Otsuse tegemise aeg ja koht 25.05.2012.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-11-23338
Tsiviilasi
OÜ EB hagi SRKAS vastu võla nõudes
Hagihind
825,48 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ EB(registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: advokaat Hannes Olli (AB Laus & Partnerid, e-post [email protected]); Kostja: SRKAS (aadress XXX); Kostja lepinguline esindaja: Anu Saar (e-post: [email protected]); Kolmas isik: Swedbank Liising AS (registrikood 10434248, asukoht: Liivalaia 8, 15039, Tallinn, e-post: [email protected]).
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Kohtuistungi toimumise aeg 16.05.2012.a ja sellel osalenud isikud Hageja lepinguline esindaja advokaat Hannes Olli Kostja lepinguline esindaja Anu Saar Kolmanda isiku lepinguline esindaja Elis Vija
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja OÜ EB kanda.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse
üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga perioodiks 21.05.2010.a kuni 20.05.2011.a sõiduki Mercedes-Benz S500 kindlustamiseks kindlustuslepingu nr XXX. 21.10.2010.a toimus kindlustusjuhtum. Sõiduki kasutaja VB võttis ühendust kostjaga, kes palus lasta sõiduk S üle vaadata ja fikseerida kahjustused. VB ei avaldanud S kordagi, et soovib sõidukit nimelt seal remontida. Ta teadis juba ette, et kuna ta viibib sageli Venemaal, laseb ta sõiduki seal remontida. Samuti on remont Venemaal tunduvalt odavam.
2.Mõni päev hiljem helistati S t VB ja teatati, et remont maksab üle 100 000 krooni ning varuosad on juba tellitud. VB teatas, et ta ei ole peale hinnapakkumise midagi tellinud, mispeale nõuti talt tellitud varuosade hüvitamist summas 70 000 krooni. Sellest VB keeldus. Kirjalikku hinnapakkumist S hagejale ei esitanud. Alles 2011.a veebruaris saatis kostja hagejale hinnapakkumise, mille järgi oli remondikulude summas 72 916 krooni.
3.Sõiduki remont teostati Venemaal ja selle maksumuseks kujunes OOO O arve kohaselt 228 156 rubla ehk 5336,70 eurot ehk 83 501,20 krooni. Hageja saatis antud arve kostjale ja palus kahju hüvitada. Kostja saatis hagejale 10.12.2010.a koostatud maksmisotsuse nr 1/2010011738, mille järgi loeti hüvitatavaks summaks 60 000 krooni. Antud summast kuulus mahaarvestamisele omavastutus 5000 krooni. Kostja tasus hagejale hüvitisena 55 000 krooni.
4.Hageja esitas kostjale 16.02.2011.a pretensiooni, milles tõi välja, et kostja hüvitamisotsus summas 60 000 krooni on väiksem S hinnapakkumisest summas 72 916,10 krooni. Vahe on 12 916 krooni, mille hageja palus hüvitada. Kostja keeldus pretensiooni rahuldamisest ja leidis, et S 25.01.2010.a hinnapakkumisse olid ebaõigesti lisatud kindlustusjuhtumiga mitteseotud vasaku udutule vahetus ja esiristtala, mille vahetamise vajadus ei olnud selge. Kostja esitas hagejale S 21.02.2011.a hinnapakkumise summas 60 000,02 krooni.
5.Hageja tõi välja, et tegelikult oli kostja juba 25.10.2010.a välja andnud garantiikirja summas 60 000 krooni. S tegi uue hinnapakkumise 5 päeva pärast hageja pretensiooni ja 4 kuud pärast garantiikirja. Seega tehti uus hinnapakkumine ainult reaktsioonina hageja pretensioonile. Seega põhines hüvitamisotsus 4 kuud hiljem tehtud hinnapakkumisel. Sõiduki tegelik remont läks maksma 83 501,20 krooni, kuid hageja nõuab kostjalt hüvitist ainult S hinnapakkumise alusel. Eeltoodu alusel nõudis hageja kostjalt 12 916,10 krooni hüvitamist. Õiguslikult viitas hageja VÕS § 422 lõikele 1, § 476 lõikele 1 ning § 450 lõikele 1.
6.Kohtule 16.02.2012.a esitatud seisukohtades leidis hageja, et antud juhtumil oli vajalik nii
esiristtala kui ka vasaku udutule vahetamine, kuna need on kirjas AS SE 25.10.2010.a esialgses hinnapakkumises. 21.02.2011.a hinnapakkumine on tehtud üksnes oletuste põhjal, sest selleks ajaks olid OOO O poolt remonditööd juba tehtud. Esiristtala vahetamise vajadus on tõendatud AS SE esialgse hinnapakkumisega. OOO O arvest nähtub samuti, et vahetati nii põrkeraud kui selle plastmasskate. Esikaitseraua plast kinnitub esiristtala peale. Seega löögid ja mõjud esikaitseraua pihta kanduvad edasi esiristtalale. Kuna autol oli kehtiv kindlustuspoliis, siis oli sõiduk järelikult enne õnnetusjuhtumit töökorras. Kaskokindlustust ei sõlmita varale, mis on juba kahjustunud. Põhjuslik seos esiristtala vahetamise vajaduse ja kahjujuhtumi vahel seisneb lihtsamalt öeldes selles, et ilma kahjujuhtumita ei oleks esiristtala saanud kahjustada. Kostja vastuväited vasaku udutule vahetamise kohta on asjakohatud, kuna VÕS § 452 lg 1 järgi vabaneb kindlustusandja hüvitamise kohustusest siis, kui kindlustatud isik põhjustas kahjujuhtumi tahtlikult.
