Võlaõigus

HAGEJA NÕUE

S. L. esitas 21.03.2023 taotluse Placet Group OÜ-le elektrooniliselt ettevõtte veebilehe www.laen.ee kaudu. Lepingu sõlmimiseks pidi kostja esmalt registreeruma Placet Group OÜ 2

kodulehel ning läbima isikusamasuse tuvastamise, mis toimus 21.03.2023 Smart-ID vahendusel. www.laen.ee veebilehel (registreerimise kuupäev: 21.03.2023 kell: 09:32, registreerimise IP 91.129.102.109. 21.03.2023 kostja logis sisse www.laen.ee veebilehele Smart – ID kaudu) Kõik krediidikonto lepingu KK3919853 dokumendid edastati kostja e-posti aadressile XXX lepingu sõlmimisel 21.03.2023. Krediidikonto lepingu dokumentidega sai kostja tutvuda ka iseteeninduses www.laen.ee veebilehel. Krediidikonto lepingu puhul on tegemist tähtajatu lepinguga. Vastavalt krediidikonto lepingu nr KK3919853 sõlmimisel kostjale esitatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele oli kostja minimaalne igakuine tagasimakse 2% kasutatud krediidilimiidi summast, kuid mitte vähem kui 20 eurot. Lepingu krediidi kulukuse aastamäär oli 45,85%, intressimäär aastas 38,61%, intressimäär päevas 0,11% Krediidikulukuse määra ei ületanud VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud määra. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli lepingu sõlmimise ajal 21.03.2023 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 15,31% ja selle kolmekordne määr 45,93%. Krediidikonto lepingu nr KK3919853 krediidi kulukuse määr oli 45,85% ehk vähem kui lubatud piirmäär 45,93%. Laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Placet Group OÜ on Eestis registreeritud krediidiandja (rk 11198910), kes tegutseb Finantsinspektsiooni järelevalve all. Laenude väljastamine toimub kooskõlas võlaõigusseaduse § 4034 nõuete, Finantsinspektsiooni juhiste ning Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) vastutustundliku laenamise suunistega. Kostja on enne krediidikonto lepingu nr KK3919853 taotluse rahuldamist esitanud Placet Group OÜ-le SEB Pank EEXXX konto väljavõtte (periood 22.09.2022-21.03.2023). Kuigi kostja märkis laenutaotluses oma igakuise sissetulekuna töötasu 580 eurot, tuvastas hageja krediidikonto lepingu sõlmimisele eelnenud kontrolli käigus, et kostja tegelik keskmine töötasu nelja kuu jooksul oli 551,60 eurot. Kostja töötas X Hageja lähtus laenuotsuse tegemisel mitte kostja esitatud andmetest, vaid tegelikest tõendatud sissetulekuandmetest, mis on kooskõlas vastutustundliku laenamise põhimõtetega. Pangakonto väljavõtte kontrollimiseks kasutas hageja teenusepakkujat Accountscoring. Tegemist on rahvusvaheliselt kasutatava finantsteenuste pakkujaga, kes töötleb ja verifitseerib kliendi pangakonto andmeid vastavalt krediidiandjate tavapärasele praktikale. Regulaarsed finantskohustusi konto analüüsimisel ei tuvastatud. Veenduti S. L. krediidivõimekuses, päringud teostati 21.03.2023 Creditinfo.ee ja Taust.ee andmebaasides, et kontrollida kostja varasemat maksekäitumist. Kostjal varasemad ja kehtivad maksehäired puudusid. Samuti teostati päring Rahvastikuregistrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostjal ülalpeetavaid ei ole. Lisaks teostati 21.03.2023 päring Ametlikesse Teadaannetesse, kostja kohta puudusid ametlikud teadaanded. Krediidikonto taotlusel märkis kostja enda igakuiseks sissetulekuks 580 eurot töötasu, 680 eurot pension ning igakuisteks majapidamiskuludeks 120 eurot. Taotletava krediidikonto lepingu KK3919853 osamaksele 104,35 eurot, arvestati kostja kuludeks ka igakuised majapidamiskulud summas 300 eurot. Majapidamiskulude arvestamisel lähtutakse ühe liikmega leibkonna vältimatutest igapäevakuludest 30 päeva jooksul, sealhulgas eluasemega seotud kuludest (üür, kommunaalteenused, kodukulud), toidukuludest, esmatarbekaupadest, transpordist ning muudest vältimatutest väljaminekutest. Kostja märkis laenutaotluses oma majapidamiskuludeks 120 eurot kuus, kuid hageja arvutuste kohaselt olid vältimatud igakuised kulud 300 eurot. Arvutus tugineb Eesti Statistikaameti andmetele ning võtab arvesse kliendi igakuist sissetulekut, elukoha piirkonda (Ida-Virumaa) ja tarbijahinnaindeksi muutust. Vastavad summad on ajakohastatud inflatsiooni ja piirkondlike keskmiste kulutuste alusel Kontrolli käigus selgus, et kostja keskmine igakuine sissetulek oli 551,60 eurot, regulaarsed finantskohustused 0 eurot.

