Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused SB esitas 02.04.2011 pankrotimenetluses.

hagi

COÜ

vastu

nõude

tunnustamiseks

EU(pankrotis)

Hagiavalduse kohaselt rahuldas Harju Maakohus 22.11.2010 määrusega EU avalduse ja kuulutas välja EU pankroti. 04.03.2011 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitas kostja hageja nõudele vastuväite. Hageja nõue EU(pankrotis) vastu tuleneb poolte vahel 15.05.2008 sõlmitud laenulepingust, mille alusel EU võttis hagejalt laenu summas 130 000 krooni (8 308,51 eurot). Nimetatut tõendab EU poolt 15.05.2008 antud võlakiri. 10.09.2009 esitas hageja nõude täitmise teate ja määras täitmise tähtajaks 01.10.2009. Tähtajaks EU oma kohustust ei täitnud. Lisaks eelnevale arvestab hageja seoses laenu tagastamata jätmisega alates 01.10.2009 viivist iga viivitatud päeva eest vastavalt VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 põhivõlast. Viivis alates 01.10.2009 kuni pankroti välja kuulutamiseni 22.11.2010 moodustab 11 908 krooni (761,05 eurot). Hageja esitas 26.09.2011 arvamuse kostja vastusele. Hageja on seisukohal, et kostja väited selle kohta, et hageja nõuet EU(pankrotis) vastu tegelikkuses ei eksisteeri ning et hageja on EU(pankrotis) lähikondne ja osaleb pankrotimenetluses eesmärgiga kahjustada kostja huve, on asjakohatud, alusetud ja tõendamata. Samuti ei oma hageja arvates tähtsust see, mitu nõuet on EU(pankrotis) pankrotimenetluses esitatud. Hageja heas usus tegutsemist ilmestab hageja arvates ka see, et 15.05.2008 võlakirjas ei ole pooled kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast suuremat viivist ega intressi. Hageja palub tunnustada tema nõuet teise rahuldamisjärgu nõudena summas . Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited COÜ vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Kostja toob 23.08.2011 vastuses hagile välja, et kostjal on alust arvata, et SB nõuet EU(pankrotis) vastu tegelikkuses ei eksisteeri. SB ja EU(pankrotis) võib pidada lähikondseteks PankrS § 117 mõistes, kuivõrd SB oli RPGAS nõukogu liige ja aktsionär ajal mil EU(pankrotis) oli nimetatud äriühingu juhatuse liige. Seega on kostjal kahtlusi, et hageja poolt väidetavalt antud laenu kogusummas 130 000 krooni ei ole tegelikkuses antud või nimetatud laen on tegelikkuses tagastatud ja EU(pankrotis) poolt 15.05.2008 koostatud võlakiri ei ole tegelikkuses koostatud 15.05.2008 vaid ilmselt alles ajal, mil algas EU(pankrotis) pankrotimenetlus ning ilmnes, et pankrotimenetluses OÜ C nõude vaidlustamiseks oleks vaja ka EU (pankrotis) sõbralikke võlausaldajaid. Siinkohal on oluline märkida ka, et EU(pankrotis) pankrotimenetluses on esitatud vaid kolm nõuet – OÜ C nõue summas 5 030 830 krooni, SB nõue põhisummas 130 000 krooni ja AK nõue põhisummas 165 000 krooni, mõlemale viimatinimetatule lisanduvad ka seadusjärgsed viivised. Viimased kaks nõuet põhinevad sarnastel võlakirjadel, mille kohaselt on suurem osa „laenust“ üle antud väidetavalt sularahas. Ning nii AK kui ka SB otsustasid ilma eelnevalt OÜ C nõudega tutvumiseta vaidlustada 04.03.2011 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul OÜ C nõude. Ilmselgelt võib EU(pankrotis) pankrotimenetluse venitamine olla SB ja AK eesmärgiks, kes on ilmselt vaidlustanud OÜ C nõude EU(pankrotis) palvel. Nimetatud väidet ilmestab ka asjaolu, et SB on esitanud kohtule oma nõude osaliseks tõendamiseks EU(pankrotis) arvelduskonto väljavõtte, mis on välja trükitud 04.10.2010 ehk vahetult enne EU pankroti väljakuulutamist, mitte enda isikliku arvelduskonto väljavõtte, kust peaks samuti nimetatud raha liikumine näha olema. Eelnimetatu

viitab selgelt asjaolule, et SB nõue on koostatud tegelikkuses oktoobris 2010, kui tekkis vajadus esitada nõue EU(pankrotis) pankrotimenetlusse. Oluline on ka märkida, et SB poolt kohtule esitatud konto väljavõttest, mis peaks tõendama SB poolt EU(pankrotis) laenu summas 30 000 krooni üleandmist, ei ole võimalik tegelikkuses aru saada, kas SB andis EU(pankrotis) laenu või maksis EU(pankrotis) tagasi eelnevalt EU(pankrotis) käest saadud laenu, kuivõrd venekeelne sõna „zaim“ tähendab otsetõlkes „laen“ ning ainuüksi sellest selgitusest jääb ebaselgeks, kas on tegemist laenu andmisega või laenu tagastamisega. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluse käik Kostja taotluse alusel määras kohus dokumendiekspertiisi, et tuvastada, kas EU(pankrotis) poolt 15.05.2008 allkirjastatud võlakiri on tõepoolest allkirjastatud 15.05.2008. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut edastas 15.02.2012 kohtule ekspertiisist keeldumise akti, mille kohaselt ei ole ekspertiisi teostamine olemasolevate meetodite alusel võimalik ning tehniliselt teostatav. Hageja taotluse alusel kuulas kohus 04.04.2012 kohtuistungil tunnistajana üle EU(pankrotis). EU(pankrotis) tunnistas, et on SB