7.Hageja leidis, et kui vara ülevaatuse käigus selgus vara kahjustatus, tuli see hüvitada kindlustusandja poolt. Vasaku udutule hüvitamist välistavaid asjaolusid ei esine. Hageja ei pea antud asjas tõendama, kuidas täpselt risttala või vajad udutuli kahjustada sai. Vasaku udutule kahjustus ilmnes siis, kui sõidukile tehti S ülevaatus. Vasak tuli asub esistange plastkatte sees, mistõttu on loogiline, et paremale poole stangele löögi saamisel võis see lõhkuda stange katte sees oleva tule. Puudub alus süüdistada kindlustusvõtjat kahju tahtlikus tekitamises. Auto värvimist puudutav on ebaoluline, sest autol on jätkuvalt kehtiv kaskokindlustus. Uue lepingu sõlmimise eelduseks on autol defektide puudumine. Pealegi on hageja auto OOO-lt O vastu võtnud ja tööd vastasid vajalikule kvaliteedile. Kostja vastuväited
8.Kostja vastas hagiavaldusele 30.06.2011.a ja vaidles sellele vastu. Kostja tunnistas kindlustuslepingu sõlmimist hagejaga ja märkis, et VB esitas 21.10.2010.a hageja nimel kostjale kahjuavalduse, mille järgi sai 21.10.2010.a kell 05:00 Narva-Jõesuus Koidula tänaval seisnud sõiduk löögi parema külje pihta. Juhtumi tagajärjel olid kahjustatud põrkeraud, latern ja parem esitiib oli kõver. Kahjuavalduses on hageja esindaja viidanud sõiduki nähtavate vigastustena üksnes selle paremale esinurgale. Kostja tegi sõidukist fotod.
9.Hageja esindaja avaldas kostjale koheselt soovi pöörduda sõiduki remontimise hinnapakkumise saamiseks ja taastusremondi teostamiseks AS SE poole. Kostja aktsepteeris hageja soovi. SEAS vaatas sõiduki üle ja koostas 25.10.2010.a esialgse hinnapakkumise summas 72 916,10 krooni. Kostja vaatas selle läbi ning tuvastas selles tööd, mis ei olnud kindlustusjuhtumiga põhjuslikus seoses. Nimelt ei saanud juhtumi tagajärjel kahjustada sõiduki vasak udutuli. Samuti ei saanud olla kindel esiristtala vahetamise vajaduses, mis oleks täpselt selgunud alles taastamisremondi käigus. Kui selle detaili vahetamise vajadus oleks hiljem selgunud, oleks kostja selle kulu hüvitanud. Samuti ei olnud enne tööde tegemist selge, kas on vajalik sõiduki parema esinurga kinnituse ehk schale vahetus või saab seda detaili remontida. Seetõttu parandas AS SE oma esialgset hinnapakkumist, arvestades maha vasaku udutule, parema esinurga kinnituse ja esiristtala maksumuse. Seega kujunes taastamisremondi maksumuseks 60 000 krooni.
10.Kuna kostja ja AS SE suhtlesid omavahel e-posti teel, ei koostatud pärast sõiduki põhjendatud taastamisremondi summa kindlakstegemist enam eraldi täiendavat hinnapakkumist. Kostja kinnitas, et ta väljastas 25.10.2010.a AS SE garantiikirja 55 000 krooni suuruses summas. Esialgsest hinnapakkumisest arvestati maha vasak udutuli, esiristtala, parema esinurga kinnitus ja nende detailide paigaldamise tööraha, samuti omavastutus summas 5000 krooni. 27.10.2010.a ning 28.10.2010.a teatas hageja nimel JP, et hageja soovib oma mugavuse huvides remontida sõidukit hoopis Venemaal. Kuna kostja oli juba väljastanud garantiikirja ning AS SE oli tellinud varuosad, hüvitas kostja hagejale 55 000 krooni 10.12.2010.a otsusega. 16.02.2011.a sai kostja kätte hageja pretensiooni. Kuivõrd poolte vahel oli tekkinud vaidlus, palus kostja AS-l
SE väljastada uus taastusremondi hinnapakkumine. AS SE esitas hinnapakkumise 21.02.2011.a. Kostja vastas hageja pretensioonile 17.03.2011.a.
11.Kostja rõhutas, et kindlustuslepingust tuleneva kohustuse täitmise eelduseks kindlustusandjale on kindlustusjuhtumi toimumine. Hageja peaks tõendama, et tema kahju suuruseks on just hageja väidetud summa. Samuti peab hageja täiendava hüvitise saamiseks tõendama põhjusliku seose olemasolu. Hageja on kostjale esitatud kahjuavalduses selgesõnaliselt märkinud, et 21.10.2010.a sai sõidukil kahjustada parem latern, põrkeraud ja parem esitiib. Kahjuavalduse skeemil on hageja noolega märkinud sõiduki kahjustada saanud osaks selle parema külje. OOO O arvega sõidukile tekitatud kahjustuste ulatust tõendada ei saa. OOO O arvest ei nähtu esiristtala vahetamist, mille eest hageja nõuab hüvitist AS SE hinnakalkulatsiooni alusel. Vasaku udutule vahetamise vajadus ei olnud aga seotud kindlustusjuhtumiga. OOO O arvest ei selgu parema esitule juhtimisbloki väljavahetamise vajadust. Samas ei kajasta antud arve värvitööde tegemist, kuigi see oleks sõiduki taastamiseks olnud vältimatult vajalik. AS SE pakkumises on värvimistööd kajastatud. Kostja märkis, et OOO O arve järgi oli töö tunnihinnaks 954,66 krooni. SEAS näol on tegemist Mercedes-Benz esindusega ning nende töö tunnihind on 450 krooni ehk enam kui poole võrra odavam. OOO O arve kohaselt on tööde maksumus 15 896,09 krooni, SEAS pakkumise järgi oleks see olnud 6 390,95 krooni. Seega ei ole asjakohane hageja väide nagu oleks tööde tegemine Venemaal olnud odavam.