Kavandatava laenu kuumakse suuruseks oli 104,35 eurot ning arvutus oli järgmine: 551,60€ (sissetulek) – 0€ (finantskohustused) – 300€ (majapidamiskulud) – 104,35 € (taotleva 3

krediidikonto osamakse) = 147,25 eurot. Sellest tulenevalt jäi pärast kavandatava laenumakse tasumist kostjale vabaks rahavoog 147,25 eurot. Seega oli kostjal krediidivõimelisuse hindamise hetkel olemas piisav sissetulek, et katta igapäevased kulud ja teenindada krediidikonto lepingut. Hageja selgitab, et laenutaotluse esitamine eeldab eelnevat isikutuvastamist – see tähendab, et isikul on võimalik taotlus esitada alles pärast seda, kui ta on edukalt läbinud isikutuvastamise protseduuri. Isikusamasuse tuvastamine toimus 21.03.2023 Smart-ID vahendusel. Krediidikonto lepingu KK3919853 taotlus on esitatud 21.03.2023 kell 09:26 veebilehel www.laen.ee võlgniku poolt loodud konto kaudu, mille ta lõi 21.03.2023 kell 09:32 isiklikult registreerimisel veebilehel www.laen.ee. Enne taotluse esitamist täitis kostja ankeedi oma isikuandmetega, tutvus lepingu tingimustega ning kinnitas need süsteemi kaudu iseteeninduskeskkonnas. Dokumentidega tutvumine ja nende kinnitamine toimub kliendi poolt linnukese märkimisega lausele: „Kinnitan, et olen tutvunud Lepingu tingimustega ja olen nendega nõus.“ Pärast dokumentidega tutvumist ja nende kinnitamist avanes võimalus esitada taotlus. Krediidikonto lepingu KK3919853 dokumendid edastati taotluses märgitud e-posti aadressile XXX. Dokumentide edastamine e-posti teel tagab, et kliendile jääb koopia nimetatud lepingutingimustest ja muudest lepinguga seotud dokumentidest. Üldtingimuste punkt 11.2 kohaselt on laenuandjal õigus leping ühepoolselt üles öelda ning nõuda rahaliste kohustuste kohest tagastamist või tasumist, teatades sellest laenusaajale kirjalikult, kui: 11.2.1 ilmneb, et laenusaaja on esitanud Laenuandjale valeandmeid eesmärgiga saada laenu. Kostja esitas Politsei- ja Piirivalveametile kuriteoteate, kuna petturid olid tema andmeid kasutanud laenu vormistamiseks. Võlausaldaja ütles lepingu üles 05.04.2023, teavitades kostjat sellest krediidikonto taotluses märgitud e-posti aadressile XXX. Placet Group OÜ ei ole kaasatud kannatanuna antud kriminaalmenetluses ega saa seetõttu esitada tsiviilhagi kriminaalmenetluse raames. Leping öeldi üles kooskõlas Placet Group OÜ üldtingimustes sätestatuga ning vastavalt VÕS § 399 lõikele 2. Placet Group OÜ üldtingimused olid edastatud S. L.’ile e-postile XXX lepingu sõlmimise päeval koos teiste krediidikonto lepingu KK3919853 dokumentidega. Kuna lepingu lõpetamise teade edastati S. L.le e-posti teel 5.04.2023, loetakse vastavalt üldtingimuste punktile 14.3.3 kostja lepingu lõpetamise teate kättesaamise kuupäevaks 6.04.2023 (s.o 1 kalendripäev pärast edastamist).

