Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 02.05.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-12-11322/11
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 02.05.2012
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1830

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Määruse tegemise aeg ja koht

2. mai 2012.a kell 9.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-11322

Tsiviilasi

Osaühingu MO avaldus ASF pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised

Võlausaldaja Osaühing MO(registrikood XXX, asukoht XXX) Võlausaldaja lepinguline esindaja Jaanus S Võlgnik ASF (registrikood XXX asukoht XXX) Võlgniku lepinguline esindaja Maris M Ajutine pankrotihaldur Peeter Sepper

Kohtuistungi toimumise aeg

26. aprill 2012.a

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Osaühingu MO avaldus ASF pankroti väljakuulutamiseks.

2.Kuulutada välja ASF(registrikood XXX, asukoht XXX) pankrot 2.mail 2012.a kell 9.00.

3.Nimetada ASF pankrotihalduriks Peeter Sepper (OÜ Haldur, asukoht Kotzebue 9, 10402 Tallinn, tel 6270 444, 50 54 013, faks 6270 456, e-post [email protected]).

4.Määrata ASF võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 22. mai 2012.a algusega kell 14.30 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 416.

5.Kohustada ASF juhatuse liiget LM(isikukood XXX) kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 22. mail 2012.a kell 14.20. Kui LM vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

9.Välja mõista ASF Peeter Sepperi kasuks ajutise halduri tasu 2 310,21 eurot ning ajutise halduri kulutuste hüvitis 322,99 eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud Osaühing MO esitas 19.03.2012 avalduse ASF pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku võlgnevuse suuruseks võlausaldaja ees põhivõlgnevuse osas 116 729,36 eurot. Nõue tuleneb poolte vahel juulis 2009.a sõlmitud naftasaaduste müügilepingust, mille alusel esitatud arved on võlgnik jätnud tasumata. Arvestades asjaolu, et võlgnik ei ole oma kohustusi täitnud ega tasunud võlgnetavat summat pärast pankrotihoiatuse esitamist, jäi võlausaldaja eelistungil esitatud avalduse juurde ning palus nimetada ajutine haldur. Harju Maakohtu 29.03.2012 määrusega nimetati ASF ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Sepper. Ajutise pankrotihalduri aruanne Peeter Sepper esitas 20.04.2012 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutine haldur märgib aruandes, et võlgniku majandustegevus koosnes kahest suunast: ehitiste ja rajatiste lammutamine ning põlevkivi kaevandamise käigus maa peale toodud mäemassist kasutatavate materjalide väljasorteerimine, eraldamaks jääkides sisalduvat põlevkivi ja lubjakivi. Põlevkivi eraldati edasimüügiks lõpptarbijale (elektrijaamad), lubjakivist toodeti killustikku. Lammutustöödega tegeleti alates 2004. aastast ja selles vallas oli võlgnik üks suuremaid ettevõtteid Eestis. Lammutustööde teostamiseks moodustati keskus asukohaga Sompas. Sinna koondati vahetult enne majanduslangust liisingulepingute alusel soetatud uus lammutustehnika, rajati remondibaas ning töötajate ööbimisvõimalused ja kontor. Samas asusid ka mäemassi mägi, sorteerimisliin ja ladu. Mäemassi ligikaudne kogus on 3 miljonit tonni. Lammutusteenuse ostmine hakkas vähenema alates 2008. aastast, killustiku tootmine lõppes 2010. aastal, sest juba varem oli seoses ehitusmahtude suure langusega vähenenud nõudlus selle järele. Ehitusmahtude langusega kadus suurem osa lammutusturust. Võlgniku majandustegevus seiskus 2011 kevadel. Lammutustehnika liisingulepingud öeldi liisinguandja AS-i Nordea Finance Estonia poolt üles 22.02.2011, tehnika toimetati müügiplatsile ning on käesolevaks ajaks võõrandatud. Kohtla-Järve Sompa linnaosas asuvad mäemass, tootmis- ja kontorihoone ning liisitud konveieriliin on mehitatud valve all. Ajutise halduri poolt teostatud finantsanalüüsist nähtub, et võlgniku varasemalt suhteliselt kasumlik tegevus muutus kahjumlikuks 2008 aastal. 2009. majandusaasta lõppes küll 1 275 127 euro suuruse (19 951 401 krooni) kasumiga, aga see oli peaasjalikult tingitud kinnisvarainvesteeringute ümberhindlusest. 2009 majandusaastal hinnati ümber maaüksused: XXX,XXXja XXX, mille tulemusena suurenes majandusaasta kasum 2 267 128 euroni (35 472 851 krooni). Kui mitte arvestada kinnisvarainvesteeringute ümberhindlust, siis lõppes 2009. majandusaasta kahjumiga 992 001 eurot (15 521 450 krooni). Võlgniku maksevõime analüüsist aastatel 2007 kuni 2011 nähtub, et võlgniku maksevõime oli läbivalt nõrk. Alates 2008 aastast on toimunud rentaabluse vähenemine. Võlgnikul on käibevara kokku 2 896 euro ulatuses ja põhivara 3 020 798 euro ulatuses. Võlgnikul on kohustusi kokku 2 805 256,23 euro ulatuses. Võlgnik on seadnud AS-i SEB Pank kasuks hüpoteegi Kohtla-Järvel Tuule tee