12.28.02.2012.a seisukohtades ei nõustunud kostja, et sõiduki esiristtala vahetus tulenes SEAS hinnapakkumisest 25.10.2010.a. RS SEAS-st on oma e-kirjas kinnitanud, et selle detaili vahetamine ei saanud selge olla enne taastusremondi tegelikku tegemist. Esiristtala oli hinnapakkumisse pandud, kuna see võis olla kahjustatud, kuid tegelikku kahjustamist visuaalsel vaatlusel tuvastada ei olnud võimalik. OOO O arvel risttala vahetumist ei sisaldu. Samuti rõhutas kostja, et esiristtala ja eesmine põrkeraud ei ole üks ja sama detail. Esiristtala on keredetail, põrkeraud aga kinnitub esiristtala peale. Hageja ei ole samas tõendanud oma väidet, mille kohaselt sai löögist eesmise põrkeraua pihta kannatada ka vasak udutuli. VÕS § 422 järgi peab kindlustusandja hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju, mistõttu on kindlustushüvitise maksmise eelduseks alati kindlustusjuhtumi toimumine ja põhjuslik seos kindlustusjuhtumi ning tekkinud kahju vahel.
13.Kostja leidis, et hageja on kindlustusvõtjana rikkunud kindlustuslepingu tingimusi. Üldtingimuste punkti 17.5. kohaselt ei või kindlustusvõtja teha enne kahju suuruse ja kahjujuhtumi asjaolude kindlakstegemist ilma kindlustusandja nõusolekuta kahjustatud asja suhtes mingeid muudatusi, mis võivad mõjutada kahju tekkimise põhjuse või kahju suuruse kindlakstegemist. Hageja remontis sõiduki kostjaga kooskõlastamata Venemaal, kuigi eelnevalt oli kokku lepitud selle remont SEAS-s. Kuna hageja remontis sõiduki Venemaal, ei ole kostjal võimalik kindlaks teha täiendava kindlustushüvitise maksmise vajadust.
14.Lõplikes seisukohtades jäi kostja oma varasemate väidete juurde. Hageja ei ole oma nõuet tõendanud. Kindlustushüvitise saamiseks peab hageja tõendama kindlustusjuhtumi toimumist ja kahju suurust. Sõidukikindlustuse tingimuste punkti 6.6.1. järgi on kindlustusvõtjal kohustus tõendada kindlustusjuhtumi toimimine ja esitada kostjale lepingu täitmise kohustuse kindlakstegemiseks vajalikku teavet. Tingimuste punkti 6.6.2. järgi tuleb kahjustatud sõiduk enne muudatuste tegemist ette näidata. Hageja ei ole esitanud tõendeid sõiduki esiristtala, esinurga parema kinnituse ja vasaku udutule kindlustusjuhtumi tõttu kahjustamise ja vahetamise vajaduse kohta ning sõiduk remonditi kostjaga kooskõlastamata Venemaal. Üldtingimuste punkti
20.1.3.järgi on kostjal õigus hüvitise väljamaksmisest keelduda, kui kindlustusvõtja on rikkunud kindlustuslepingus nimetatud kohustusi ja rikkumine mõjutab kindlustusandja täitmiskohustuse või selle ulatuse kindlakstegemist. Hageja vähemalt raskest hooletusest põhjustatud rikkumise tõttu ei ole kostjal enam võimalik oma täiendava täitmise kohustust kindlaks teha. Kolmanda isiku seisukohad
15.Kolmas isik Swedbank Liising AS teatas kohtule 20.01.2012.a, et teda tuleks kaasata menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel, kuna vaidlusalune sõiduk kuulub kolmandale isikule ning hageja kasutab seda liisingulepingu alusel. Swedbank Liising AS on soodustatud isikuks kindlustuslepingu järgi. Kindlustushüvitise saajaks oleks Swedbank Liising AS.
16.Kolmas isik esitas kohtule 16.05.2012.a taotluse enda menetlusest kõrvaldamiseks. Taotluse kohaselt on hageja ja kolmanda isiku vahel lõppenud liisingulepingust nr XXX tulenevad suhted, kuna 15.03.2012.a saabus lepingu tähtaeg ja hageja ostis liisingueseme kolmandalt isikult välja. Seega on ära langenud asjaolud, mis tingisid kolmanda isiku kaasamise vajaduse ja kolmandal isikul puudub õiguslik huvi vaidluse lahendamiseks hageja kasuks. Kolmas isik palus end menetlusest kõrvaldada.
Kohtuotsuse põhjendused
17.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
18.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja vahel oli perioodil 21.05.2010.a kuni 20.05.2011.a sõlmitud kaskokindlustuse leping sõiduki Mercedes-Benz S500, registrimärgiga XXX kindlustamiseks; 2) 21.10.2010.a toimus kindlustatud sõidukiga Narva-Jõesuus kindlustusjuhtum ehk liiklusõnnetus, kus tundmatu sõidukiga kahjustati tänavale pargitud kindlustatud autot; 3) kahjuavalduse esitas kostjale sõiduki kasutaja VB, kes märkis avalduses, et kahjustatud on sõiduki parem külg; 4) hageja pöördus sõiduki kahjustuste tuvastamiseks SEAS poole; 5) SEAS koostas kostjale hinnapakkumise summas 72 916,10 krooni; 6) kostja saatis SEAS-le garantiikirja summas 55 000 krooni; 7) hageja remontis sõiduki tegelikult Venemaal ja esitas kostjale selle kohta OOO O arve, mille kohaselt kujunes remondi maksumuseks 228 156 rubla ehk 5336,70 eurot ehk 83 501,20 krooni; 8) kostja saatis hagejale 10.12.2010.a koostatud maksmisotsuse nr 1/2010011738, mille järgi loeti hüvitatavaks summaks 60 000 krooni, millest arvati maha omavastutus 5000 krooni; 9) kostja tasus hagejale hüvitisena 55 000 krooni; 10) kostjal oli õigus arvestada hüvitisest maha omavastutusena 5000 krooni; 11) hageja esitas kostjale 16.02.2011.a pretensiooni, milles tõi välja, et kostja hüvitamisotsus summas 60 000 krooni on väiksem SEAS hinnapakkumisest summas 72 916,10 krooni; 12) kostja vastas hageja pretensioonile ega nõustunud sellega.