4

kasutas kostja nõusolekuta kostja autentimisvahendeid lepingu sõlmimiseks. Samuti ei nähtu asjaolusid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et 21.03.2023 sõlmitud krediidikonto leping KK3919853 on tühine. Placet Group OÜ ei saanud ette näha ega eeldada identiteedivarguse toimumist. Asjaolu, et hageja esitas uurimisasutusele kuriteoteate, ei tähenda iseenesest, et kuritegu oleks toime pandud. Placet Group OÜ on kohustusi kostja ees täitnud. Placet Group OÜ teostas 21.03.2023 väljamakse 2000 eurot just kostja SEB Panga pangakontole EEXXX eelduslikult, et pangakonto loomine ja kasutamine kostja kontrolli all ja kostja vastutab konto kasutamise eest. Riigikohus on lahendis 2-16-124450 (p. 22) sedastatud, et juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti, pangakaardi ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart, pangakaardi ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Hageja leiab, et puudub õiguslik alus, mille kohaselt peaks hageja vastutama kostja enda hooletuse eest. Kostja vastutab ise oma Smart-ID PIN-koodide kasutamise ja hoidmise eest. Hageja ei saa ega pea vastutama kostja hoolsuskohustuse rikkumise eest. Lepingu sõlmimise ajal oli kostja teovõimeline isik, kellel oli võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei andnud tahteavaldust ega sõlminud laenulepingut, mistõttu tuleb lugeda, et leping sõlmiti kostjaga. Krediidi taotlemise protsess näeb ette mitmeastmelise kontrolli: pärast registripäringuid teeb hageja taotluse kohta otsuse ning edastab kliendile e-posti teel laenupakkumise ja lepingu dokumendid. Enne lepingu sõlmimist saadetakse kliendile täiendav teavituskiri nii e-posti kui ka SMS-i teel, millele klient peab reageerima. Kõik need sammud toimusid kontaktandmete kaudu, mille kostja ise taotluses esitas. Hageja märgib samuti, et võimaliku pettuse tuvastamine ei kuulu krediidiandja pädevusse. Pettuse koosseisu hindamine, asjaolude kontrollimine ja tõendite kogumine kuulub üksnes politsei ja prokuratuuri pädevusse. Oluline on märkida, et menetluses ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et kriminaalmenetluses oleks tuvastatud asjaolusid, mis välistaksid kostja tsiviilõigusliku vastutuse. Hageja on tõendanud, et kostja laenusumma kätte sai. Laenulepingu õiguslikus mõttes ei ole oluline, kuidas ja kelle kasuks kostja saadud vahendeid kasutas. Saadud rahaliste vahendite kohene ülekandmine kolmandale isikule oli kostja enda otsus ja risk ning see ei saa olla alus lepingulise tagasimaksekohustuse välistamiseks. Kostja andis ajutise loa 21.03.2023 otseühenduseks oma pangaga hageja koostööpartnerile Accountscoringule. Andmete edastamiseks pidi ta sisenema oma internetipanka ja andma nõusoleku andmete jagamiseks, kasutades selleks PIN2-koodi. See nõusolek kinnitab, et kostja tegutses teadlikult ja vabatahtlikult, võimaldades juurdepääsu kontoinfostandardis esitatud andmetele. Seetõttu ei pidanud kostja eraldi alla laadima ega edastama PDF-kujul väljavõtet andmed laeti automaatselt süsteemi ning seda sai teha ainult pangakonto omanik, s.t. kostja ise. Kasutatud teenus tugineb turvalisele API-liidesele, mille kaudu edastatakse kontoinfo otse pangast hageja ettevõttesisese infosüsteemi. Hageja tegi kostjale kompromissettepaneku, et kostja tasub põhiosa summas 2 000,35 eurot, intressid 30,80 eurot, 19.11.2025 sissenõutavaks muutunud lepingujärgsed viivised 2 110,17 eurot (põhinõudelt 2 000,35 eurot) ning hagimenetluses tasutud pool riigilõivust 245 eurot. Õigusabikulud jäävad poolte endi kanda.

