AP hagi G P vastu korteri omandiõiguse üle andmise kohustamise nõudes
Hagihind
958,67 eurot
Menetlusosalised ja nende
Kohtuistungil osalesid: Hageja AP ( ja esindaja advokaat Ahti Kuuseväli Kostja G P ( ja esindaja määratud korras v advokaat A Tamm Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel R L ja esindaja Liivi Tuus
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
10.aprill 2012.a.
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata. Kohtukulude jaotus
1.Jätta hageja menetluskulud tema enda kanda.
2.Hageja peab hüvitama kostja ja iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.20.06.2011.a. esitas AP maakohtule hagi G Pi vastu. Hageja palub kohustada G P’i üle andma AP’ule omandiõiguse Saaremaal, K vallas, Ss asuva Elamu nr 2 (ehitusregistrikood XXXXXXXXXX) korterile nr 2 ja selle juurde kuuluvale 434/1994 mõttelisele osale hoonest.
2-11-28813
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt G P (kostja) müüjana ja R L ostjana sõlmisid 18.03.2004 müügilepingu (lisa 1) ühetoalise korteri, aadressil elamu nr 2, korter nr 2, S, K vald, Saaremaa ja selle juurde kuuluva mõttelise osa müümiseks. Lepingu p 2.1 kohaselt oli lepingu eseme müügihinnaks 15 000 krooni. Ostjat korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse kantud ei ole, kuna elamu on kuni käesoleva ajani kinnistamata ning korter müüdi vallasasjana. Vastavalt müügilepingule on hoones neli eluruumi ning ehitise kaasomanikuks on muuhulgas korter nr 1 omanik AP (hageja). Hageja kaasomanikuks olemise tõendamiseks on käesolevale hagiavaldusele lisatud ostu-müügileping (lisa 2), millega hageja omandas kõnealuses elamus asuva korteri. Ostja ega müüja (kostja) kaasomanikele müügitehingust ei teatanud. Kõnealuses elamus ei elanud isiklikult hageja ega kostja. Müügitehingust sai hageja teada 04.05.2009 seoses maja remonttööde ettevalmistamisega, mille tõttu otsis ta kontakti korteri 2 omanikuga (kostja). Samal päeval sai hageja ka müügilepingu kinnitamata ärakirja notarilt. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 131 lg 1 omab hageja kõnealuse müügilepinguga müüdud lepingu eseme suhtes ostueesõigust. Sellest tulenevalt esitas hageja 07.05.2009 ostueesõiguse teostamise avalduse (lisa 3). Õiguslik põhjendus AÕSRS § 131 sätestab kaasomaniku ostueesõiguse ehitise kui vallasasja tasulisel võõrandamisel. AÕSRS § 131 lg 1 sätestab et, kui ehitis on kaasomandis, on kaasomanikul ehitise mõttelise osa tasulisel võõrandamisel võõrandatava osa ostueesõigus, välja arvatud juhul, kui see võõrandatakse kaasomaniku alanejale sugulasele või vanemale, teisele kaasomanikule või seaduse järgi eesõigustatud isikule. Käesoleval juhul oli müügileping sõlmitud tasulisena ning omandajaks ei olnud isikud, kelle osalemine tehingus välistaks hageja ostueesõiguse. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 244 lg 1 on ostueesõiguseks õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku (hageja) ja müüja (kostja) vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab ka, et asja suhtes ostueesõigust omav isik võib ostueesõigust teostada, kui müüja on sõlminud ostjaga müügilepingu. Sellest tulenevalt on hageja õigustatud teostama ostueesõigust kostja vastu. VÕS § 244 lg 6 kohaselt on eseme käsutamine, mille suhtes kehtib seaduse alusel tekkinud ostueesõigus, tühine, kui käsutustehing tehakse pärast ostueesõiguse teostamise õiguse tekkimist ning see kahjustab või piirab ostueesõiguse teostamist. Seega on vastavalt ostja ja müüja vahel sõlmitud müügilepinguga omandiõiguse üleminek müüjalt ostjale tühine ning kõnealuse korteri omanikuks on endiselt kostja.
