Swedbank Liising AS hagi MMO vastu võlgnevuse saamiseks 1 605,59 eurot Hageja Swedbank Liising AS (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn), lepinguline esindaja Külli R
(XXX)
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja MMO (isikukood XXX, elukoht XXX)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
Menetluse liik
2.Välja mõista MMO’alt võlgnevus 1 605,59 (üks tuhat kuussada viis eurot ja 59 senti) eurot Swedbank Liising AS kasuks.
3.Välja mõista MMO’alt viivis protsendina põhinõudest (1 605,59 eurot) alates hagi esitamisest, so 13.01.2012, kuni põhinõude täitmiseni 7% aastas Swedbank Liising AS kasuks. Menetluskulude jaotus
4.Välja mõista MMO’alt menetluskulud 383,46 (kolmsada kaheksakümmend kolm eurot ja 46 senti) eurot Swedbank Liising AS kasuks.
5.Välja mõista MMO’al menetluskuludelt viivis menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses Swedbank Liising AS kasuks.
Edasikaebamise kord
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada
2-11-41391 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Käesolev otsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Menetluse käik
1.Swedbank Liising AS esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse MMO’alt 1 653,76 euro saamiseks. Kohus on avalduse rahuldanud ning teinud määrusega makseettepaneku, mille on edastanud võlgnikule, kes on esitanud makseettepanekule tähtaegselt vastuväite. Avaldaja ei ole väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks, avaldaja on märkinud, et võlgniku vastuväite korral on hagimenetluses pädev Harju Maakohus. 14.12.2011 määrusega on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andnud asja üle Harju Maakohtu kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses.
2.02.01.2012 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat esitama viivitamata oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagi esitamisel täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.
3.13.01.2012 esitas Swedbank Liising AS Harju Maakohtule hagi MMO vastu võlgnevuse saamiseks. Asjaolud
4.15.06.2007 sõlmisid pooled liisingulepingu nr XXX, mille esemeks oli mootorratas Suzuki C800 Intruder, 0.8, ehitusaasta 2007 (tl 26-30). Lepingule kohaldati liisingulepingu üldtingimusi (tl 31-36). Hageja nõue ja põhjendused
5.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 1 605,59 eurot, viivise protsendina põhinõudest (1 605,59 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 7% aastas ning menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 4, § 367 lg 1, § 455 lg 1 ja 2.
6.Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks liisinguvõtja valdusesse ja kasutusse ning kostja kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Intressi- ja viivsemäär oli sätestatud lepingus. Kostja poolt valitud vara ostis hageja 18.06.2007 (tl 37-38) ning andis selle 19.06.2007 kostjale üle üleandmise-vastuvõtu aktiga (tl 39). Kostja kohustus hiljemalt järgmisel päeval pärast eseme enda valdusesse saamist sõlmima eseme vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu ning kohustus tasuma kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi täielikult. Kostja kohustus tagama kindlustuslepingute ja katkematu kindlustuskaitse olemasolu ning nõuetekohase täitmise ning kohustus tasuma kindlustusmaksete tasumata jätmise tagajärjel ning muudel alustel kindlustusest tulenevad kulud ja/või kahjud. Kui vastavad kulud ja/või kahjud on kandnud hageja, kohustus kostja
2-11-41391 hagejale vastavad summad hüvitama hageja poolt nimetatud tähtajaks ja korras. Hageja tasus liisinguvõtja eest liikluskindlustusmakseid, mille hüvitamise kohustus oli kostjal. Liikluskindlustusmaksete võlgnevus moodustab kokku 84,10 eurot.