19.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas kostja peaks hagejale täiendavalt maksma hüvitisena summa, mis moodustab SEAS esialgse hinnapakkumise (summas 72 916,10 krooni) ja tegeliku hüvitamisotsuse (summas 60 000 krooni) vahe.
20.Hageja on käesolevas asjas väitnud, et ta ei avaldanud ise kordagi soovi remontida sõidukit S , vaid soovis seda teha Venemaal, kus remont oli sõiduki kasutajale mugavam ning tunduvalt odavam. S teati hagejale pärast sõiduki ülevaatust, et sõiduki taastamisremondi maksumuseks
koos varuosadega kujuneb üle 100 000 krooni. SEAS hinnapakkumise sai hageja kostjalt alles 2011.a veebruaris. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 12 916 krooni, mis on hüvitamisotsuses toodud summa (60 000 krooni) ja SEAS pakkumises toodud summa (72 916 krooni) vahe. SEAS uus hinnapakkumine on koostatud tagantjärele. Hageja väidete kohaselt oli kindlustusjuhtumi tõttu vajalik nii esiristtala kui ka vasaku udutule vahetamine, kuna mõlemad detailid olid sees SEAS esialgses hinnapakkumises. OOO O arvest nähtub samuti, et vahetati nii põrkeraud kui selle plastmasskate. Kostja vastuväited vasaku udutule vahetamise kohta on asjakohatud, kuna VÕS § 452 lg 1 järgi vabaneb kindlustusandja hüvitamise kohustusest siis, kui kindlustatud isik põhjustas kahjujuhtumi tahtlikult. Vasak udutuli võis kahjustada saada esipõrkeraua kahjustamise tõttu. Kuna tuvastatud oli vasaku udutule kahjustamine, oleks see igal juhul tulnud kindlustusandja poolt hüvitada. Hageja ei pea antud asjas tõendama, kuidas täpselt risttala või vajad udutuli kahjustada sai.
21.Kostja vaidles hageja nõudele vastu ning rõhutas, et hageja esindaja koostatud kahjuavalduse järgi sai kahjustada ainult sõiduki parem esinurk. Kostja vaatas üle SEAS esialgse hinnapakkumise ning tuvastas selles tööd ja varuosad, milliste kahjustamine ei olnud seotud kindlustusjuhtumiga – õnnetuse tagajärjel ei saanud kahjustada vasak udutuli, esiristtala ja vasaku nurga kinnitus. Kui esiristtala vahetamise vajadus oleks remondi käigus selgunud, oleks kostja selle hüvitanud. Kostja arvas põhjendatult SEAS hinnapakkumisest maha varuosad ja tööd, mis kindlustusjuhtumiga seotud ei olnud ja taastamisremondi maksumuseks kujunes 60 000 krooni. Hageja lubas sõiduki remontida SEAS-s ning avaldas kostjale selgelt soovi minna sõidukit remontima nimelt sinna. Hiljem teatas hageja esindajana pr JP, et sõiduk on selle kasutaja mugavuse huvides viidud remonti Venemaal. Hageja ei ole kostja vastu esitatud nõuet tõendanud ega tõendanud põhjusliku seose olemasolu deklareeritud kindlustusjuhtumi ja esiristtala, vasaku udutule ning vasaku kinnituse väidetava kahjustamise vahel. Hageja esitatud OOO O arvest esiristtala vahetamine ei nähtu. SEAS hinnapakkumine on OOO O arvest oluliselt odavam. Ühtlasi leidis kostja, et hageja rikkus kindlustuslepingu tingimusi, kui viis sõiduki ilma kooskõlastamata remonti Venemaale. Üldtingimuste punkti 17.5. kohaselt ei või kindlustusvõtja teha enne kahju suuruse ja kahjujuhtumi asjaolude kindlakstegemist ilma kindlustusandja nõusolekuta kahjustatud asja suhtes mingeid muudatusi, mis võivad mõjutada kahju tekkimise põhjuse või kahju suuruse kindlakstegemist. Kuna hageja remontis sõiduki Venemaal, ei ole kostjal enam võimalik kindlaks teha täiendava kindlustushüvitise maksmise vajadust.
22.Kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu ei ole põhjendatud ega tõendatud. Võlaõigusseaduse kindlustuslepinguid puudutavad sätted ega poolte vahel sõlmitud kindlustuslepingu sätted või üldtingimused ei näe hagejale ette võimalust nõuda hagiavalduses märgitud summa täiendavat hüvitamist kostjalt.
23.VÕS § 422 lg 1 kohaselt kohustub kindlustuslepinguga üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Antud säte defineerib kindlustuslepingu mõtte ja olemuse. Kindlustusleping võimaldab kindlustusvõtjal kindlustada oma riske ja makstav hüvitis peab kindlustusvõtja asetama samasugusesse varalisse olukorda, nagu ta oleks olnud siis, kui kindlustusjuhtumit poleks toimunud. Kohtu hinnangul on kindlustushüvitise maksmise eelduseks selgelt kindlustusjuhtumi toimumine, mis on omakorda põhjuslikus seoses kindlustusvõtjale tekkinud kahjuga. VÕS § 423 lg 1 näeb ette, et kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse.
24.Kohus on seisukohal, et kindlustuslepingu sõlmimisel ei saa kindlustusvõtja seega eeldada, et kindlustusandja on kohustatud hüvitama mistahes sõiduki remondi, mida kindlustusvõtja soovib kindlustuslepingu kehtivuse ajal teostada, vaid sõiduki remontimise vajadus peab olema
tingitud ja otseselt põhjustatud kindlustusjuhtumist. Samuti ei tulene seadusest, et kindlustusvõtjal oleks õigus nõuda kindlustusandjalt sellise suurima summa hüvitamist, mis mõnest remondi tegemiseks koostatud hinnapakkumises võiks nähtuda. Nõuda saab põhjendatud hüvitise maksmist, mis vastab sõiduki tegelikele remontimise kulutustele seoses nende kahjustustega, mis on olnud tingitud kindlustusjuhtumi toimumisest. Käesolevas asjas ei ole hageja tõendanud sellise nõude olemasolu kostja vastu. Riigikohus on leidnud, et kindlustushüvitise nõude esitamisel kindlustusvõtja poolt kindlustusandja vastu tuleb hagejal tõendada kindlustusjuhtumi saabumine ja kahju suurus (RK TKo 05.04.2006.a nr 3-2-1-17-06, p 11). Põhjusliku seose eksisteerimise ja tõendamise vajadus tuleneb selgelt VÕS § 476 lõikest 1, mis sätestab, et kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muuhulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel.
