Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-9-12 Tartu, 24. aprill 2012. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik ja Tambet Tampuu Merko Ehitus AS ja Tallinna Teede AS hagi Rakvere Vesi AS vastu 219 953 euro 3 sendi ja lisanduva viivise saamiseks ning taganemise kehtivuse, pangagarantii täitmisele pööramise õiguse puudumise ja pangagarantii tagastamise kohustuse tuvastamiseks Tartu Ringkonnakohtu 25. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-43229 Aktsiaseltsi Rakvere Vesi määruskaebus Kostja Aktsiaselts Rakvere Vesi (registrikood 10268413), esindajad vandeadvokaadid Arne Ots ja Neve Uudelt Hageja Aktsiaselts MERKO EHITUS (registrikood 11520257), esindaja vandeadvokaat Kalev Saare Hageja Tallinna Teede Aktsiaselts (registrikood 10344640), esindaja vandeadvokaat Kalev Saare 2. aprill 2012. a, kirjalik menetlus
1.Muuta Tartu Ringkonnakohtu 25. oktoobril 2011 tsiviilasjas nr 2-11-43229 tehtud määruse põhjendusi. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
1.Aktsiaselts MERKO EHITUS (edaspidi hageja 1) ja Tallinna Teede Aktsiaselts (edaspidi hageja 2) esitasid hagi AS Rakvere Vesi (kostja) vastu 219 953 euro 3 sendi ja lisanduva viivise nõudes. Hagejad nõudsid lisaks, et tuvastataks hagejate 11. juuli 2011 avaldusega tehtud taganemise kehtivus. Samuti palusid hagejad tuvastada, et kostjal ei ole õigust pöörata täitmisele hagejate lepinguliste kohustuste täitmistagatistena antud pangagarantiil, ning kohustada kostjat hagejatele tagastama nende lepinguliste kohustuste täitmistagatisena antud pangagarantii. Koos hagiavaldusega esitasid hagejad hagi tagamise taotluse, milles palusid keelata AS-1 Swedbank teha kostjale väljamakseid
6.septembri 2010 garantiikirja alusel kuni hagi suhtes tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Taotluse kohaselt sõlmisid hagejad ja kostja 5. augustil 2010 ehitustöövõtulepingu nr RH 114289 (edaspidi leping). Lepingu p 2 kohaselt kuuluvad kokkuleppe juurde dokumendid, sh organisatsiooni Federation Internationale des Ingenieurs-Conceils (FIDIC) välja antud "Töövõtulepingu tingimused seadmestamiseks ja projekteerimiseks-ehitamiseks elektri ja seadmete paigaldamiseks ning ehitus- ja inseneritöödeks, kui projekteerib töövõtja" (üldtingimused). Üldtingimuste alapunkti 4.2 kohaselt kohustub töövõtja omal kulul hankima ettenähtud täitmistagatise nii suure summa eest ja sellises
valuutas, nagu on pakkumuse lisas kirjas. Töövõtja peab tagama, et täitmistagatis kehtib ja on jõus kuni töövõtja on töö lõpetanud ja kõrvaldanud puudused. Üldtingimuste osas on pooled leppinud kokku eritingimuses, ära on jäetud üldtingimuste p 4.2 teise lõigu teine lause ja asendatud see järgmise tekstiga: "Täitmistagatis peab olema väljastatud Euroopa Liidu liikmesmaa krediidiasutuste poolt, kes omab Moody's Investors Service pikaajalist deposiitide reitingut A3." Pakkumuslisa kohaselt peab täitmistagatise suurus olema 10% heakskiidetud lepingusummast, mis oli 118 917 066 krooni ehk 7 600 185 eurot 73 senti. Seega pidi täitmistagatis olema 11 891 706 krooni 60 senti (760 018 eurot 57 senti). Swedbank AS andis garandina hagejale 1 (garantii taotleja) 6. septembril 2010 garantiikirja alusel pangagarantii (edaspidi garantiikiri). Garantiikirja punktide 1 ja 2 kohaselt garanteeris garant kostjale hagejate lepingust tulenevate tööde tegemise kohustuse täitmist summas 11 891 706 krooni 60 senti (760 018 eurot 57 senti). Hagejad lõpetasid lepingu 11. juuli 2011 taganemisteatega kostja olulise lepingurikkumise tõttu. Taganemine jõustus 26. juulil 2011. Vaatamata taganemisele ei ole kostja täitnud täielikult oma rahalisi kohustusi ega tagastanud täitmistagatisena antud pangagarantiid. Kostja võib pahatahtlikult realiseerida pangagarantii ja nõuda garandilt garantiisumma osalist või täielikku väljamaksmist. Nimetatud abinõu ei ole ka ebaproportsionaalne, mh kui on tagatud, et kostja ei kaota seeläbi faktilist võimalust garantiinõuet realiseerida, kui hagi jääb rahuldamata. Mainitud abinõu on ka mõistlik, kuna garantii realiseerimine põhjustaks hagejatele olulisi kulutusi.