7.Kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, jättes hagejale tähtaegselt tasumata arved (40-51). Hagejal oli õigus leping ennetähtaegselt üles öelda juhul kui kostja on jätnud kolme üksteisele järgneva liisingu osamakse või kaks viimast või ühe viimase osamakse tasumata või on neid tasunud mittetäielikult. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja 24.03.2010 kostjale kirjaliku teatise lepingu ülesütlemise kohta (tl 52). Hageja märkis, et kostjal oli võlgnevus 73 kalendripäeva eest ning palus tasuda kogunenud võlgnevus hiljemalt 13.04.2010. Hageja hoiatas, et kui liisinguvõtja ei tasu võlgnevust nimetatud tähtajaks, ütleb hageja lepingu ühepoolselt üles, mille tulemusena kohustub liisinguvõtja tagastama liisingueseme. Kuna kostja ei tasunud lepingujärgset võlgnevust, ütles hageja lepingu erakorraliselt üles 19.04.2010. Seoses lepingu erakorralise ülesütlemisega oli kostja kohustatud liisingueseme tagastama ja hüvitama liisinguandjale kõik põhjendatud kulud, mida liisinguandja kannab seoses liisingulepingu ülesütlemisega.
8.Kuna kostja ei tagastanud vara vabatahtlikult, kasutas hageja vara valduse taastamiseks CEOÜ abi, kellel samuti ei õnnestunud vara kätte saada (tl 54). Hageja ja kostja on pidanud mitmeid kirjavahetusi võlgenvuse tasumise ja vara väljaostu osas. Kostja on hagejale tasunud kirjas nimetatud võlgnevuse. 10.01.2011 saatis hageja kostjale nõudekirja lepingu lõppemise kohta ja palus lepingust tulenev võlgnevus ja lepingu jääk tasuda hiljemalt 24.01.2011 (tl 56). Kostja ei läinud nimetatud teatisele postiasutusse järele, mistõttu tagastati see hagejale hoiutähtaja möödumisel. Kuna vara ei õnnestunud kätte saada, nõuab hageja käesolevaga kogu vara jääkväärtuse hüvitamist, samuti tasumata arvete ja muude kulutuste tasumist kogusummas 1 605,59 EUR (vara jääkmaksumus 1 521,49 eurot ja kindlustuse võlgnevus 84,10 eurot).
9.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et hageja on vastanud kostja 10.05.2010 pretensioonile põhjalikult 08.06.2010. Kuna kostja ei täitnud ka pärast seda enda lepingust tulenevaid kohustusi ega ostnud liisingueset ka ise välja, siis oli maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja ka hagiavalduse esitamine igati põhjendatud. Hageja ja kostja on olnud pidevas kirjavahetuses, kuid kõikidest hageja selgitustest hoolimata kostja enda kohustusi ei täitnud. Kostja väidab, et kostja oli nõus tasuma osamakseid juba 2010 mais, aga hageja oli selgelt huvitatud liisingueseme kättesaamisest ja selle odavast edasimüügist hagejaga äriliselt seotud isikutele. Kostja süüdistused hageja suhtes on alusetud, pahatahtlikud ning paljasõnalised. Kuna kostja ei täitnud oma kohustusi vabatahtlikult, siis ei jäänud hagejal üle muud kui pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, mistõttu on põhjendatud mõista kostjalt välja ka hageja poolt kantud menetluskulud. Hageja on seisukohal, et viivise nõue ei ole ebamõistlik ega ka liialt koormav. Hageja viivise nõue tuleneb seadusest ning kostja ei ole millegagi tõendanud, et viivise väljamõistmine oleks kostja suhtes ebamõistlik ning ülemäära koormav. Kostja vastuväited
10.Kostja tunnistab hagi 1 605,59 euro ulatuses. Kostja ei nõustu menetluskuludega, kuna kostja ei ole andnud põhjust hagi esitamiseks. Kosja oli nõus tasuma liisingu osamaksed ja ei olnud nõus liisingulepingu ülesütlemisega, mille kohta kostja edastas hagejale pretensiooni 10.05.2010, kuid hageja pretensioonile ei reageerinud. Hageja ei esitanud kostjale ka mingeid selgitusi liisingueseme tagastamise protseduuri ega vara tagasiostuväärtuse hindamise käigu kohta. Kostja ei tunnista ka viivisenõuet ja peab viiviseid koormavaks. Kohtu põhjendused
2-11-41391
11.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
12.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
13.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
