Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Määruse peale võivad esitada võlgnik ja võlausaldaja määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates pankrotimenetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asjaolud Postimaja Toidubaari OÜ esitas kohtule 20.02.2012 võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt lõpetas osaühing äritegevuse 20.02.2012. Osaühingu vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Osaühingu majandustegevuse tulemuslikkus hakkas halvenema seoses Tartu-Jõgeva maantee remondiga, mis tõi kaasa klientide olulise vähenemise ja jätkus üleüldise majanduslanguse tulemusel. Teeremondi suvele järgnes väga külm talv. 01.09.2008 toimus sissemurdmine ruumidesse, kahju 10 752,86 krooni. Osaühingul tekkis maksuvõlg, 09.11.2009 31 500 krooni. Püstitatud lootused ei täitunud, majanduslangus kestis edasi, külastajaid oli endiselt vähe. 2010 juulis arestis Maksu- ja Tolliamet osaühingu konto. Omanik ja juhatuse liige laenas osaühingule tegevuse jätkamiseks raha 9000 €. Selle arvelt said makstud kõik jooksvad kulud. 2010 oli võlgu 184 000 krooni rohkem kui vara. Nüüdseks on laenuvõimalused ammendunud ja külastajate arv ei suurene. Toiduainete hinnad aga tõusevad. Saabunud on talveperiood, mil külastajaid on vähe. Osaühing on muutunud alaliselt maksejõuetuks. Tartu Maakohus nimetas 29. veebruari 2012 määrusega Postimaja Toidubaari OÜ-le ajutiseks pankrotihalduriks Sirje Taela. Kohtu põhjendused ja järeldused Ajutine pankrotihaldur on kohtule esitanud aruande, milles leiab, et Postimaja Toidubaari OÜ on maksejõuetu, võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Ettevõtja äriregistri esmakande aeg on 02.12.1999. Äriühingu osakapital oli alates asutamisest 40 000 krooni. Äriühingu osanikuks on alates 01.11.2007 kuni käesoleva ajani olnud Ivo Raukas. Äriühingu juhatuse liikmeks on alates 02.12.1999 kuni käesoleva ajani olnud Ivo Raukas. Äriühingu peamiseks tegevusalaks oli toitlustus. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgniku vara väärtus on 220,78 eurot. Võlgnikul on: 1. raha arvelduskontol 45,06 eur; 2. põhivara 175,72 eur. Võlgnikul on materiaalse põhivarana masinad ja seadmed: baarilett ca 30 aastat vana, 25 tooli ca 25 aastat vanad, lauad 7 tk ca 25 aastat vanad, roostevaba valamu ca 30 aastat vana, elektripliit Uskwarna ca 15 aastat vana. Võlgniku võlgade suurus on 35 904,37 eurot, millest 1) lühiajalised laenud ja võlakirjad 12 355,80 eur (Ivo Raukase poolt antud laen); 2) maksuvõlad 12 153,42 eur; 3) võlad töövõtjatele 11 350,09 eur; 4) muud nõuded 45,06 eur (AS Swedbank kaardi hooldustasud ja üüriterminali arved). Võlgnik on tegutsenud juba alates 2009. aastast kahjumiga, kuid 2010. aastast on kahjum märkimisväärselt kasvanud. Võlgnik ei ole suutnud tulusid suurendada ega ka kulusid niivõrd vähendada, et äriühing hakkaks tegutsema kasumlikult. Võlgnikul on suurimateks kuludeks olnud kaubad, toore, materjal ja teenused ning tööjõukulud. Müügitulu on suvekuudel suudetud suurendada, tööjõukulusid järjest vähendada, kuid vaatamata sellele, ei ole äriühing suutnud panna end kokkuvõttes majandama kasumlikult. Võlgniku omakapital on muutunud negatiivseks juba 2010. aastal. Võlgnikul on vara märkimisväärselt vähenenud 2010, ligikaudselt neli korda, kuid kohustused on aina suurenenud. Võrreldes 2010. a ja 2011. a majandusnäitajaid, on omakapitali erinevus ligi kolmekordne. Ajutise halduri nimetamise aja seisuga on omakapital juba – 36 170,05 eurot (negatiivne).