25.Käesolevas asjas on hageja leidnud, et kostja oleks pidanud talle maksma hüvitise vastavalt SEAS poolt esialgselt 25.10.2010.a koostatud hinnapakkumisele, mis erinevalt hilisemast hinnapakkumisest sisaldas endas esiristtala vahetamise kulu, vasaku nurga kinnituse vahetamise kulu ning vasaku udutule vahetamise kulu. Tegelikult ei ole hageja kindlustusvõtjana tõendanud, et nimetatud detailide vahetamise vajadus tulenes 21.10.2010.a toimunud kindlustusjuhtumist. Kuna viidatud sõiduki detailid ehk esiristtala, vasak kinnitus ja vasak udutuli 21.10.2010.a toimunud kindlustusjuhtumi tõttu kahjustada ei saanud, puudub hagejal õigus nõuda kostjalt vastavate detailide vahetamise eest rahalist hüvitist. Harju Maakohtu 23.11.2011.a eelistungil (toimiku lk 86-87) selgitas kohus hagejale, et hagejal tuleb tõendada esiristtala ja vasaku udutule vahetamise vajadust, sealhulgas põhjusliku seose olemasolu kindlustusjuhtumi toimimise ja nende detailide vahetamise vajaduse vahel. Vaatamata kohtu selgitusele hageja sellise põhjusliku seose olemasolu ei tõendanud ning sellise seose tõendamise vajadust ei pidanud hageja vajalikuks.
26.VÕS § 477 näeb ette, et kindlustusandja ei ole kohustatud täitma kindlustusvõtjale rohkem, kui on kahju tegelik suurus, isegi kui kindlustussumma on kindlustusjuhtumi toimumise ajal kindlustusväärtusest suurem. Kahju tegeliku suuruse määratlemisel on kindlustusandjal õigus lähtuda madalaimast hinnapakkumisest, mis kahjude kõrvaldamist võimaldab. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et SEAS hinnapakkumine, millest olid eemaldatud kindlustusjuhtumi toimumisega mitteseotud esiristtala, vasaku udutule ja vasaku kinnituse vahetamise kulud (toimiku lk 76) oli oluliselt odavam OOO O arvest (toimiku lk 49-50). Seega oli kindlustusvõtjal kohtu hinnangul õigus lähtuda hüvitise summa määratlemisel odavaimast hinnapakkumisest vaatamata sellele, et kindlustusvõtja ise soovis sõidukit remontida kallima teenusepakkuja juures oma mugavusest lähtudes.
27.Täiendavalt nõustub kohus nende kostja väidetega, milliste kohaselt rikkus hageja kindlustuslepingut, kuna viis sõiduki ilma kostjaga eelnevalt kooskõlastamata remonti Venemaale. Kuna hageja viis sõiduki remonti Venemaale selleks eelnevalt kostjalt nõusolekut küsimata, võttis hageja kostjalt ära võimaluse tuvastada hiljem täiendavate tõendite alusel, millist remonti sõiduk võis vajada. Hageja soovis kostjalt saada hüvitist ka vasaku udutule kahjustamise eest, kuid hageja ei toonud välja, millise juhtumi tagajärjel ning millal vasak udutuli kahjustada sai. Toimikus olevatest tõenditest nähtub, et vasak udutuli ei saanud olla kahjustatud 21.10.2010.a toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel. Sellise kindlustusjuhtumi toimumisest, milles sai kahjustada vasak udutuli, ei teatanud hageja kostjale nõuetekohasel viisil, kuigi VÕS § 448 lg 1 järgi peab kindlustusvõtja kindlustusandjale kindlustusjuhtumi toimumisest viivitamata teatama.
28.Järgnevalt peab kohus vajalikuks välja tuua, milliste tõendite hindamisel on kohus ülaltoodud järeldusteni jõudnud.
29.Poolte vahel sõlmitud kindlustuspoliisi nr XXX/1 järgi (toimiku lk 6-8) kuulusid kindlustuslepingu suhtes kohaldamisele Seesami üldised lepingutingimused 1/2008, samuti Seesami sõidukikindlustuse tingimused 2/2006. Üldiste lepingutingimuste 1/2006 (toimiku lk 916) järgi loeti kindlustusjuhtumiks eelnevalt kokkulepitud sündmust, mille toimumise korral peab kostja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Vastavalt tingimuste punktile 17.2 peab kindlustusvõtja kindlustusjuhtimist kindlustusandjale viivitamatult teatama. Kahjuavaldus kahju hüvitamiseks peab olema punkti 17.3 järgi esitatud hiljemalt kolme kuu jooksul arvates kindlustusjuhtumi toimumisest või sellest teadasaamisest. Tingimuste punkt 17.5. nägi ette, et kindlustusvõtja ei või enne kahju suuruse ja kindlustusjuhtumi asjaolude kindlakstegemist teha ilma kindlustusandja nõusolekuta kahjustatud asja ega sündmuskoha suhtes mingeid muudatusi, mis võivad mõjutada kahju tekkimise põhjuse või kahju suuruse kindlakstegemist. Samuti tulenes tingimuste punktist 17.6, et kindlustusvõtja pidi andma kindlustusjuhtumi asjaolude, kahju suuruse ja võimalike kahju tekitanute kohta kindlustusandjale viivitamatult õiget ja täielikku informatsiooni. Tingimuste punkti 19.3 järgi oli kahjustunud või hävinud eseme asendamise või taastamise korral kostjal õigus määrata eseme taastamise või asendamise viis ning isik, kes selle teostab. Eeltoodud üldtingimuste sätetest tuleneb kohtu hinnangul, et hagejal lasus kohustus teavitada kindlustusandjat õigeaegselt kahju toimumisest. Remondi taastamise viisi ja taastaja määramise õigus kuulus kindlustusandjale ning hageja pidi kindlustusvõtjana tagama vajaliku informatsiooni kättesaadavuse kahju kindlakstegemiseks. Seega ei näinud kindlustustingimused ette, et hagejal kindlustusvõtjana oleks olnud endal õigus oma suva järgi määrata, millal ja kus ta soovib sõidukit remontida.