5

Kostja väidab, et langes kolmandate isikute toime pandud pettuse ohvriks ning seetõttu ei ole ta sõlminud krediidikonto lepingut KK3919853 ega pea täitma krediidi tagasimaksmisega seotud kohustusi. Samas kinnitab kostja, et paigaldas ise oma arvutisse tarkvara. 26.03.2026 toimunud kohtuistungil esitatud väide, et ta üksnes paigaldas programmi ega sooritanud muid toiminguid, ei vasta tõele. Programmid AeroAdmin ja AnyDesk ei saa tehniliselt töötada ilma mõlema kasutaja aktiivsete toiminguteta. AnyDesk’i kaugjuurdepääsu võimaldamiseks pidi kostja iseseisvalt programmi paigaldama ja käivitama, nõustuma selle kasutustingimustega (sh vajutades nuppu „Accept/Nõustu”) ning edastama teisele kasutajale unikaalse 10-kohalise identifikaatori (ID), mis on vajalik ühenduse loomiseks. Ilma nimetatud toimingute sooritamiseta ei ole seadmele juurdepääs tehniliselt võimalik. Hageja esitab kohtule tõendina video salvestise, mis dokumenteerib AnyDesk’i paigaldamise, programmi kasutustingimustega nõustumise, 10-kohalise identifikaatori (ID) jagamise ning kaugjuurdepääsu andmise. Kostja ei piirdunud programmi paigaldamisega, vaid sooritas mitu toimingut, et võimaldada kaugjuurdepääsu AnyDesk’i kaudu. Kaugjuurdepääs toimub reaalajas, kuvades kõik toimingud visuaalselt kasutaja ekraanil, kes andis kaugjuurdepääsu. 26.03.2026 toimunud kohtuistungil kinnitas kostja, et ta paigaldas programmi ning monitoril hakkasid toimuma tegevused, mida ta jälgis. Igal hetkel oli kostjal võimalik kaugjuurdepääs katkestada. Eelkõige sai kostja arvuti töö igal ajal kohe peatada, lülitades selle lihtsalt välja, näiteks vajutades toitenuppu. Sama loogika järgi töötab ka AeroAdmin programm. AeroAdmin’i kaugjuurdepääsu võimaldamiseks pidi kostja iseseisvalt programmi paigaldama ja käivitama, nõustuma selle kasutustingimustega (sh märkima linnukese „I confirm I know this technician and trust them. Don’t give access to unknown callers!” ehk eesti keeles: „Kinnitan, et tunnen seda tehnikut ja usaldan teda. Ärge andke juurdepääsu tundmatutele helistajatele!” ning vajutades nuppu „Accept/Nõustu”) ning edastama teisele kasutajale unikaalse 9-kohalise identifikaatori (ID) ja 4-kohalise PIN-koodi, mis on vajalikud ühenduse loomiseks. Ilma nimetatud toimingute sooritamiseta ei ole seadmele juurdepääs võimalik. Hageja esitab kohtule tõendina video salvestise AeroAdmin’i paigaldamisest, programmi kasutustingimustega nõustumisest, 9kohalise identifikaatori (ID) ja 4-kohalise PIN-i jagamisest ning kaugjuurdepääsu andmisest. AeroAdmin’i kaugjuurdepääs toimub sarnaselt AnyDesk’ile reaalajas, kuvades kõik toimingud visuaalselt kasutaja ekraanil, kes andis kaugjuurdepääsu. Nagu AnyDesk’i puhul, oli ka AeroAdmin’is igal hetkel kostjal võimalik kaugjuurdepääs katkestada. Hageja leiab, et kostja ei saanud mingil juhul mitte teadlik olla oma arvutis toimunud toimingutest, sealhulgas krediiditaotluse KK3919853 täitmisest ja esitamisest veebilehel Laen.ee. Eraldi tuleb rõhutada, et internetipanka sisselogimiseks ja konto väljavõtte esitamiseks kasutatav autentimismeetod Smart-ID nõuab isiklike PIN-koodide sisestamist, mis on teada ainult kasutajale, antud juhul kostjale. Smart-ID PIN-koodid ei kuvata kuskil Smart-ID süsteemis, neid ei edastata automaatselt ning neid ei ole võimalik kaugjuurdepääsu programmide, sealhulgas AeroAdmin’i ja AnyDesk’i, abil välja tuua. Samamoodi ei ole võimalik kolmandatel isikutel saada internetipanga kasutajatunnust ega pangakaardi andmeid (pangakaardi numbrit ja CVC-koodi) ilma nende otsese sisestamise või kasutaja enda poolt edastamiseta. Seega pidi kostja krediidikonto lepingu sõlmimiseks isiklikult kas edastama kolmandatele 3 isikutele internetipanga kasutajatunnuse ja seejärel iseseisvalt sisestama Smart-ID PIN-koodid või sisestama nii internetipanga kasutajatunnuse kui Smart-ID PIN-koodid ise vastavatesse vormidesse. 26.03.2026 toimunud kohtuistungil kinnitas kostja, et kolm aastat tagasi oli Smart-ID paigaldatud tema telefonis ning ta teab Smart-ID PIN-koode. Seega on välistatud, et andmeid oleks kogutud ilma kostja osaluseta. Kostja väidab, et ta eeldas, et programmide AeroAdmin ja AnyDesk paigaldamine oli algatatud SEB panga turvateenistuse poolt pangakonto kaitsmiseks. 26.03.2026 toimunud kohtuistungil antud kostja ütlused kinnitavad, et ta sooritas arvuka hulga tegevusi. Ükski pank ei võta

