Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

1 (3)

1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Eesti Haigekassa esitas 08.03.2012.a hagi Jxxx Pxxxxx vastu võla 130 euro nõudes ning menetluskulude väljamõistmise nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda vastama hagile kirjalikult hiljemalt 23. aprilliks 2012.a. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Määrus ja hagimaterjalid on kostja kasuisa Vxxxx Rxxxx poolt 27.03.2012.a. vastu võetud. TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile vastanud ei ole.

KOHTU SEISUKOHT

Vastavalt TsMS § 405 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Kohus selgitas seda ka hagi menetlusse võtmise määruses ja märkis, et kui kostja ei soovi ärakuulamist kohtu poolt või ei vasta määratud tähtajaks, on kohtuotsus kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 10.mail. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. Asja on võimalik lahendada lihtsustatud korras. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 11.11.2010.a saabus haigekassasse Soome pädeva asutuse Kansaneläkelaitos (KELA) koondarve numbriga 93 EE 2010 02, 08.11.2010.a, millele lisatud arved sisaldasid ka arvet, mille kohaselt osutati Jxxxx Pxxxxxxx 08.03.2010.a Soomes Euroopa ravikindlustuskaardi alusel arstiabi maksumusega 130 eurot (tl. 11). Haigekassa, kui Euroopa Ravikindlustuskaardi väljastanud pädev asutus maksis koondarve 20.12.2010.a (tl. 13) kooskõlas Euroopa Nõukogu määruse 883/2004 artikliga 85. 26.01.2009.a väljastati Jxxxx Pxxxxxxx Euroopa Ravikindlustuskaart kehtivusega kuni 26.01.2012.a. Eesti Haigekassa andmetel puudub Jxxxx Pxxxxxx alates 20.10.2009.a ravikindlustuskaitse haigekassas (tl. 6). VÕS § 1027 sätestab: Isik peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. RaKS (Ravikindlustuse seadus) § 21 lg 4 sätestab: Kui isiku kindlustuskaitse on peatunud või lõppenud, ei tohi ta Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti või asendussertifikaati kasutada. RaKS § 26 lg 3 sätestab: Haigekassal on tagasinõude õigus võlaõigusseaduse § 1041 alusel haigekassa poolt tasutud ravikindlustushüvitise ulatuses isiku suhtes, kes kasutas Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti või asendussertifikaati pärast kindlustuskaitse peatumist või lõppemist.

2 (3)

VÕS § 1041 sätestab: Isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Jxxxx Pxxxx, olles teadlik oma ravikindlustuskaitse lõppemisest, kasutas pärast ravikindlustuskaitse lõppemist Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti Soomes teenuse saamiseks 08.03.2010.a. Sellega rikkus Jxxxx PxxxxxRaKS § 21 lg 4 sätestatud kohustust mitte kasutada Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti pärast ravikindlustuskaitse lõppemist ning olles saanud Soomes arstiabi maksumusega 130 eurot, on seoses sellega alusetult rikastunud summas 130 eurot. Käesoleval juhul on Jxxxx Pxxxx kasutanud alusetult Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti ning seeläbi ei ole ta pidanud tasuma 130 eurot saadud ravi eest. Kohustuse on täitnud Eesti Haigekassa, kellel tekkis nõudeõigus Jxxxx Pxxxxx suhtes VÕS § 1041 järgi. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 63,91 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Hageja poolt tasutud riigilõiv summas 63,91 eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista võõrkeelsete dokumentide tõlkimise ja notariaalse kinnitamise kulu summas 44,02 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg 1, 2 ja § 143 p 1 on tegemist asja läbivaatamise kuluga. Kohus leiab, et võõrkeelsete dokumentide tõlkimise ja notariaalse kinnitamise kulu, summas 44,02 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Ülle Raag Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.