3.Vastuseks kostja väidetele märgib hageja, et pooltel puudub vaidlus õiguslikes küsimustes /t.l. 43- 45/. Ennekõike on oluline see, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja poolt müüdud korteri suhtes oli hagejal ostueesõigus korteri müügilepingu sõlmimise hetkel, s.o 18.03.2004. Poolte erimeelsuste keskmes on küsimus sellest, kas hageja on ostueesõigust teostanud tähtaegselt või hilinemisega. Ennekõike vaidlevad pooled selle üle, millal sai hageja teada korteri müügilepingust. Hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja oli müügilepingu sõlmimisest ja selle tingimustest teadlik enne 04.05.2009. Hageja sai korteri müügilepingust teada juhuslikult mais 2009 seetõttu, et majas, kus vaidlusalune korter asub oli vaja teostada katuseparandustöid just kõnealuse korteri kohal. Kuna keegi korterit alaliselt ei kasuta, pöördus hageja korteri faktiline kasutaja I R olukorrale lahenduse saamiseks vallavalitsuse poole. Vallavalitsusest soovitati küsimuse lahendamiseks pöörduda korteri 2 omaniku poole. Sellega seoses otsis I R 04.05.2009 kostjaga kontakti viimase tuttavate kaudu. Siis selgus, et kostja on kõnealuse korteri võõrandanud ning seetõttu
2-11-28813 katuseparandamisega selles majas enam ei tegele. Saanud teada müügitehingust ja selle tingimustest, pöördus hageja müügilepingu tõestanud notari poole ning vormistas 07.05.2009 ostueesõiguse teostamise avalduse. Seega teostas hageja ostueesõigust seadusest tuleneva kahe kuulise tähtaja jooksul. Hagejal on keerukas tõendada asjaolu, et kostja teatas talle esmakordselt müügitehingu toimumisest ning selle tingimustest alles 04.05.2009. Võttes arvesse, et kostjal oli seadusest tulenev kohustus teavitada hagejat viivitamata ning seda, et kostja esindaja on väitnud, et kostja on sellise kohustuse täitnud, eelistab hageja hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendada kostja vande all antava seletusega. Samuti taotleb hageja, juhindudes TsMS §-st 268, et kohus kuulaks vande all üle hageja. Hageja soovib enda vande all antud ütlustega tõendada seda, et korteri müügilepingust ja selle tingimustest sai ta esmakordselt teada alles 04.05.2009.
4.Hageja ei nõustu kolmanda isiku väitega, et hageja sai kõnealusest müügilepingust teada oluliselt enne ostueesõiguse kasutamise kohta avalduse tegemist. Kostja ega kolmas isik ei ole esitanud ühtegi mõistlikku põhjendust, miks pidanuks hageja ostueesõiguse teostamisega viivitama. Ostueesõiguse teostamise viibimise ainsaks põhjuseks on asjaolu, et ei müüja (kostja) ega ostja (kolmas isik) ei teavitanud hagejat müügilepingu sõlmimisest varasemalt. Hageja võimalust müügilepingust juhuslikult teada saada, piiras asjaolu, et hageja ise kõnealusel aadressil ei ela ja hagejale teada olevalt, ei ela seal ka kolmas isik ise. Viimast kinnitab ka kolmanda isiku vastuses toodud kolmanda isiku elukoha aadress /t.l. 95-96/.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja hagi ei tunnista.
