Tsiviilasi nr 2-12-11354
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. mai 2012.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-11354
Tsiviilasi
Julianus Inkasso OÜ hagi Txxxx Kxxx vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Hagihind
579,26
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553, asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn 10150); esindaja: Silver Eensaar (OÜ Julianuse Õigusbüroo, asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn 10150, e-post: [email protected]); Kostja: Txxxx Kxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx).
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
Julianus Inkasso OÜ hagi TxxxxxKxxx vastu rahuldada. Mõista välja TxxxxxKxxxxxxx Julianus Inkasso OÜ kasuks 1158 (üks tuhat ükssada viiskümmend kaheksa) eurot 47 senti võlgnevuse katteks. Sissenõutavast summast on põhiosa võlgnevus 579,26 eurot ja viivis 579,21 eurot. Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus: Menetluskulud jätta Txxxx Kxxx kanda. Mõista välja Txxxx Kxxxxxxx Julianus Inkasso OÜ kasuks 291 (kakssada üheksakümmend üks) eurot 60 senti menetluskulude katteks. Sissenõutavast summast on maksekäsu kiiremenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 47,93 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 127,82 eurot ja õigusabikulud 115,85 eurot.
1 (4)
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
Julianus Inkasso OÜ esitas 14.11.2011.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Txxxx Kxxx vastu võlgnevuse 1158,47 eurot saamiseks. Kohus tegi võlgnikule 06.12.2011.a makseettepaneku, mida ei õnnestunud kätte toimetada. 29.02.2012.a määrusega jättis kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel rahuldamata. Julianus Inkasso OÜ esitas 20.03.2012.a Tartu Maakohtule hagiavalduse Txxxx Kxxx vastu võlgnevuse 579,26 eurot, viivise 579,21 eurot ja menetluskulude hüvitamise nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega tema teadaolevasse elukohta, vastavalt TsMS §-le 394, ning kohustas teda vastama hagile kirjalikult. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Määruse ja hagimaterjalid on kostja isiklikult vastu võtnud 16.04.2012.a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile vastanud ei ole.
Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei vasta hagile tähtaegselt ja ei ilmu kohtuistungile. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel võib lihtmenetluse otsusest jätta välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. AS Elisa Mobiilsideteenused sõlmis kostjaga 18.11.2007.a liitumislepingu nr 1640741, mille alusel AS Elisa Mobiilsideteenused kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade (mobiiltelefon)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja kasutas AS Elisa Mobiilsideteenused poolt pakutud kaupu/teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata, rikkudes sellega poolte vahel sõlmitud lepingu(te) tingimusi. Vastavalt Üldtingimuste punktile 7.9 on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist
2 (4)
0,15 % võlasummast iga viivitatud päeva eest. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes Üldtingimustest lõpetas AS Elisa Mobiilsideteenused ennetähtaegselt lepingu. AS Elisa Mobiilsideteenused loovutas nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale, summas 9063,45 krooni, mis on 579,26 eurot, millele lisanduvad viivised. Poolte vahel on kaupade müümisest ja telekommunikatsiooniteenuste müümisest tulenev õigussuhe, mida reguleeritakse VÕS § 208 lg 1, lg 2 sätete järgi. VÕS § 208 lg.1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kui ka lepingu üles öelda ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ja AS Elisa Mobiilsideteenused on lepingus kokku leppinud viivisemääras 0,15% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Hageja on arvestanud viiviseid alates kostjale esitatud viimase arve tähtajast, s.o perioodil 18.05.2008.a – 16.03.2012.a. Hageja on saanud viiviste summaks 1214,71 eurot, kuid tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 579,21 eurot. Kostja on saanud hagejalt kaupu ja teenuseid, kuid ei ole nende eest kokkulepitud summas tasunud. Seega on ta rikkunud pooltevahelist lepingut ja hageja nõue tuleb rahuldada. Tagaseljaotsus on TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel viivitamata täidetav.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjatelt välja mõista tasutud riigilõivu summas 175,75 eurot. Hageja on esitanud hagiavalduselt tasutud riigilõivu tasumist tõendava kviitungi summas 127,82 eurot (tl. 32). Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Hageja on arvestanud tasutud riigilõivu hulka ka maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu summas 47,93 eurot. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 9 ja TsMS § 483 lg-le 6 loetakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka, kui hageja esitab hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates. Hageja on esitanud hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest. Hageja poolt tasutud riigilõiv tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja õigusabikulu 210,91 eurot (tl 5-6). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu väljamõistmine sellises ulatuses ei ole põhjendatud.
3 (4)
Taotletud tasu jääb küll iseenesest Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalselt lubatava kulu piiresse, kuid käsitletavas tsiviilasjas ei ole sellises ulatuses tasu määramine põhjendatud. Tegemist on tüüpnõudega, mida võlanõuete menetlemisele ja sissenõudmisele spetsialiseerunud õigusbüroo lahendab massiliselt. Asjas ei esine erilist keerukust või töömahtu lisavaid asjaolusid. Kohtus on asja menetletud kirjalikus menetluses ja selle raames ei ole hagejal tulnud teha midagi rohkemat kui esitada hagiavaldus koos lisadega kohtule. Tegemist on n.ö miinimumkoosseisu hagiga. Sellise hagi menetlemisel ei ole põhjendatud ega vajalik kanda õigusabikulusid protsendina nii suures ulatuses (36,41 %) põhinõudest. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus kostjalt välja hageja õigusabikulud 20% ulatuses põhinõudest ehk summas 115,85 eurot.
Kohtunik Ü.Raag
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.