas kostja väited, mille kohaselt: Tallinna linna poolt tellitud saadete eest PBK-le makstava summaga maksti kinni kanalil jooksvad Keskerakonna reklaamid; PBK-s jooksvad Keskerakonna reklaamid maksis kinni Tallinna linn; Keskerakonna reklaami PBK-s maksid kinni tallinlased; PBK-s jooksvad Keskerakonna reklaamid maksis kinni Tallinna maksumaksja; PBK-s jooksvad Keskerakonna valimisreklaamid maksis kinni Tallinna maksumaksja.
27.Täielikult väär on maakohtu seisukoht, et kostja poolt avaldatu näol on tegemist väärtushinnanguga. Käesoleval juhul on kostja avaldanud igati kontrollitavad fakti väited selle kohta, et Tallinna linn on tasunud hageja valimisreklaamide eest. Nimetatud väited on valed ning kostja ei ole käesolevas menetluses suutnud vastupidist tõendada. Kostja ei ole ka põhjendanud oma võimalikku õigustatud huvi selliste väärväidete avaldamiseks. Ühtlasi ei ole kostja selgitanud, mida tegi kostja enne avalikkusele ja meediale avalduste esitamist selleks, et selgitada välja faktilised asjaolud. Seega ei ole kostja tegevus hageja kohta ebaõigete faktiväidete avaldamisel õiguspärane. Asjaolu, et just kostja oli ebaõigete andmete avaldamise osas vastustavaks isikuks, on ilmne, kuivõrd kõik väljaanded tsiteerisid kostja poolt avaldatut viitega kostja isikule. Maakohtu poolt viidatu, justkui ei oleks kostja näol tegemist õige kostjaga, on täielikus vastuolus käesoleva asja faktiliste asjaolude ja kehtiva õigusega. Kostja on kohustatud tema poolt avaldatud hagejat puudutavad ebaõiged andmed ümber lükkama ja tegema seda viisil, mis kõrvaldaks kostja õigusvastase käitumise tagajärje maksimaalses võimalikus ulatuses ja taastaks
hageja õiguste rikkumise eelse olukorra (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-83-10, 3-2-1-17-05 ja VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 1, § 1047 lg-d 1-4 ).
28.Kostjal on kohustus kestva kahju õigusvastase tekitamise korral rikkumine lõpetada (VÕS § 1055 lg 1). Kostja tegevus hageja kohta ebaõigete faktiväidete avaldamisel on seniajani kestev, sest kostja poolt avaldatud ebaõigeid andmeid sisaldavad artiklid on endiselt avalikult kättesaadavad hagiavalduses nimetatud veebilehtedel. Hageja palub kohustada kostjat hageja kohta ebaõigete andmete avaldamist lõpetama ja hageja kohta ebaõigeid andmeid sisaldavad artiklid kõikidest infoallikatest viivitamatult eemaldama.
29.Kostja ei pidanud apellatsioonkaebust õigeks. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
30.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
31.Apellatsioonkaebuses on hageja korranud esimese astme kohtus esitatud seisukohti. Hageja hinnangul on tegemist VÕS § 1047 lg 4 rakendusalaga, milles nähakse ette ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ning kus tuleb tuvastada üksnes vaidlustatud andmete tegelikkusele mittevastavus. Hageja on teise nõude kvalifitseerinud VÕS § 1055 lg 1 järgi, mille rakendamine on VÕS § 1047 lg 4 kohaldamisel täiendavaks õiguskaitsevahendiks ning mille rahuldamise eelduseks on, et andmed on ebaõiged ja nende avaldamine on jätkuv.
32.Erinevalt kostjast, leiab kolleegium, et maakohus on jõudnud õigele tõlgenduslikule järeldusele, et laused, mille ümberlükkamist hageja taotleb, ei sisalda andmeid. Tegemist on kostjal hageja tegevusest kujunenud arvamusega ja selle väljendamisega ehk väärtushinnangutega VÕS § 1046 lg 1 tähenduses. Kostja hinnangud on kujunenud info põhjal, mille kohaselt on Tallinna linn maksnud telekanalile PBK kolme saate eest kostja arvates põhjendamatult kõrget hinda ning selle alusel on kostjal kujunenud veendumus, et tasutud hind on ühtlasi katnud kulud hageja valimisreklaami eest. Kuna kõik laused, mille väljaütlemist hageja kostjale ette heidab väljendavad kostjal kujunenud arvamust, ei saa neid pidada faktiväideteks. Väärtushinnangu tõesust või väärust ei ole võimalik tõendada ja seetõttu ei saa hageja nõuda kostja poolt öeldu ümberlükkamist.
33.Küsimus, kas kostja avaldatud väärtushinnangud on olnud kohased, oleks käesolevas tsiviilasjas sisutu. Seda üheltpoolt hageja poolt nõutud õiguskaitsevahendite kohaldamatuse tõttu ning teisalt põhjusel, et hageja on juriidiline isik, kellel ei ole isiklikke õigusi, mida ebakohane väärtushinnang riivata võiks. VÕS § 1047 lg-d 1-3 ei kaitse juriidilist isikut tema maine kahjustamise eest väärtushinnanguga. Samal põhjusel ei ole hagis toodud asjaoludel võimalik rahuldada ka hageja nõuet kohustada kostjat hoiduma edaspidi hageja väidetavast kahjustamisest.
34.Kuna maakohtu järeldus, et kostja ei ole hageja kohta ebaõigeid andmeid avaldanud on lõppjärelduses õige, ei anna kaebuses ja ka sellele kostja poolt esitatud vastuses toodud etteheited maakohtu poolsete menetluslike minetuste kohta alust otsuse tühistamiseks.
35.Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
Iko Nõmm
Margo Klaar
Gaida Kivinurm
RIIGIKOHUS
TSIVIILKOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
3-2-1-166-12
Otsuse kuupäev
Tartu, 9. jaanuar 2013. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik
Kohtuasi
Eesti Keskerakonna hagi I R vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja õigusvastase kahju tekitamise lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 28. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-1112451
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Keskerakonna kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
1595 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Eesti Keskerakond (registrikood 80053370), esindaja vandeadvokaat Jüri Sirel Kostja I R (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver
Asja läbivaatamise kuupäev
10. detsember 2012. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 28. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-12451 ja Harju Maakohtu 29. novembri 2011. a otsus samas tsiviilasjas osas, millega kohtud jätsid rahuldamata Eesti Keskerakonna nõude I R vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule.
2.Jätta ringkonnakohtu ja maakohtu otsus muutmata osas, millega kohtud jätsid rahuldamata Eesti Keskerakonna nõude I R vastu ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks, kuid muuta nõude rahuldamata jätmise õiguslikke põhjendusi.
3.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Tagastada Eesti Keskerakonna kassatsioonkaebuselt 25. juunil 2012 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot Eesti Keskerakonna arvelduskontole nr 10002002425008.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.