6.Kostja vastuväidete kohaselt /t.l. 36-37/ kostja G P ja R L sõlmisid 18.märtsil 2004.aastal notariaalselt tõestatud korteri müügilepingu, mille kohaselt müüs G.P S maakonnas K vallas S külas asuvas elamus nr.2 (ehitusregistri koodiga XXXXXXXXXX) korteri nr.2 eluruumide pinnaga 43,4 m2 ning selle juurde kuuluva 434/1994 mõttelise osa elamust 15 000 krooni eest. Korter müüdi vallasasjana, kuna elamualune ja juurde kuuluv maa olid kinnistamata. Vastavalt AÕS RakS § 13-1 lg.1 esitas hageja AP 7.mail 2009.a. notar Anne Heinsaarele ostueesõiguse teostamise avalduse. Kooskõlas Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-ga 16 lg.2 võib reaalosana erastatud eluruumi puhul teostada ostueesõigust kahe kuu jooksul pärast VÕS §-s 249 nimetatud teate saamist. VÕS § 249 lg.1 kohaselt peab müüja ostueesõigust omavale isikule viivitamata teatama ostjaga sõlmitud müügilepingust ja selle sisust. Sama sätte lõike kolm kohaselt loetakse müüja teatamiskohustus täidetuks ka siis, kui lepingust ja selle sisust teatab ostja. Seaduses ei ole kehtestatud teate kohustuslikku vormi, mistõttu see võib olla ka suuline. Sellise seisukoha on võtnud ka Riigikohus oma otsusega nr.3-2-1-61-08 ( otsuse p.-s 12), kus ta leiab, et seadusest ei tulene müügilepingust kirjaliku teavitamise kohustust. Samas otsuses märgib Riigikohus, et kui ostueesõiguslane saab müügilepingu olulistest tingimustest teada kas omal algatusel või mõne kolmanda isiku vahendusel, hakkab ostueesõiguse teostamise mõistlik tähtaeg kulgema sellest teadasaamisest. Kostja G P kinnitab, et tema teatas suuliselt hagejale müügilepingu sõlmimisest ja selle asjaoludest juba 2004.aasta kevadel. Kostja kinnitab, et peale tema on sellest korteri ostu- müügilepingust ning sellega seotud asjaoludest hagejale teada andnud vastavalt poolte kokkuleppele ka ostja R L. Asjaolusid, et hageja oli hiljemalt 2007.aastal teadlik nii müügilepingu sõlmimisest kui ka selle hinnast – 15 000 krooni võivad kinnitada tunnistajad V L, M R, M N ja AA. Viidatud Riigikohtu lahendis on selgitatud ka ostueesõiguse teostamise tähtaja mõistlikku pikkust ning on leitud, et isegi VÕS § 249 rikkumine ei anna ostueesõiguslasele õigust
2-11-28813 tekkinud olukorda pahatahtlikult ära kasutada, nt pärast müügilepingu olulistest tingimustest teadasaamist viivitada hea usu põhimõtet rikkudes ostueesõiguse teostamisega. Riigikohus selles lahendis leiab, et ostueesõiguse teostamine peab toimuma mõistliku aja jooksul, mille pikkus peab olema vähemalt VÕS §-s 250 toodud kahekuune periood. Seega ei ole hageja teostanud oma õigust mõistliku aja jooksul ning hagi tuleb jätta seetõttu rahuldamata. Seadusandja ja ka Riigikohtu seisukoht ostueesõiguslase poolt oma õiguse teostamise kohta mõistliku aja jooksul põhineb asjaolul, et ostja võib ja sageli peab muutma ostetud objekti selliselt, et tehtud remondi või ümberehituste tõttu kulutab ta ülemääraselt palju materiaalseid vahendeid ning kui ostueesõiguse teostamise tähtaeg ei oleks mõistlik, tekiks vaidlus nende materiaalsete vahendite tagasisaamise üle. Ka käesoleval juhul, kus ostueesõiguslane on teostanud oma õigust rohkem kui 5.aasta pärast arvates lepingu sõlmimisest ning rohkem kui 2. aasta pärast arvates lepingu tingimustest teadasaamist, on tekkinud olukord, kus ostja on teinud ostetud korteris suure remondi- hinnanguliselt 110-120 tuhande krooni ulatuses ning peaks hakkama seda ostueesõiguslaselt tagasi nõudma.