14.Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 361 sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Lepingu üldtingimuste punkti 7.1.2 liisinguandjal on õigus liisinguleping üles öelda kui tarbijast liisinguvõtja on jätnud kolme üksteisele järgneva liisingu osamakse või kaks viimast või ühe viimase osamakse tasumata või on neid tasunud mittetäielikult. VÕS § 367 lg 1 järgi liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Puudub vaidlus, et 15.06.2007 sõlmisid pooled liisingulepingu nr XXX, mille esemeks oli mootorratas Suzuki C800 Intruder, 0.8, ehitusaasta 2007 (tl 26-30). Lepingule kohaldati liisingulepingu üldtingimusi (tl 31-36). Hageja kohustus andma vara lepingu perioodiks liisinguvõtja valdusesse ja kasutusse ning kostja kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Kostja poolt valitud vara ostis hageja 18.06.2007 (tl 37-38) ning andis selle 19.06.2007 kostjale üle üleandmise-vastuvõtu aktiga (tl 39). Kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, jättes hagejale tähtaegselt tasumata arved (40-51), mistõttu saatis hageja 24.03.2010 kostjale kirjaliku teatise lepingu ülesütlemise kohta (tl 52) ning andis tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 13.04.2010 ja hoiatas, et kui liisinguvõtja ei tasu võlgnevust nimetatud tähtajaks, ütleb hageja lepingu ühepoolselt üles. Kuna kostja ei tasunud lepingujärgset võlgnevust, ütles hageja lepingu erakorraliselt üles 19.04.2010, seoses millega oli kostjal kohustus tagastada liisinguese. Kuna kostja ei tagastanud vara vabatahtlikult, kasutas hageja vara valduse taastamiseks CEOÜ abi, kellel samuti ei õnnestunud vara kätte saada (tl 54). Puudub vaidlus, et kostja on tasunud kirja alusel liisingu osamaksed. Kuna aga kostja ei tagastanud vara ning vara ei õnnestundu kätte saada ka hagejal, siis tuleb kostjal hagejale hüvitada kogu vara jääkväärtuse 1 521,49 eurot ja kindlustuse võlgnevus 84,10 eurot, millise hageja on kostja eest tasunud, kokku 1 605,59 eurot (tl 59). Kostja ei ole nimetatud võlgnevusele vastuväiteid esitanud ja on võtnud hagi õigeks võlgnevus summas 1 605,59 eurot osas, mistõttu kuulub võlgnevus summas 1 605,59 eurot kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
15.VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on lepingu punktis 5.1 kokku leppinud viivisemääras 7% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise protsendina põhinõudest (1 605,59 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 7% aastas. Kostja
2-11-41391 viivisenõudega ei nõustu, kuna leiab, et viivis on kostjale koormav. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, et viivis oleks kostjale koormav. Lisaks tuli kostjal arvestada kohustuste täitmata jätmisel, et hagejal on õigus arvestada viivist. Samuti ei ole viivisemäär suur ning vastab seaduses sätestatule. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub väljamõistmisele hageja kasuks viivise protsendina põhinõudest (1 605,59 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 7% aastas. Menetluskulud
16.Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 383,46 eurot. Kostja väited, et kostja ei ole andnud põhjust hagi esitamiseks on alusetud. Kostja ei ole täitnud oma liisingulepingust võetud kohustusi, mistõttu oli hagejal õigus leping üles öelda ja nõuda liisingueseme tagastamist, mida kostja aga ei tagastanud, seega oli hagejal õigus pöörduda kohtu poole liisingueseme jääkväärtuse hüvitamiseks ja kindlustusmaksete saamiseks. Poolte vahel ei olegi vaidlust, et kostja ei ole tasunud oma liisingu osamaksete võlgnevust. Kostja väited, et hageja ei ole vastanud kostja pretensioonidele on alusetud ja ei ole aluseks menetluskulude väljamõistmata jätmiseks. Lisaks on kostja ise esitanud vastuväite maksekäsu kiirmenetluses. Seega on põhjendatud menetluskulude väljamõistmine kostjalt. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 ja TsMS § 405 lg 1 p-st 3 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. TsMS § 177 lg 2 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.