25 asuvale kinnistule, tagamaks endise aktsionäri S OÜ (registrikood XXX) laenu (laenu jääk 53 821,26 eurot). Kinnistud asukohaga XXX ja XXX on koormatud hüpoteekidega AS-i SEB Pank kasuks, kinnistu XXX linnaosas on koormatud hüpoteekidega Eesti Vabariigi ja AS-i SEB Pank kasuks. Võlgniku suhtes on käimas 11 täitemenetlust. Arvestades asjaolu, et võlgniku majandustegevus on seiskunud ning tal puuduvad rahalised vahendid, aga ka muu vara võlgade tasumiseks, ei ole lähitulevikus majandustegevuse jätkamine võimalik. Seega on välja kujunenud võlgniku maksejõuetus ning võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt on see alalise iseloomuga. Võlgniku bilansilised varad (silmas pidades ca 3 miljoni tonni mäemassi hinda) katavad teoreetiliselt küll kohustused, kuid on vähetõenäoline, et sellist kogust materjali on võimalik hinnaga 0,5-0,8 eurot tonn lühemas perspektiivis või isegi üldse müüa. Seega ei kata ka võlgniku varad temal lasuvaid kohustusi. Võlgnikul tekkisid AS-i Nordea Finance Estonia andmetel makseraskused 2009 kevadel ja kestsid kuni liisingulepingute ülesütlemiseni veebruaris 2011. Maksu- ja Tolliameti andmetel koostati võlgnikule 30.09.2009 maksuvõlgade ajatamise otsus. Otsusega ajatati maksuvõlg perioodiks 25.10.2009 kuni 25.08.2010. Graafik lõpetati 08.01.2010 põhjusel, et võlgnik ei pidanud maksegraafikust kinni. 01.04.2010 koostas Maksu- ja Tolliamet teise maksuvõlgade ajatamise otsuse perioodiks 30.04.2010 kuni 31.12.2011. Graafik lõpetati 26.11.2010 põhjusel, et võlgnik ei pidanud maksegraafikust kinni. AS-i SEB Pank andmetel tekkisid võlgnikul raskused rahaliste kohustuste täitmisel 25.01.2011. Aktsiaseltsi Swedbank Liising andmetel öeldi liisingulepingud üles 12.01.2011. Eeltoodud andmetele tuginedes on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku alaline maksejõuetus kujunes välja 2011 kevadel. Võlgniku esindaja andmetel peeti 2010. ja 2011 alguses intensiivseid läbirääkimisi investori kaasamiseks või äriühingu müügiks, kuid positiivset tulemust ei saavutatud. Ajutise halduri hinnangul on võlgnikul põhivara kogusummas 2 670 537 eurot, käibevara summas 2 896 eurot ja kohustusi 2 805 256,23 euro ulatuses. Ajutine haldur ei ole käesoleva ajani tuvastanud kuriteotunnustega teo või raske juhtimisvea tunnuseid võlgniku maksejõuetuse põhjusena. Ajutine haldur on seisukohal, et ehitussektoris, millega võlgniku majandustegevus oli otseselt seotud, hakkas 2007 lõpus toimuma töömahtude langus, mis kestis tõenäoliselt kuni 2010 ja ei ole varasemas mahus veel kaugeltki taastunud. Selle tagajärjel vähenes väga oluliselt ostjate huvi lammutustööde ja killustiku ostmise vastu ning seeläbi ka teenuste ja toodete hinnad, mis avaldus võlgniku müügikäibe olulises languses. Vahetult enne majanduslangust liisingulepingute alusel soetatud spetsiaalne tavalistest sarnastest masinatest kallima lammutustehnika lepingute teenindamine oli suur rahaline koormus, mille ületamine langenud müügikäibe tingimustes ei osutunud võimalikuks. Esialgsetel andmetel vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu, talle kuuluv vara katab pankrotimenetluse kulud ja seega esineb alus pankroti väljakuulutamiseks. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi võlausaldaja esindaja pankrotiavalduse juurde. Võlgniku esindaja kinnitas maksejõuetust. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ja palus võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 1 737 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 573,21 eurot ja hüvitada vajalike kulutuste katteks 322,99 eurot. Võlausaldaja ja võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 Peeter Sepperi. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlgnik tunnistab põhivõlgnevust 116 729,36 eurot, mis tuleneb poolte vahel juulis 2009 sõlmitud naftasaaduste müügilepingust. Võlgnik on jätnud võlausaldajale tasumata lepingu alusel esitatud arved. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul on võlgnikul põhivara kogusummas 2 670 537 eurot, käibevara summas 2 896 eurot ja kohustusi 2 805 256,23 euro ulatuses. Seega võlgniku varad ei kata temal lasuvaid kohustusi. Ajutine haldur ei ole tuvastanud võimalikke vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Ajutine haldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega tegude toimepanemist ja nende võimalikku seost võlgniku maksejõuetuse põhjustamisega. Kohus nõustub ajutise halduri esialgse hinnanguga, et võlgniku maksejõuetus võib olla põhjustatud ehitussektoris 2007-2009 toiminud mahtude suurest langusest, mis omakorda avaldus võlgniku müügikäibe vähenemises ja suutmatuses täita liisingulepinguid. Kohus leiab, et kuna võlgniku vara ei kata temal lasuvaid kohustusi, siis nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul on olemas vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang maksejõuetuse põhjuste, juhatuse tegevuse ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et kooskõlas PankrS §-dega 90 ja 19 lg 1 on vannet kohustatud andma võlgniku juhatuse liige LM. Kooskõlas PankrS §-dega 89 lg 1 p 3, 90 ja 19 lg 1 võib kohus vande andmata jätmisel LM trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 19,3 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 737 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 573,21 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 90 eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks palub ajutine haldur hüvitada 322,99 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ja võlausaldaja ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu summas 2 310,21 eurot ning kulutuste hüvitis 322,99 eurot Peeter Sepperi kasuks välja mõista võlgnikult, ASF.