6

klientidega ühendust sõnumirakenduste, näiteks WhatsApp’i, kaudu ega nõua klientidelt tarkvara paigaldamist oma arvutisse pangakonto kaitsmiseks. Need asjaolud on üldteada ning laialdaselt kajastatud meedias, sealhulgas hoiatustes, mis käsitlevad väidetavate pangatöötajate poolt toime pandavaid pettusi. 26.03.2026 toimunud kohtuistungil kinnitas kostja, et tal tekkisid kahtlused, et tegemist võib olla petturitega. Sellest hoolimata jätkas ta suhtlust ning sooritas edasised toimingud, sealhulgas Smart-ID PIN-koodide jagamist või sisestamist. Eeltoodut arvestades viitavad kostja tegevused raskele hooletusele ning nõuetekohase kontrolli puudumisele, mis otseselt võimaldas krediidikonto vormistamist. Krediidileping KK3919853 sõlmiti autentimismeetodi Smart-ID abil, mis on registreeritud kostja nimele. Smart-ID kasutamine eeldab isiklike PIN-koodide sisestamist, mis 4 on teada üksnes selle omanikule, ning kinnitab kasutaja isiku toimingute tegemisel. Hageja arvates võimaldas krediidikonto lepingu sõlmimist just kostja enda tegevus. Lisaks täitis kostja korteriühistu juhatuse esimehe ülesandeid, mis eeldab temalt teatud vastutustunnet, organiseerimisoskust ning võimet hinnata otsuste tegemisel tekkivaid riske. Esitatud kriminaalmenetluse materjalide kohaselt viidi kõik krediidikonto lepingu alusel saadud vahendid välja kaarditehingute kaudu maksevahendaja abil. Seda kinnitab nii kostja esitatud pangaväljavõte kui ka kostja 30.12.2025 vastuse hagiavaldusele lisatud lisa 4, lk 27 - teatis Placet Group OÜ-le kriminaalmenetluse alustamise kohta. Kaarditehingute tegemiseks on vajalik sisestada kaardi number, kehtivuse aeg ja CVC-kood, mis on teada üksnes kaardi omanikule. II