Võlgnik on maksejõuetuse tekkimiste põhjuseid kirjeldanud järgnevalt. Osaühingu toidubaari klientideks, külastajateks on valdavas enamuses Piibe (Tartu-Jõgeva) maanteel liiklejad, kes käivad Postimaja toidubaaris söömas. Lähtuvalt piirkonnas liiklevate turistide hulgast suureneb suvehooajal külastajate hulk oluliselt. Seetõttu on toidubaari käive suvekuudel suurem, talvekuudel väiksem. See omakorda võimaldab koguda suvekuudel raha talvekuude suuremate püsikulude (eelkõige küte) katmiseks suvekuudel raha. Osaühingu tegevus oli kasumlik kuni 2007 aprilli lõpuni. Siis algas Tartu - Jõgeva maantee teeremont, maantee suleti kuni Tabivereni. Liiklus suunati mujale. Külastajate hulk vähenes väga suurel määral, neid peaaegu enam ei käinud. Remont kestis kuni hilissügiseni. Kuukäive oli enne teeremonti, 2007.a aprillis 193 000 krooni. Peale teeremondi algust oli käive mais 47 000 krooni ja juunis 41 000 krooni. Vaatamata klientide kadumisele ei saanud toidubaari sulgeda. Seega oli vaatamata kasumi puudumisele vaja tasuda püsikulusid: töötajate palgad ja nendega seotud maksed. Elektripliit ja muud köögitehnika seadmed pidid kogu päeva olema töös, seega tarbisid elektrit endisel hulgal. Nende püsikulude tasumiseks kulus ära kogu firma varem teenitud kasum. Teeremondi suvele järgnes väga külm 2007/2008 aasta talv. Rahvast käis söömas väga vähe. Kasumit teenida ei õnnestunud. 01.09.2008 toimus sissemurdmine toidubaari ruumidesse, kahju 10 752.86 krooni. Umbes sellest ajast alates algas ka majanduslanguse aeg, mille tõttu vähenes külastajate arv, neid oli ka suveperioodides oluliselt vähem kui varasematel aastatel. Osaühingul tekkis maksete võlg. 09.11.2009 oli maksuvõlg 31 500 krooni. Maksu- ja Tolliamet ajatas võla tasumise osaühingu taotlusel ja koostas maksegraafiku kuumaksega 2622 krooni. Järgnes väga külm 2009/2010 talv, mis vähendas veelgi külastajate hulka. Kahjuks ei suutnud osaühing teenida kasumit, millega oleks saanud tasuda maksegraafikujärgsed maksed ja toidubaari tööshoidmiseks vajalikke püsikulusid Samal ajal jäid püsikulud (elekter, töötajate palgad jms). Osaühingu juhatus lootis, et majanduslanguse aeg lõpeb lähemal ajal. Selleks andis lootust majandusteadlaste ja poliitikute kommentaarid massikommunikatsiooni vahendites. Seetõttu ei esitanud juhatus ka pankrotiavaldust. Kahjuks lootused ei täitunud. Majanduslangus kestis edasi. Külastajaid oli endiselt vähe. Räägiti, et Eesti majandus kasvab, kuid kahjuks ei kajastunud ja ei kajastu see ka käesoleval ajal töötajate, toidubaari külastajate palkades. 2010 juulis arestis Maksu- ja Tolliamet osaühingu konto. Majandustegevus raskenes veelgi. Arveid tasuti sularahas või juhatuse liikme pangakonto kaudu. Omanik ja juhatuse liige laenas osaühingule tegevuse jätkamiseks raha 9000 € Selle laenuraha arvelt sai makstud kõik jooksvad kulud. 2010 oli võlgu 184 000 krooni rohkem kui vara. Vaatamata sellele, et osaühingu vara ei katnud tema kohustusi, oli selline olukord ajutine. Lähtuvalt majandusprognoosidest oli ikkagi lootus, et osaühing saab tööd jätkata, ka Eesti inimeste palgad tõusevad ja klientide hulk kasvab. Kuna nähti, et äriidee ei töötanud ning kliendibaas oli väike, oleks tulnud koheselt teha muudatused, vähendada kulusid ning hoida tulud ja kulud tasakaalus. Antud juhul ei suutnud juhatus nimetatud tegevuskava välja töötada. Mitte ükski äriühing ei saa lubada tegutsemist sellise kahjumiga. Iga äriühingu eesmärgiks on teenida kasumit, sel juhul on tegemist äriühinguga. Kui organisatsiooni eesmärgiks ei ole teenida kasumit, on tegemist mittetulundusühinguga, kes pakub oma liikmeskonnale sotsiaalseid hüvesid liikmelisuse arvelt. Samas on oluline ka juhi majanduslik suutlikkus. Oskuste puudus antud äriühingu