2.Viru Maakohus rahuldas 14. septembri 2011. a määrusega hagi tagamise taotluse ja keelas hagi tagamise korras teha AS-le Rakvere Vesi väljamakseid garantiikirja alusel kuni menetluse lõppemiseni kohtulahendi jõustumisega. Maakohtu põhjenduste kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg 1 järgi, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. TsMS § 377 lg 2 kohaselt võib kohus sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, hageja taotlusel esialgu reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. TsMS § 378 lg 4 alusel tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Kuigi üldjuhul ei ole lubatav hagi tagamisega kolmandate isikute õigustesse sekkuda, mahub hagejate taotletud hagi tagamise abinõu põhimõtteliselt hagi esemeks oleva vaidlusaluse õigussuhte esialgse reguleerimise alla. Oma seisukohas toetus maakohus Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-74-10. Vaidluse käigus selgub garantii realiseerimise põhjendatus. Garantii realiseerimine põhjustaks hagejale olulisi kulutusi. Menetluse ajaks garantiisumma väljamaksmise keelamine ei ole kostjale liialt koormav. Kostja ei
kaota võimalust oma nõudeid garantii arvel rahuldada, kui hagi jääb rahuldamata. Hagi on tagatud tuvastushagi nõudes, mille puhul ei ole kohustuslik nõuda tagatise maksmist tulenevalt TsMS § 383 lg-st 1.
3.Kostja esitas määruskaebuse, milles taotles, et maakohtu määrus tühistataks ja tehtaks uus määrus, millega jäetaks hagi tagamise taotlus rahuldamata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohtumääruses põhjendusi hagi tagamise kohaldamise aluse ja vajaduse kohta. Nõudegarantii realiseerimise keelamine hagi tagamise abil on võimalik äärmuslikult erandlikel asjaoludel, mida praegusel juhul ei eksisteeri. Hagi tagamise abinõu ei ole proportsionaalne. Töövõtulepingu lõpetamine võib tekitada kostjale täiendavat olulist kahju, arvestades projekti finantseerimist Ühtekuuluvusfondi toetusega. Hagejad vaidlesid määruskaebusele vastu ja taotlesid selle rahuldamata jätmist. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4.Tartu Ringkonnakohus jättis 25. oktoobri 2011. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega hagi tagamise kohaldamise kohta. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-74-10 leidnud, et olukorras, kus kohtul palutakse tuvastada, et kostjatel ei ole õigust nõuda garandilt garantii väljamaksmist, mahub hageja taotletud hagi tagamise abinõu põhimõtteliselt hagi esemeks oleva vaidlusaluse õigussuhte esialgse reguleerimise alla. See võib olla ka mõistlik, kui garantiil on käimasoleva vaidlusega tihe side, garantii realiseerimine põhjustaks hagejale olulisi kulutusi ning garantii realiseerimise peatamine ei oleks kostjate huve arvestades ebaproportsionaalne, mh kui on tagatud, et kostjad ei kaota seeläbi faktilist võimalust garantiinõuet realiseerida, kui hagi jääb rahuldamata. Garantiist tulenevate nõuete väljamaksmise keelamine on seaduslik ja põhjendatud olukorras, kus hagis toodud nõue või nõuded on garantiiga tihedalt seotud. Hagi esemeks on mh pangagarantii täitmisele pööramise õiguse puudumise tuvastamine ja kostja poolt pangagarantii tagastamine, seega on pangagarantii tihedalt seotud käsiloleva vaidlusega. Hageja on põhistanud hagi tagamise avalduses asjaolusid, millest saab järeldada, et on vajalik keelata garandil kostjatele garantii alusel raha maksmine, vältimaks olulist kahju või omavoli. Hagi tagamise abinõu ei ole ebaproportsionaalne TsMS § 378 lg 4 kohaselt, sest hagi tagamise abinõu rakendamisel ei ole välistatud kostja nõuete esitamine garandile väljamaksete tegemiseks, vaid keelatud on väljamaksete tegemine kuni kohtulahendi jõustumiseni.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määrus ning teha uus määrus, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Ringkonnakohus on kostja arvates rikkunud TsMS § 667 lg-t 1, mille kohaselt tuleb määruskaebus lahendada põhjendatud määrusega. Kohtute määrused ei võimalda järeldada, millist haginõuet maakohtu määrus tagas. Kohtud ei ole