30.Sõidukikindlustuse tingimused 2/2006 (toimiku lk 18-26) nägid punktis 4.1.1. ette, et liiklusõnnetuse puhul hüvitatakse kahju, mis on tekkinud kindlustatud esemele muuhulgas kokkupõrkel liikuva või liikumatu objektiga. Kindlustusjuhtumi toimumisest ja muudest olulistest asjaoludest pidi kindlustusvõtja kostjale tingimuste punkti 6.4.1. järgi teatama viivitamata ning mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul. Kahju suuruse leidmisel arvestatakse kahjustuste ulatust ning remondi tehnilist ja majanduslikku põhjendatust ning hüvitatakse taastamiskulud vastavalt remondi- või ostuarvetele (p 7.1.1. alapunkt 1). Punkt 7.1.3. nägi selgelt ette, et kui kahjustatud eset saab remontida, on kahju suuruseks mõistlikud ja põhjendatud remondikulud. Kahju hüvitamise viisi valikuõigus oli tingimuste kohaselt kindlustusandjal (p 7.1.2.). Samuti nägi punkt 7.2.5. ette, et kindlustusandjal oli õigus nimetada remonditöökoda, kus sõiduk remonditakse ja kuhu kindlustusvõtja peab sõiduki remontimiseks üle andma. Ka antud tingimustest tuleneb, et remonditöökoja määratlemise õigus oli tegelikult kindlustusandjal ning kindlustusandjal oli hüvitise määramisel õigus arvestada kahju tegelikku ulatust ja remondi põhjendatust. Seega ei tulenenud üldtingimustest, et kindlustusandjal oleks olnud kohustus hüvitada hagejale kahju mistahes hinnapakkumise alusel, arvestamata ja hindamata sellise pakkumise sisu.
31.Kostjale esitatud ja VB poolt allkirjastatud kahjuavaldusest (toimiku lk 61-62, tõlge eesti keelde lk 63-64) nähtub, et Koidula tänaval Narva-Jõesuus seisnud auto sai löögi parema laterna pihta. Samuti on avalduses toodud, et kahjustada said põrkeraud, latern ja parem esitiib. Avalduses sisalduval skeemil on nool märgitud sõiduki parema esinurga juurde. Sõidukist tehtud fotodel (toimiku lk 65-67 ja värviliselt toimiku lk 151-153) on näha, et kraapivad kahjustuse jäljed on sõiduki paremal esinurgal. Seega ei nähtu kahjuavaldusest, et VB oleks kindlustusandjale teatanud sõiduki vasaku udutule kahjustamisest või üldse mistahes kahjustustest sõiduki vasakul küljel. Fotodelt sõiduki vasaku külje kahjustamine ei nähtu.
32.SEAS 25.10.2010.a hinnapakkumises (toimiku lk 28-29) hinnati sõiduki taastamisremondi maksumuseks 72 916,10 krooni, kusjuures hinnapakkumine sisaldas endas esiristtala vahetust summas 6748,99 krooni, kinnitust (schalet) summas 259 krooni ning vasakut udutuld summas 2 324,45 krooni. SEAS kliendinõustaja RS on e-kirjas kostjale 25.10.2010.a (toimiku lk 68) kirjutanud, et ta pani hinnakalkulatsiooni sisse vasaku esimese udutule kliendi sõnade järgi, kuigi oli selge, et see polnud seotud antud juhtumiga. Esiristtala oli kalkulatsiooni sisse pandud igaks
juhuks ja selle vahetamise vajadus oleks selgunud, kui auto oleks tulnud töösse. SEAS täiendava hinnapakkumise kohaselt 21.02.2011.a (toimiku lk 76-77) loeti sõiduki taastamisremondi maksumuseks 3 834,70 eurot. OOO O arve (toimiku lk 30-31, tõlge eesti keelde, lk 49-50) järgi oli sõiduki remondikulude maksumuseks 228 156 rubla, sealhulgas varuosade maksumuseks oli 184 866 rubla. OOO O arvest ei nähtunud esiristtala vahetamist ega schalet. Samas sisaldas arve vasakut udutuld. Viidatud tõenditest tuleneb kohtu hinnangul, et SEAS remondipakkumine oli OOO O arvega võrreldes odavam. Viimane sisaldas samas vasaku udutule vahetamisega seotud kulu, mis ei tulenenud 21.10.2010.a toimunud kindlustusjuhtumist. OOO O arvest ei nähtu, et sõidukil oleks selle remontimisel tegelikult vahetatud esiristtala või vasakut kinnitust, seega nimetatud detailide asendamise vajadus puudus.
33.Harju Maakohtu 16.05.2012.a istungil üle kuulatud tunnistaja VB(toimiku lk 235) väitis, et S t helistati talle pärast sõiduki ülevaatamist ning teatati, et sõiduki varuosad lähevad maksma 70 000 krooni ning koos tööga kujuneb taastusremondi maksumuseks 100 000 kuni 110 000 krooni. Varuosad olid telefonikõne tegemise ajaks juba tellitud. Tunnistaja teatas enda sõnul S , et tema ei ole palunud varuosi tellida ja võtab ise vastu otsuse sõiduki remondi kohta. Tunnistaja sõnul soovis ta teada remondi maksumust ning samuti ei teadnud ta seda, kas ta üldse on remondi tegemiseks Eestis või ei. Kuna tunnistaja pidi sõitma töölähetusse Venemaal, võeti hinnapakkumine firmalt O, kelle pakkumine oli tunnistaja sõnul odavam S omast. Tunnistaja sõnade kohaselt helistas ta kellelegi Seesamis ja teatas, et remondib sõiduki Venemaal. Tunnistaja väitis, et põrkeraua deformatsiooni tõttu sai kahjustada ka vasak udutuli, kuid selle unustas ta kahjuavaldusse kirja panna. Tunnistaja ei mäletanud, et Ois oleks juttu olnud esiristtala vahetamisest. S teatas tunnistaja, et ta ei soovi seal sõidukit remontida. OOO O pakkumise kasuks otsustas tunnistaja seetõttu, et pakkumise hind oli odavam ning sõiduki remontimiseks ei pidanud tunnistaja Eestisse tulema.