7.Kostja leiab vastuses kolmanda isiku seisukohale, et lepingu sõlmimisest sai hageja teada kostjalt 2004.aasta kevadel. Samuti teatas talle tehtud tehingust kolmas isik R L. Seega oli hageja tehtud tehingust teadlik vähemasti 2004.aasta suvel ning tehingu tingimustest sai teada vähemasti 2007.aastal. Kostja leiab, et hageja on hilinenud ostueesõiguse teostamisega ning hagi tuleb jätta rahuldamata, kohtukulud tuleb välja mõista hagejalt /t.l. 98/.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
8.22.12.2011.a. määrusega lubas kohus menetlusse astuda R Lul, iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel /t.l. 76/.
9.Kolmas isik on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kolmas isik leiab, et hageja teadis 2004. aastal või vähemalt 2007. aastal 18. märtsil 2004. a sõlmitud müügilepingust, mille esemeks on vallasasjana tsiviilkäibes olev korter nr 2 asukohaga S maakonna K valla S küla elamus nr 2. Kolmas isik leiab, et hageja on pahatahtlikult viivitanud hea usu põhimõtet rikkudes ostueesõiguse teostamisega tehes ostueesõiguse teostamise avalduse alles 7. mail 2009. a. so 5 aastat peale müügilepingu sõlmimist. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seaduse § 16 lg 2 kohaselt võib reaalosana erastatud eluruumi ostueesõigust teostada kahe kuu jooksul pärast VÕS §-s 249 nimetatud teate saamist. Hageja ei ole teostanud ostueesõigust ei seadusest tuleneva kahekuulise tähtaja ega mõistliku aja jooksul. Käesolevas asjas on tegemist olukorraga, kus ostueesõigust omav isik sai korteri müügi asjaoludest ja korteri omaniku vahetusest teada suuliselt ostja ja kolmandate isikute kaudu. Seaduses ei ole ostueesõiguslastele antava teate kohustuslikku vormi kehtestatud, seega võib teade olla suuline. VÕS § 249 lg 3 kohaselt loetakse müüja teatamiskohustus täidetuks ka siis, kui lepingust ja selle sisust teatab või lepingu esitab ostueesõigust omavale isikule ostja. Võlaõigusseaduse ostueesõiguse sätted ei reguleeri täpsemalt olukorda, mil ostueesõiguslane saab müügilepingust ja selle sisust teada kas ise või kellegi kolmanda isiku kaudu. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-61-08 lahendi p-s 14 asunud seisukohale, et sellisel juhul tuleb VÕS §de 249 ja 250 mõtte kohaselt lugeda ostueesõiguse teostamise tähtajaks mõistlik tähtaeg arvates müügilepingust ja selle sisust teadasaamisest ja et VÕS § 249 rikkumine ei anna ostueesõiguslasele õigust tekkinud olukorda pahatahtlikult ära kasutada, nt pärast
2-11-28813 müügilepingu olulistest tingimustest teadasaamist viivitada hea usu põhimõtet rikkudes ostueesõiguse teostamisega. Kolmas isik ostis vaidlusaluse korteri 18. märtsil 2004. a. Ta võttis pangalt 100 000 krooni laenu, millest enamuse on ta paigutanud korteri remondi tegemisse. Korterisse on ehitatud uus ahi ja pliit, on tehtud põhjalik köögi ja vannitoa remont. Kolmas isik juhib hageja tähelepanu asjaolule, et kui ostja kaotab pärast ostueesõiguse teostamist tagasiulatuvalt omandiõiguse, tekivad tal ostueesõigust teostanud isiku vastu Asjaõigusseaduse (AÕS) §-s 88 märgitud õigused, eelkõige võimalus nõuda enda poolt asjale tehtud kulutuste hüvitamist.
