Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. aprill 2012 Tartu
Tsiviilasja number
2-11-28537
Tsiviilasi
Krediidipanga Liisingu AS hagi Kersti Sootna vastu 18 578,86 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
323,27 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 18. oktoobri 2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Krediidipanga Liisingu AS apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja) – Krediidipanga Liisingu AS (RK: 10079244), esindaja AS Eesti Krediidipank, esindaja Aase Sammelselg Vastustaja (kostja) – Kersti Sootna (IK: XXXXXXXXXXX)
Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tartu Maakohtu 18. oktoobri 2011 tagaseljaotsus ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud apellatsiooniastmes poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Hageja ei ole lisanduva viivise nõuet põhistanud ega tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses kui põhinõue. Menetluskulude jaotamisel juhindus kohus TsMS § 162 lg-st 1 (sisuliselt rahuldati hageja nõue täies ulatuses) ning § 173 lg-test 1 ja 4. TsMS § 1741 lg-st 3 lähtudes tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 958,67 eurot (riigilõiv). Kohus leidis, et hageja õigusabikulu 300 eurot väljamõistmiseks puudub alus. Hageja esindajaks on volikirja alusel P.M. . Volikirja kohaselt volitab hageja juhatuse liige emaettevõtet AS-i Eesti Krediidipank esindama hagejat kohtumenetlustes. AS Eesti Krediidipank juriidilise osakonna juhataja volitab panga juriidilise osakonna töötajat P.M. a esindama kohtumenetluses hagejat. Kohtu hinnangul on tegemist ühtse kontserni töötajaga. TsMS § 175 lg 2 järgi hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud.
ametikohta ei ole. Äriseadustiku (ÄS) § 6 järgi ei ole kontserni puhul tegemist ühe ettevõtjaga; kontserni kuuluvad ettevõtjad on seotud üksnes kapitali kuuluvuse kaudu. ÄS § 1 ja § 2 järgi on ettevõtjaks seaduses sätestatud äriühing. Nii hageja kui ka hageja esindaja tegutsevad juriidiliste isikutena iseseisva õigusvõimega, omades eraldiseisvalt kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi ning vastutades oma kohustuste täitmise eest oma varaga (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 26, ÄS § 221 lg 3). Tulumaksuseaduse § 1 ja § 2 lg 3 järgi maksustatakse residendist juriidilise isiku tulu, millest on lubatud teha mahaarvamisi (kulu) üksnes seaduses ettenähtud ulatuses. Äriühingul lasub kohustus pidada tulude ja kulude arvestust tekkepõhiselt, s.o tulu ja kulu tuleb dokumenteerida ja kirjendada selle tekkimise kohas. Sellekohane reegel kehtib ka seotud isikute ning raamatupidamise seaduse alusel konsolideeritavate äriühingute suhtes. Hageja ja hageja esindaja on õigusabi osutamisega seonduvate kulutuste õiguspärase dokumenteerimise ja arvestamise tagamiseks sõlminud käsunduslepingu. Õigusabi andmisega seotud palgakulu tehakse ja maksustatakse tekkepõhiselt hageja esindaja juures; hagejale teenuse eest esitatavatele arvetele lisandub käibemaks. Seega on menetluses osalemisega seotud kulu algselt kandnud hageja esindaja, kes omab lepingu alusel kulu hüvitamise nõudeõigust hageja vastu. Hagejal omakorda tekib nõudeõigus kostja vastu. Kohtu järeldus, et hageja esindaja kulu on hinnatav menetlusosalise töötaja kuluna TsMS § 175 lg 2 tähenduses, on eelosundatud seadustega vastuolus; 3) vähendab apellant kohtu poolt rahuldamata jäetud viivitusintressi nõudes viivise määra kuni seadusjärgse viivitusintressi määrani. Ajavahemikus 11.-30.06.2011 (20 päeva) oli seadusjärgse viivitusintressi määr 0,0219% ja 01.07.-15.11.2011 (138 päeva) 0,0226% päevas. Apellandi viivitusintressi nõue on apellatsioonkaebuse koostamise seisuga 323,27 eurot ((9088,82 x 0,0219% x 20) + (9088,82 x 0,0226% x 138)).
Maakohtu otsuses on leitud, et hagejat esindas tema töötaja. Nimetatud maakohtu seisukoht on õiguslikult põhjendamata. TsMS § 1741 lg 3 kohaldamine eeldab hageja poolt kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja esitamist ning asja uuel läbivaatamisel peab maakohus hagejalt selle esitamist nõudma.
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.