34.Harju Maakohtu 16.05.2012.a istungil üle kuulatud tunnistaja RS(toimiku lk 235 pöördel – lk 236) kinnitas, et tema koostas SEAS esindajana kindlustusele saadetud hinnapakkumise. Pakkumisse kanti esiristtala, kuid selle detaili vigastamise tõenäosust hindas tunnistaja väikeseks. Esiristtala vahetamise vajadust oleks näinud põrkeraua mahavõtmisel. Pärast garantiikirja saamist tellis SEAS varuosad. Tunnistaja RS helistas talle kliendi poolt antud numbril, kuid sealt teatati, et sõiduki viidi remonti Venemaale. Telefonile ei vastanud S sõidukit näitamas käinud VB, vaid keegi tütarlaps. VB ei olnud tunnistaja RS rohkem rääkinud. Tunnistaja RS eitas sellise kõne tegemist, kus oleks varuosade maksumuseks teatatud kliendile 70 000 krooni ja koos töödega taastamisremondi maksumuseks üle 100 000 krooni. Tunnistaja kinnitas, et OOO O arve ei sisaldanud sõiduki värvimistöid. Arvest jäid arusaamatuks parema tule juhtimisbloki ja keskmise resti vahetus, kuna need detailid olid terved. Esiristtala tunnistaja kinnituse kohaselt OOO O arves kirjas ei ole. Tunnistaja samuti selgitas, et esiristtala kinnitub sõiduki kere külge, esipõrkeraud aga tiibade külge.
35.Harju Maakohtu 16.05.2012.a istungil tunnistajana üle kuulatud MP(toimiku lk 236, lk 236 pöördel) kinnitas, et sõiduki ülevaatamisel selgusid selle vigastused paremal küljel. Klient näitas kahjukäsitlejale ka sõiduki vasakut tuld, kuid selle kahjustamine ei olnud tunnistaja sõnul seotud antud juhtumiga. Sõiduk oli pargitud vasakule tee äärde ja manööverdamisel võis pihta saada ainult selle parem esinurk. Tunnistaja sõnul soovis hageja ise pöörduda sõiduki remondiks S se. SEAS kalkulatsioonis olid sees esiristtala ja vasak udutuli, mida tunnistaja MPpalus kalkulatsioonist välja jätta, kuna kindlustusandja nende hüvitamisega ei nõustu. Klienti teavitati garantiikirja väljasaatmisest. Hiljem helistas tunnistajale keegi naisterahvas, kes teatas, et sõiduk läheb remonti väljapoole Eestit. Sama inimene saatis ka MP e-kirja. Põhjenduseks toodi hageja hõivatus. Tunnistaja MP sõnul VB talle helistanud ei ole. SEAS hinnapakkumist küsis hageja tunnistajalt alles siis, kui kahju hüvitamine oli juba toimunud. Tunnistaja selgitas, et vasaku udutule puhul oleks kindlustusvõtja pidanud välja tooma, millal see juhtus. Vasaku udutule kahjustust oleks käsitletud eraldi juhtumina ning oleks rakendatud eraldi omavastutust. Täiendav omavastutuse summa 5000 krooni oleks sellisel juhul maha arvestatud üldisest tasumisele
kuuluvast summast. Kliendile oleks tunnistaja sõnul olnud soodsam ise udutuli vahetada. Klient ei osanud tunnistaja sõnul kirjeldada, kuidas vasak udutuli kahjustada sai. Kahjukäsitlejana selgitas tunnistaja, et udutule klaaside tugevuse tõttu ei oleks plastmassist põrkeraud saanud neid vigastada. Samuti oli vasaku udutule kahjustus oluliselt vanem, sest klaasi mõrasse oli kogunenud mustust. Tunnistaja märkis, et kuna esipõrkeraua taga asuv amortisaator ei olnud vigastatud, ei olnud võimalik ette näha esiristtala vahetust ning OOO O arves antud detail sees ei olnud.
36.Eeltoodud tunnistajate ütlusi kogumis hinnates leiab kohus, et sõiduki vasaku udutule kahjustamine ei olnud tingitud 21.10.2010.a kindlustusjuhtumist. Samuti ei tulenenud kindlustusjuhtumist vajadust vahetada esiristtala. Tunnistaja RS on põhistanud usutavalt neid kaalutlusi, milliste tõttu ta esialgsesse hinnapakkumisse märkis esiristtala, kuigi selle detaili vahetamise vajadus ei olnud kalkulatsiooni koostamise ajal selge. Hiljem on OOO O poolt remondi tegemisel selgunud, et esiristtala vahetama ei pidanud ning sellist detaili remondiarves kirjas ei ole. Kohus ei loe usutavateks tunnistaja VB ütlusi selle kohta, et ta unustas esialgsesse kahjuavaldusse vasaku udutule kahjustuse märkida ning samuti selle kohta, et SEAS telefonikõne kohaselt nimetatud isikule pidi sõiduki remondi maksumuseks kujunema üle 100 000 krooni. Teiste asjas ülekuulatud kahe tunnistaja RS ja MP ütlused VB ütlusi ei kinnita. Tunnistajad RS ja MP on hoopis väitnud, et VB näitas neile kahjustatud vasakut udutuld, kuid mõlemad tunnistajad selgitasid talle nimetatud detaili kahjustamise mitteseotust toimunud kindlustusjuhtumiga. Tunnistaja RS on kinnitanud, et kandis hinnakalkulatsiooni vasaku tule sisse vaid VB soovil, kuigi selgitas talle, et kindlustusandja sellist kahju ei hüvita. Tunnistajad MP ja RS on eitanud mistahes telefonikõnede toimumist nende ja VB vahel pärast sõiduki ülevaatust ning mõlemad tunnistajad väitsid, et VB asemel vastas telefonile keegi tütarlaps. RS on eitanud seesuguse kõne tegemist, kus oleks sõiduki taastamisremondi maksumuseks hinnatud üle 100 000 krooni. Seesugust summat ei tulene ka ühestki kirjalikust tõendist. Seega loeb kohus usutavaks, et hageja esindaja VB soovis oma mugavuse huvides remontida sõidukit Venemaal, rikkudes seeläbi kindlustustingimusi, kuna eelnevalt oli kokku lepitud sõiduki remont SEAS-s. Vaatamata kindlustusvõtja poolt kindlustustingimuste sellisele rikkumisele on kostja hagejale kindlustushüvitise välja maksnud ja teinud seda põhjendatud ulatuses.