KOHTU SEISUKOHT
10.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
11.Hageja AP on esitanud kohtusse hagi, milles soovib, et kohus kohustaks kostja G Pi üle andma talle korteri nr.2 ja hooneosa omandiõigus (ehitusregistri kood XXXXXXXXXX), asukohaga SAmaakonnas K vallas Ss. Kostja G P ja R L sõlmisid 18.märtsil 2004.aastal notariaalselt tõestatud korteri müügilepingu, mille kohaselt müüs G. P S maakonnas K vallas S külas asuvas elamus nr.2 (ehitusregistri koodiga XXXXXXXXXX) korteri nr.2 eluruumide pinnaga 43,4 m2 ning selle juurde kuuluva 434/1994 mõttelise osa elamust 15 000 krooni eest. Korter müüdi vallasasjana, kuna elamualune ja juurde kuuluv maa olid kinnistamata. VÕS § 244 lg 1 järgi ostueesõigus on õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi ja lõige 4 järgi ostueesõiguse teostamine toimub ostueesõigust omava isiku avalduse tegemisega müüjale. VÕS § 244 lg 2 järgi ostueesõigus tekib seaduse alusel või tehinguga. Seega tulenes hageja õigus ostueesõiguse teostamiseks AÕSRS § 131 lg-test 1 ja 2. Vastavalt AÕSRS § 131 lg-le l esitas hageja AP 7.mail 2009.a. notar Anne Heinsaarele ostueesõiguse teostamise avalduse. Kooskõlas Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-ga 16 lg 2 võib reaalosana erastatud eluruumi puhul teostada ostueesõigust kahe kuu jooksul pärast VÕS §-s 249 nimetatud teate saamist. VÕS § 249 lg l kohaselt peab müüja ostueesõigust omavale isikule viivitamata teatama ostjaga sõlmitud müügilepingust ja selle sisust. Sama sätte lõike kolm kohaselt loetakse müüja teatamiskohustus täidetuks ka siis, kui lepingust ja selle sisust teatab ostja. Seaduses ei ole kehtestatud teate kohustuslikku vormi, mistõttu see võib olla ka suuline. Sellise seisukoha on võtnud ka Riigikohus oma otsusega nr.3-2-1-61-08 (otsuse p 12), kus leitakse, et seadusest ei tulene müügilepingust kirjaliku teavitamise kohustust. Samas otsuses märgib Riigikohus, et kui ostueesõiguslane saab müügilepingu olulistest tingimustest teada kas omal algatusel või mõne kolmanda isiku vahendusel, hakkab ostueesõiguse teostamise mõistlik tähtaeg kulgema sellest teadasaamisest.
2-11-28813 Seega on antud vaidluse puhul oluline, millal hageja AP kui ostueesõigust teostav isik, sai või pidi saama teada vaidlusaluse korteri ostust- müügist. Kohtuistungil vande all ülekuulatud hageja A.P tunnistas, et ta sai teada korteri ostu- müügi asjaolust 2009.a. kevadel (aprilli või mai kuus), mille järgi ta tegi ka notari juures ostueesõiguse teostamise kohta avalduse. Samas andis hageja ka ütlusi, et tema ja tema õde I R võtsid paar nädalat peale seda E st peale kostja G Pi, nad tulid notar Heinsaare juurde ning siis oli kostja nõus tehingu ümber tegema nende nimele. Üksnes asjaolu tõttu, et notaris ei olnud kolmandat isikut R Lt, jäi tehing ära. Kostja G P, kes samuti oli ülekuulatud vande all andis aga ütlusi, et selline käik notari juurde oli küll, aga 2007.aastal. 2009.aastal oli ta alates detsembri lõpust 2008 kuni septembri keskpaigani haiglas, mistõttu ta kindlasti ei saanud elada E ning käia koos hagejaga ja tema õega notaribüroos. Seega on ümber lükatud hageja väide, et ta sai vaidlusalusest tehingust teada alles 2009.aasta kevadel. Asjaolu, et tegelikult sai hageja tehingust teada varem, on kinnitust leidnud tunnistajate ütlustega. Tsiviilasjas nr 2-09-52472 ülekuulatud tunnistaja M R andis ütlusi /t.l. 135- 137/, et 2007.aasta suvel (augusti alguses) viibis tema S 2-2 korteris. V ( L) oli väljas ja ehitas midagi. Õues läks ütlemiseks