2-11-47506/11 - Pankrotiõigus - Muud hagimenetluse pankrotiasjad - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 nõuetele. Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või Danske Bank A/S Eesti filiaalis (konto nr 333416110002) või Swedbank AS-is (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud VKG AS esitas 04.10.2011 hagi MK (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks MK (pankrotis) pankrotimenetluses. Hageja palub tunnustada MK (pankrotis) pankrotimenetluses nõuet summas 191 958,46 eurot selleks, et MK (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamise määrusel oleks hageja nõude jaoks täitedokumendi tähendus. Hageja nõue tuleneb hageja ja MK R SIA vahel 16.06.2008 sõlmitud tsemendi-punker raudteevagunite rendilepingust nr 41-08 ning hageja ja MK R SIA ning MK (pankrotis) vahel 14.04.2009 sõlmitud kokkuleppest võlgnevuse tasumise ajatamiseks nr 24-09, millest tulenevalt käendas MK (pankrotis) tagasivõtmatult eelnimetatud lepingust tulenevaid nõudeid. Kokkuleppe kohaselt oli käendusega tagatud nii põhi- kui kõrvalkohustused. Kostja on 14.02.2012 eelistungil omakäelise allkirjaga kinnitanud, et ta on 10.05.2012 kell 9.00 määratud eel/kohtuistungi toimumise ajast teadlik. Kostjat on eel/kohtuistungile mitteilmumise põhjustest hoiatatud. 10.05.2012 istungile kostja ei ilmunud. Oma mitteilmumise põhjustest ei ole kostja kohtule teada andnud. Kohtu põhjendused TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et tagaseljaotsuse tegemine on põhjendatud ja lubatud. Asjas ei esine TsMS § 413 lõikes 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Hageja on taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib

põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Pankrotiseaduse (PankrS) § 104 lg 1 ja 2 kohaselt võib vastuväite nõudele või nõuet tagavale pandiõigusele hiljemalt nõuete kaitsmise koosolekul esitada ka võlgnik ise. Võlgniku vastuväide ei takista nõude või nõuet tagava pandiõiguse tunnustamist, kuid sel juhul ei ole määrus, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, täitedokument käesoleva seaduse § 168 tähenduses nõude osas, millele võlgnik vastuväite esitas. Kui võlausaldaja soovib, et määrusel, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, oleks täitedokumendi tähendus, võib võlausaldaja esitada võlgniku vastu hagi nõude või pandiõiguse tunnustamiseks, millele võlgnik esitas vastuväite. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Lõike 4 kohaselt ei sõltu käenduse kehtivus põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest. VÕS § 145 lg1 ja 2 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Hageja ja MK R SIA vahel 16.06.2008 sõlmitud tsemendi-punker raudteevagunite rendilepingust nr 41-08 ning hageja ja MK R SIA ning MK (pankrotis) vahel 14.04.2009 sõlmitud kokkuleppest võlgnevuse tasumise ajatamiseks nr 24-09 nähtuvalt käendas MK (pankrotis) tagasivõtmatult eelnimetatud lepingust tulenevaid nõudeid. Kokkuleppe kohaselt oli käendusega tagatud nii põhi- kui kõrvalkohustused. Seega on hagi õiguslikult põhjendatud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud MK (pankrotis) kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 3 137,84 eurot järgmiselt: 319,55 eurot riigilõivu hagimenetluses ning õigusabikulu summas 2 818,29 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 4.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 3 200 eurot puhul 1 600 eurot. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 1 595 eurot. Käesolevas asjas on hageja kandnud õigusabikulusid hagiavalduse koostamise, istungitel osalemise, kostjale vastuste koostamise eest ning kohtu hinnangul ei ole esitatud hagiavalduse ja vastuste koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude kandmist summas 2 818,29 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud 1 400 euro ulatuses.