KOSTJA VASTUVÄITED

7

OÜ-lt (hagejalt) 2000 eurot (kokku 5960 eurot) ning 22.03.2023 12 ülekandega kogusummas 6006,05 eurot (11 ülekannet igas summas 500,50 eurot ja 1 ülekanne summas 500,55 eurot) kostja taheavalduseta ja teadmiseta üle kantud kostja pangakontolt Calle Gran VIA-le. OÜ X (rk XXX, tegevusala on infotehnoloogia- ja arvutialased tegevused) tegi kostja isikliku arvuti analüüsi, mille tulemusel selgus, et kostja arvutis oli ajavahemikul 20.03.-21.03.2023 paigaldatud kaugjuurdepääsu rakendus ning alates 20.03.2023 17:03:08 võis kostja arvuti kaudu kättesaadav kolmandatele isikutele, so kelmidele. See väide on tõendatud osaühingu X 08.09.2025 tõendiga. Ka eeltoodu tõendab, et S. L. ei sõlminud hagejaga krediidikonto lepingut 21.03.2023 Kostja ja kelmide kirjavahetusega soovib kostja tõendada seda, et sattus kelmide ohvriks ning kirjavahetusest on näha, et kostja uskus, et temaga suhtlevad pangatöötajad, kes olid justkui samuti kontaktis politseiga. Kostja vaidleb vastu nii põhinõudele kui kõrvalnõuetele ning palub jätta hagi rahuldamata. III

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

- Placet Group OÜ kandis laenu 2000 eurot krediidikontolepingu nr KK3919853 alusel 21.03.2023 S. L. arvelduskontole EEXXX (dtl 38-39); - 5.04.2023 saatis Placet Group OÜ S. L.le teate lepingu lõpetamise kohta (dtl 84-86) 8

- tagasimakseid Placet Group OÜ-le krediidikontolepingu nr KK3919853 alusel tehtud ei ole (dtl 3); - 22.03.2023 algatati kriminaalasi nr XXX KarS § 213 lg 1 alusel selles, et seni tuvastamata isikutel õnnestus pettuse teel 20-22.03.2023 S. L.ga suheldes veenda isikut enda arvutise laadima mingi programmi, teostada mitu ülekannet kolmandate isikute kontodele ning sõlmida S. L. teadmata ja tema tahtevastaselt tema nimel Plact Group OÜ-ga krediidikontolepingu nr KK3919853, mille alusel Placet Group OÜ kandis S. Lvi ovi kontole 2000 eurot ja mis laekumise järel kanti kaardimaksetena edasi välismaisesse maksevahendusteenusesse (dtl 112);. - 26.06.2023 määrusega lõpetati kriminaalasja nr XXX menetlus kuna menetluses ei ole kindlaks tehtud kuriteo toime pannud isikut ning ei ole võimalik koguda lisatõendeid või nende kogumine ei ole otstarbekas (dtl 113).

valmistuvad töötaka kinnipidamiseks ning kostja ei pea oma kontole logima. Kostja läks panka, kus sai teada, et muude raha ülekannete kõrval (kostja isiklikult kontolt, korteriühistu kontolt, 9

aiandusühistu kontolt kolmandate isikute kontole ja/või kaarditehingud) on kostja nimele võetud mitu laenu. Kahju üldsumma on 40726,19 eurot Kohtuistungil 26.03.2026 selgitas kostja sama (dtl 241). Kostja lisas, et kui sai aru, et teda petetakse, läks koheselt panka. Kostja kinnitas, et ise mingisuguseid paroole kellelegi ei öelnud ega andnud, paigaldas juhiste järgi ainult arvutisse programmi selleks et kaitsta oma kontot (nagu talle selgitati) ja siis hakkas monitoril midagi toimuma, aga mis seal toimus, kostja aru ei saanud (dtl 242-243) Laenukohustusi tal endal ei ole ja varasemat kokkupuudet kiirlaenuandjate ja väiksemate pankadega (Holm Bank) ei ole.