ja ema tegi akna lahti, et vaadata, mis seal toimub ja seal oli AP, kes ütles Vle, et ostab ise selle korteri 15 000 krooniga ära. Tunnistaja kinnitas, et kindlasti oli tegemist 2007.aastaga, mis on talle meelde jäänud selle tõttu, et Vl oli sel kevadel õnnetus. Sama kinnitas ka tsiviilasjas nr 2-09-52472 ülekuulatud tunnistaja M N /t.l. 138-140/, kelle ütluste kohaselt on ta kuulnud, kuidas AP tema kuuldes R Lule kuuluva korteri ostmisest rääkis. See oli 2007.aastal, V L oli õues. Tema oli oma pojaga köögis, aken oli lahti. AP ütles V.Lule, et mis sa muidu ehitad, nagunii võtan selle 15 000 krooniga ära. Samuti kinnitas tunnistaja, et V L teavitas APut 2004.a. suvel, et tema poeg R L ostis S 2-2- korteri ära. Selle jutuajamise käigus mainiti ka korteri hinda 15 000 krooni. Samuti tsiviilasjas nr 2-09-52472 tunnistajana ülekuulatud V L ütlustest nähtub, et ta rääkis APuga 2004.aastal, kellele see korter kuulub, jutuajamise juures oli I R ja A A. Tunnistaja Indrek Aa ütluste kohaselt sai tema vaidlusaluse korteri müügist teada I Rilt /t.l. 133-134/, kes on hageja APu õde ja vaidlusaluses korteris elab. Muuhulgas kinnitavad tunnistaja I.Aa ütlused kostja ja kolmanda isiku ütlusi, et nad teatasid hageja õele I Rile koheselt so 2004.a. peale tehingu toimumist vaidlusaluse korteri müügist ning tahtsid temalt allkirja sellest teatamise kohta. I R aga allkirja ei andnud. Kohtu hinnangul on vähetõenäoline, et I R jättis korterimüügist teavitamata oma korteriomanikust venda. Väheusutav on kohtu hinnangul seegi, et 7- korteriga majas ei tea ühe korteri omanik, et teise korteri omanik on vahetunud, kui korteriomanikud peavad samas hoovis ühiseid üritusi. Hageja teadasaamist korterimüügist enne 2009.aastat kinnitab kaudselt ka hageja ise, kui ta ütleb, et tema poolt ostueesõiguse teostamist tingis asjaolu, et ülemise korruse aken oli katki ning vihm sadas vintskappide vahelt sisse, alla tema korterisse. Ometigi kinnitas kolmas isik R L, et 2005 -2006 tehti korteris remont ning järelikult siis ei saanud peale seda 2009.a. kohtu hinnangul korteris aken enam katki olla ning vihm sisse sadada. Seega on tõendatud asjaolu, et hageja oli hiljemalt 2007.a. augustis teadlik sellest, et vaidlusaluse korteri omanik on vahetunud. Kohus leiab, et 7.05.2009.a. ostueesõiguse teostamise avaldus on esitatud pärast VÕS §-s 250 sätestatud ostueesõiguse teostamise tähtaja, samuti mõistliku aja möödumist.
2-11-28813 Kohus ei nõustu hagejaga selles, et tunnistajate M R, M N ja V L ütlused on ebausaldusväärsed, kuna nad on kostjale lähedased isikud. Kuna kõik tunnistajad on kinnitanud kohtule allkirjaga, et nad on teadlikud vastutusest teadvalt valeütluste andmise eest, puudub kohtul alus nende ütlustes kahelda. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 237 lg 1 kohaselt esitatakse tõendid eelmenetluses, kohtu antud tähtajaks. Kohus leiab, et hageja pole suutnud tõendada asjaolu, et ta sai teada korteri võõrandamisest maksimaalselt kaks kuud enne 7.maid 2009.a. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata.
12.Asjas tekkinud menetluskulude osas märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda. Hageja peab hüvitama kostja menetluskulud, mh riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigile. TsMS § 167 lg 1 järgi iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule. Järelikult tuleb kolmanda isiku menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Reena Undrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.