juhtimisel ei ole hinnatav äriühingule kahju tekkimisega. Võimalik oleks kahju hinnata kui oleks nõutav olnud äriplaan, selle täitmise kontroll ja analüüs, miks plaan ebaõnnestus. Samas ka ainuüksi äriplaanist mittekinnipidamine, ei saa olla objektiivseks põhjuseks juhatuse liikme vastu kahju määratlemisel, sest ebaõnnestumisi põhjustavad ka ettevõtte välised tegurid, turu nõudlus, hinnad jms. Juhatuse liikme suutmatus majanduskriis ajal panna toimima kasumlikku äriühingut ei ole iseenesest tahtlik kahjulik tegevus äriühingule. Juhatus liige ei ole enda huvides teinud tehinguid äriühingu alt, ei ole omastanud äriühingu vara. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Osutatud sätet tuleb tõlgendada koosmõjus TsÜS §-ga 36, mille kohaselt peavad juhatuse või seda

asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse, kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu. Seega tekib osaühingu juhatuse liikmetel pankrotiavalduse esitamise kohustus siis, kui osaühingu püsiv maksejõuetus on ilmne. Selleks, et teha kindlaks, kas äriühingust võlgnik on teatud hetkel muutunud objektiivselt püsivalt maksejõuetuks, tuleb anda terviklik hinnang tema varalisele seisundile ja majandustegevuse tõenäolisele tulevikuperspektiivile. Riigikohus rõhutab lahendis 3-1-1-49-11, et juht peab ka aru saama püsivast maksejõuetusest. Analüüsides olemasolevaid andmeid ja tuginedes riigikohtu poolt antud tõlgendustele, leiab ajutine haldur, et võlgniku juhatuse suhtes ei ole võimalk kohaldada KarS § 3851. Antud juhul ei ole seoses pankrotiavalduse hilinemisega tekkinud juurde uusi kohustusi. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Võlgniku võimaliku vara väärtus on ligikaudu 220,78 eurot. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise ega –nõudmise võimalusi. Juhatuse liikme vastutus on vaieldav ja juhatuse liikme vastu kahju nõude esitamiseks oleks vajalik läbi viia põhjalik finantsalane analüüs. Isegi kui tuvastataks püsiva maksejõuetuse saabumine varem kui pankrotiavalduse esitamine, oleks järgmiseks sammuks kahju väljatoomine, mis tekkis äriühingu töötamisel maksejõuetusseisundis. Antud analüüsid on seotud eriteadmistega isikute arvamustega ja kulukad. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kohus on PankrS § 30 lg 2 alusel menetluse raugemise vältimiseks teatanud 22.03.2012 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa 1917,35 eurot kohtu deposiiti. Võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole keegi määratud summat kohtu deposiiti tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Postimaja Toidubaari OÜ pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Postimaja Toidubaari OÜ dokumentide hoidjaks määrab kohus äriühingu juhatuse liikme Ivo Raukase. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 938 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 309,54 eurot, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 210 eurot, millele lisandub käbemaks 42 eurot. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 13 tundi tunnitasuga 75 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Sirje Taelale tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 938 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 309,54 eurot, ning hüvitiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste katteks koos käibemaksuga 252 eurot. Töötasu tuleb maksta haldurile ja hüvitatavad kulutused tuleb määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Volenter. Ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused tuleb TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel välja mõista solidaarselt Postimaja Toidubaari OÜ-lt ja Ivo Raukaselt.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.