tõendavatele dokumentidele ja nende andmetele), on võimalik luua uus nn kostja nimel (identiteeti kasutades) Smart-ID konto, kuid mis ei ole enam kostja kontrolli all. 10

WhatsApp-i kaudu ei suhtle ükski Eestis asuv pank ja üldjuhul peaks seda igaüks teadma, kuid paraku on inimeste teadlikkus erinev. Petturid oskavad osavalt kasutada ära inimeste hirmu võimalike pettuste ees ning väidetavalt nende ennetamiseks luuaksegi isikule ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Hageja märgib lõppseisukohas, et 26.03.2026 toimunud kohtuistungil kinnitas kostja, et tal tekkisid kahtlused, et tegemist võib olla petturitega, sellest hoolimata jätkas ta suhtlust ning sooritas edasised toimingud, sealhulgas Smart-ID PIN-koodide jagamist või sisestamist. Hageja eksib. Kostja ei väitnud kordagi, et sooritas toiminguid (peale programmi laadimise) või jagas/sisestas Smart-ID PIN koode. Vastupidi - kostja kinnitas, et ta ei sisestanud kuhugi ega öelnud kellelegi oma PIN koode (dtl 243). Kohus lisab siinkohal, et laenutaotluses on märgitud kostja e-posti aadressina xxx (dtl 79), sellele on hageja edastanud ka lepingu dokumendid (dtl 19). Kostja kinnitas kohtuistungil, et sellist e-posti aadressi ei ole tal olnud ega ole (dtl 241). Põhilise meiliaadressina kasutab kostja xxx; harva kasutab veel xxx või xxx (dtl 241 00:15:15). Nimetatud e-posti aadressid on nähtavad ka rahvastikuregistris. Hageja märkis istungil, et laenulepingu sõlmimise hetkel ei olnud kostjal rahvastikuregistris e-posti aadressi, seetõttu saadeti materjalid kostjale taotluses esitatud e-posti aadressil. Ka eeltoodu asjaolu kinnitab kohtu hinnangul seda, et laenutaotlust/tahteavaldust ei esitanud S. L., vaid seda tehti kolmandate isikute poolt tema teadmata ja tahtevastaselt. Isegi juhul kui nõustuda, et S. L. ütles/andis kellelegi oma Smart-ID koodid, tegi ta seda antud juhul ilmselgelt pettuse mõju alla ning sel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus isik oleks andnud koodid kolmandatele isikutele vabatahtlikult selleks, et nende abil tehtaks tehinguid. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui isikult peteti Smart-ID koodid välja, ei ole tegemist olukorraga, kus isik oleks koodid andnud kolmandatele isikutele vabatahtlikult selleks, et nende abil tehtaks tehingud. Seetõttu ei saa rääkida ka sellest, et isikul olnuks tahe koodide edastamisega anda tehingute tegemiseks volitus (vt Riigikohtu 12.06.2024 otsus tsiviilasjas nr 2-23-11584/18 p 11). Kohus leiab, et olukorras, kus kostja tahteavaldused või tegevus (arvutiprogrammi laadimine) on tehtud pettuse tagajärjel, ei ole põhjendatud digitaalallkirja andmiseks saadud vahendite kasutamisele kohaldada esindusõiguse sätteid. Kostja on tõendanud, et tema kontole laekunud raha on pettuse toime pannud isikutele koheselt pärast laenusummade laekumist üle kantud (dtl 110-111; 122-125; 126-127; 130-133; 135136), kostja ei ole arveldusi kolmandate isikutega teinud ega hageja arvelt alusetult rikastunud (VÕS § 1033 lg 1). Hageja ei ole menetluses tuginenud sellele, et tema nõue põhineb kostja deliktilisel käitumisel hageja suhtes.

Menetluskulude jaotus 11

12

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.