37.Hageja poolt kindlustustingimuste rikkumist tõendab muuhulgas hageja esindaja JP 27.10.2010.a e-kiri kostjale (toimiku lk 75), milles teatatakse, et hageja soovib autot remontida Venemaal. Teistkordselt on sama isik samasisulise kirja kostjale saatnud 28.10.2010.a (toimiku lk 74). Põhjenduseks on JP märkinud, et tegemist on puhtalt mugavuse küsimusega. Kostja kahjukäsitleja selgitas hageja esindajale oma 28.10.2010.a e-kirjas (toimiku lk 73), et tegelikult on kostja otsuse juba S saatnud, mispeale hageja esindaja kinnitas, et S hinnapakkumine sobis hagejale, kuid hageja lihtsalt ei soovi sõidukit korda teha S (toimiku lk 73). Kostja esindaja on oma 29.10.2010.a e-kirjas hagejale märkinud, et kuna hageja esindaja andis kinnituse sõiduki remontimisest SEAS-s ja viimane on varuosad ära tellinud, siis ei tule sõiduki remontimine teises kohas kõne alla. Samuti selgitas kostja hagejale, et kui klient oleks soovinud sõidukit remontida teises kohas, oleks esmalt tulnud saata kostjale hinnapakkumine, mida kostja oleks saanud võrrelda. Vastuseks kostja selgitustele märkis JP vaid seda, et edaspidi tegeleb hageja esindajana antud küsimusega MK, kes saatis kostjale OOO O arve 07.12.2010.a (toimiku lk 72). Seega ei ole käesolevas asjas leidnud tõendamist hageja väide, nagu oleks ta soovinud sõidukit remontida Venemaal, sest seal oli remont odavam. Seesugusel põhjusel sõiduki remontimisest Venemaal ei ole hageja kostjat ka kunagi teavitanud. Kohus leiab, et vaatamata hagejapoolsele kindlustustingimuste rikkumisele on kostja oma kohustuse hageja ees nõuetekohaselt ja heauskselt täitnud ning hageja nõude rahuldamiseks kostja vastu puudub alus.
38.Kostja maksmisotsusest 10.12.2010.a (toimiku lk 33) nähtub, et kostja otsustas hüvitada hagejale kahju summas 55 000 krooni. Kahjuhüvitise suuruseks on SEAS-le antud garantiikirja alusel loetud 60 000 krooni ning sellest summast on maha arvestatud omavastutus summas 5000 krooni. SEAS-le 25.10.2010.a esitatud garantiikirja (toimiku lk 34) järgi on garanteeritud sõiduki
taastamisremont summas 55 000 krooni. Hageja ei ole antud asjas tõendanud, et kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju oleks olnud tegelikult 825,48 euro võrra suurem. Asja menetlemise käigus väitis hageja lepinguline esindaja, et tegelikult vahetas OOO O sõidukil ka esiristtala, kuid sellised hageja väited ei ole menetluse käigus kinnitust leidnud. OOO O arvest vastava detaili vahetamist ei nähtu ning erialaspetsialistiks olev tunnistajana üle kuulatud RS on antud arvet vaadeldes eitanud sellise detaili sisaldumist arves. Samuti on RSOOO O arves tuvastanud mitme sellise detaili vahetamise, mis tegelikult kindlustusjuhtumi tagajärjel vahetamisele ei oleks kuulunud (parema tule juhtimisblokk, mis oli terve ja eesmise põrkeraua liist, mis antud sõiduki mudelil puudus). Ühtlasi on kostja kahjukäsitleja MP kohtule veenvalt selgitanud, miks ei saanud vasaku udutule kahjustus olla tingitud 21.10.2010.a kindlustusjuhtumist ning hageja ei ole tõendanud vastupidist. Kostja on selgitanud, et kindlustusandjal oleks olnud võimalik antud tule kahjustamisest tulenev kahju ka hüvitada, kuid kuna vasaku udutule kahjustus ei tulenenud 21.10.2010.a kindlustusjuhtumist, oleks selle kahju hüvitamist käsitletud eraldi ja maha oleks arvestatud teistkordne omavastutus, mis aga ületas tule maksumuse. Seega on kostja kohtu hinnangul käitunud vasaku udutule vahetamisega seotud kahju hüvitamata jätmisel heas usus ja mõistlikult, arvestades kindlustusvõtja põhjendatud huve. Eeltoodust kogumina lähtudes leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu tuleb selle tõendamatuse ja põhjendamatuse tõttu jätta rahuldamata. Teised käesolevas asjas esitatud tõendid ei tõenda hageja nõuet ega oma otsest puutumust vaidlusaluste asjaoludega.
39.Kohus märgib, et kolmanda isiku taotlus tema menetlusest kõrvaldamiseks on lahendatud kohtu poolt eraldiseisva määrusega.
40.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ete, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.