Kohtulahend

03.08.2010 esitas hageja Harju Maakohtu 05.07.2010 otsusele apellatsioonkaebuse. 25.11.2010 tühistas Tallinna Ringkonnakohus maakohtu otsuse ning jättis kõik menetluskulud Tallinna linna kanda. 27.01.2011 esitas hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on hageja käesolevas tsiviilasjas kandnud menetluskulusid 1 926,94 eurot. 18.08.2011 edastati avaldus ja selle lisad Tallinna linnale ja anti vastuväidete esitamiseks 30 päevane tähtaeg alates 16.08.2011. Tallinna linn esitas menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväited 21.09.2011. Maakohtu määrus Maakohus mõistis Tallinna linnalt Lev Aleksejevi kasuks välja menetluskulud summas 1 594,59 eurot. Maakohus leidis, et kostja esitas vastuväited hilinenult. Määruse kohaselt asjas kohaldub hagi esitamise ajal (07.04.2008) kehtinud Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrus nr 306. Tallinna Ringkonnakohtu 25.11.2010 otsuses on tsiviilasja hinnaks märgitud 25 000 krooni. Määruse nr 306 § 1 lg 1 järgi, kui tsiviilasja hind on kuni 25 000 krooni, on maksimaalselt sissenõutav õigusabikulu 8 000 krooni. Kohus küsis 09.11.2011 hagejalt esitatud arvete täpsustust, kuna arvetelt ei selgunud, kas õigusabi on osutatud käesolevas tsiviilasjas. Samuti ei nähtu arvetelt, millise konkreetse juriidilise teenuse/toimingu eest see esitati ning kui palju kulus aega konkreetse toimingu tegemiseks. 06.12.2011 selgitas hageja, et sõlmis esindaja Oksana Smirnovaga 2008 jaanuaris juriidiliste teenuste osutamise lepingu. Lepingu kohaselt jurist garanteeris kliendile hagi koostamise, kohtupraktika analüüsi ja konsultatsioonid, järelepärimised Eesti ja Venemaa arhiividele, osavõtu kohtuistungitest ning kohtuistungiks ettevalmistamise. Kokku tasus hageja esindajale arvete alusel 11 000 krooni. Ajalist kulu iga juriidilise toimingu kohta hageja välja ei ole toonud. Arvestades asjaolu, et hageja esitatud arved ei kajasta täpset spetsifikatsiooni, määras kohus menetluskulud kindlaks kohtutoimiku materjalide ja kohtuistungi protokollide põhjal. Antud asjas on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu hagi esitamise ajal kehtinud piirmäära ulatuses, milleks on 8000 krooni ehk 511,29 eurot. Tsiviilasjas nr 2-08-12678 on tasutud riigilõivu kokku 16 950 krooni (200+11 750+5000 krooni) ehk 1083,30 eurot. Ülaltoodust lähtudes kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 1 594,59 eurot, s.o riigilõiv 1083,30 eurot ja õigusabikulu 511,29 eurot. Määruskaebuse põhjendused Kostja palub tühistada maakohtu 08.12.2011 määrus ja teha uus määrus, millega määrata menetluskulude suuruseks 1150,40 eurot (riigilõivu osa 639,12 eurot ja õigusabikulud 511,29 eurot). Maakohus on määruses mõistnud välja riigilõivu 16 950 krooni (1083,30 euro) ulatuses. Põhjendatud oleks hagihinnast tuleneva riigilõivu määramine summas 639,12 eurot. Hagiavalduse ning apellatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseadusest tulenevalt on 25 000 tsiviilasja hinna korral riigilõivu määraks 5000 krooni (319,56 eurot). Seega kahes kohtuastmes kokku pidi Lev Aleksejev tasuma 10 000 krooni (639,12 eurot) riigilõivu.

Ringkonnakohtu seisukoht TsMS § 651 lg 1 kohaselt ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Sama põhimõte kehtib ka maakohtu määruse läbivaatamisel. Maakohtu määrust menetluskulude kindlaksmääramisel on vaidlustatud riigilõivu osas, hageja lepingulise esindaja tasu väljamõistmist ei ole vaidlustatud ning ringkonnakohus eelnimetatud kulu suurust ei kontrolli. Kolleegium, olles tutvunud toimikus olevate materjalidega, leiab, et maakohtu määrus kuulub vaidlustatud osas tühistamisele alljärgnevatel põhjendustel. Määruskaebuses olev väide on õige, et Tallinna Ringkonnakohtu 10.08.2010 määrusega on loetud tsiviilasja hinnaks TsMS § 125 ja § 132 lg 1 järgi 25 000 krooni. Sellele tsiviilasja hinnale tugines maakohus ka lepingulise esindaja tasu määramisel. Tsiviilasja hinna juures 25 000 krooni tuli hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 5000 krooni, so kahes kohtuastmes kokku 10 000 krooni, mis vastab 639,12 eurole. Hageja tasus riigilõivu kokku 16 950 krooni, mis ületab riigilõivuseaduses sätestatud määra 6950 krooni võrra, so 444,19 eurot. Kostjalt ei saa menetluskulusid välja mõista enam, kui seadus ette näeb. Asjaolu, et hageja on tasunud riigilõivu rohkem, annab alust enammakstud riigilõivu tagastamiseks TSM § 150 lg 1 p 1 ja 4 alusel. Arvestades ülaltoodut kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 639,12 eurot ja lepingulise esindaja tasu 511,29 eurot, seega kokku 1150,41 eurot. Hagejale tuleb riigieelarvest tagastada enamtasutud riigilõiv summas 444,19 senti. TsMs § 178 lg 3 järgi menetluskulude kindlaksmääramise määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Mare Merimaa

Ulvi Loonurm

Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.