mitmel korral laenu saanud. EU(pankrotis) kinnitas, et 15.05.2008 võlakiri on tema poolt allkirjastatud ning et laenu oli vaja tema juubeli tähistamiseks Türgis. Nimetatud laenust osa sai EU(pankrotis) sularahas ja osa pangaülekande kaudu. Laenust ei ole EU(pankrotis) hagejale midagi tagastanud.

Kohtuotsuse põhjendused Kohtuistungil jäi hageja esindaja hagi juurde ja kostja esindaja vaidles hagile vastu kirjalikus vastuse esitatud põhjendustel. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, tunnistaja EU(pankrotis) ütlused, analüüsinud kõiki tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kohus tuvastas, et Harju Maakohtu 22.11.2010 määrusega on välja kuulutatud EU(pankrotis) pankrot. Hageja laenulepingust tulenev nõue summas 9 069,56 eurot jäi EU(pankrotis) 04.03.2011 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul tunnustamata, kuna sellele vaidles vastu kostja. Võlgnik ega võlgniku pankrotihaldur võlausaldaja nõudele vastuväiteid esitanud ei ole. PankrS § 106 lõike 1 kohaselt otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud. Hageja on pankrotiseaduse mõttes võlausaldaja ja tal on õigus esitada nõude tunnustamise hagi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 101 lg 1 p-de 1, 3 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, nõuda kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kooskõlas VÕS § 108 lõikega 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 396 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 397 lg 1 alusel tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kohus on seisukohal, et EU(pankrotis) poolt 15.05.2008.a. väljastatud dokumendist nähtub, et EU(pankrotis) kinnitab laenu saamist SB summas 130 000 krooni, millest 30 000 krooni on üle kantud EU(pankrotis) arvelduskontole ja 100 000 krooni on saadud sularahas. Kohtu hinnangul on antud dokumendi näol tegemist võlatunnistusega VÕS § 30 tähenduses. VÕS § 30 lg 1 kohaselt on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Käesoleval juhul tunnistab EU(pankrotis) antud dokumendi alusel laenusuhte olemasolu tema ja SB vahel kokku summas 130 000 krooni. Samuti on antud asjaolu tõendatud tunnistaja EU(pankrotis) ütlustega. EU(pankrotis) pangakonto väljavõttega on tõendatud 15.05.2008.a. 30 000 krooni laekumine tunnistaja pangakontole selgitusega „SB, laen“. Hageja selgituste kohaselt oli laenu tagastamise tähtajaks määratud 01.10.2009.a. Nimetatule vastuväiteid esitatud ei ole. Seega on võlg muutunud sissenõutavaks 01.10.2009.a. EU(pankrotis) oma kohustust hageja ees täitnud ei ole. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kostja oma vastuväiteid tõendanud ei ole. Tunnistaja EU( pankrotis) ütlustega on tõendatud raha saamine hagejalt 15.05.2008 võlakirja alusel, samuti asjaolu, et võlg on täies ulatuses tagastamata. Tunnistaja ütlustega on ümber lükatud ka kostja vastuväide selle kohta, et 30 000 krooni laekumise näol EU(pankrotis) pangakontole võib olla tegemist hageja poolt laenu tagastamisega EU(pankrotis). EU(pankrotis) arvelduskontode teised väljavõtted ei tõenda samuti kostja vastuväiteid. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväited hagile on oletuslikku laadi, tõendamata ja paljasõnalised. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis lükkaks ümber hageja esitatud tõendid. Seetõttu ei anna kostja vastuväited hagile alust hageja nõude rahuldamata jätmiseks. Eeltoodu alusel kuulub hageja põhinõue summas 8 308,51 eurot ( 130 000 krooni) rahuldamisele täies ulatuses. Viivise väljamõistmise aluseks on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivises kokku lepitud ei olnud. Seetõttu kuulub kohaldamisel seaduse sätestatud viivise määr. Kuivõrd hageja viivise nõudele ja arvestusele kostja vastuväiteid esitanud ei ole, siis kuulub ka nimetatu summas 761,05 eurot (11 908 krooni) ( 418x 8% aastas: 365= 9,16%x130,000) rahuldamisele täies ulatuses. PankrS § 153 lg 1 p 1 sätestab, et pärast käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist rahuldatakse võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses; 2) muud

tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded. Hageja nõue ei ole pandiga tagatud. Eeltoodu alusel kuulub hageja nõue võlgniku pankrotimenetluses tunnustamisele teise rahuldamisjärgu nõudena.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 on hagejal õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.