analüüsinud hagi tagamise eeldusi, mis on tegelikult täitmata. Hagejate tuvastusnõudel ei ole materiaalõiguslikku alust. Tuvastusnõuet ehituslepingu alusel esitades on hageja püüdnud tungida Swedbank AS ja kostja vahelisse garantiisuhtesse, mis pole õiguslikult võimalik. Selline tuvastusnõue saaks põhineda üksnes võlaõigusseaduse (VÕS) § 155 sätetel ja garantiikirjal, kuid hageja ei ole selle pooleks. Tuvastusnõude saaks esitada üksnes garantii andja. Garantiikirja kehtivust ei ole hagejad vaidlustanud. Asjas tehtaval lahendil ei saa olla Swedbank AS suhtes tähendust materiaalõiguslikus mõttes, kuna nii VÕS § 155 kui ka garantiikirja enda alusel ei ole tal õigust keelduda garantiikirja täitmisest. Garantiikirja alusel väljamaksete tegemise keelamine peaks olema lubatud üksnes väga erandlikel juhtudel ja ainult siis, kui on ilmne, et soodustatud isik kuritarvitab garantiid. Kostja leiab, et hagi tagamise viis on kostjale tekkida võivat kahju arvestades põhjendamatult ebaproportsionaalne. Kuna hageja keeldus edasiste lepinguliste tööde tegemisest, siis on vaja korraldada uus riigihange ja pooleli jäetud tööde jätkamine teise töövõtja poolt on suure tõenäosusega kallim. Hagi tagamise abinõu ei ole proportsionaalne. Hagiavalduse rahaline põhinõue on 219 953 eurot 3 senti. Samas on hagi tagamise raames keelatud välja maksta 760 015 eurot 66 senti. Hageja leiab, et määruskaebuses toodus väited on põhjendamata ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse resolutsioon muutmata. Määruskaebus ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks, kuid TsMS § 692 lg 2 ja § 695 alusel tuleb muuta määruse põhjendusi.
7.Hagejad esitasid kostja vastu muu hulgas nõude 1) tuvastada töövõtulepingust taganemise avalduse kehtivus, 2) tuvastada, et kostjal ei ole õigust pöörata täitmisele hageja lepinguliste kohustuste täitmistagatisena antud pangagarantiid, ning 3) kohustada kostjat nimetatud pangagarantii hagejatele tagastama. Koos hagiavaldusega esitasid hagejad hagi tagamise taotluse, paludes keelata AS1 Swedbank teha kostjale pangagarantii alusel väljamakseid kuni hagi suhtes tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Maakohus rahuldas hagi tagamise taotluse. Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata.
8.Kolleegium märgib, et hagejad ei ole hagis täpsustanud, milliste hagis loetletud nõuete tagamiseks hagi tagamist taotletakse, kuid on leidnud, et hagi tagamine on põhjendatud TsMS § 377 lg 2 alusel (I kd, tl 20). Seega on hagejad pidanud hagi tagamise avaldusega silmas eelmises punktis nimetatud mitterahalisi nõudeid kostja vastu, mitte aga rahalist nõuet. Hagejad tuginevad sellele, et nende ja kostja vahel 5. augustil 2010 sõlmitud ehitustöövõtulepingu p 2 kohaselt kuuluvad kokkuleppe juurde üldtingimused, mille p 16.4 kohaselt on tellija viivitamatult kohustatud tagastama töövõtjale täitmistagatise, kui üldtingimuste alapunkti 16.2 (töövõtja õigus taganeda lepingust) alusel edastatud taganemisteade on jõustunud. Seega tuginevad hagejad sellele, et
töövõtulepingus on kokku lepitud tellija kohustuses garantii tagastada. Kolleegium märgib, et garantii tagastamise täpsem materiaalõiguslik sisu tehakse kindlaks asja sisulisel läbivaatamisel. Hagejad nõudsid hagis mh ka nende 11. juuli 2011 avaldusega tehtud taganemise kehtivuse tuvastamist.
9.Hagi tagamise taotluses on hagejad mh tuginenud ka üldtingimuste p-le 16.4, leides, et lepingust taganemise korral ei või võlausaldaja nõuda garantiisumma väljamaksmist. Kolleegium leiab, et garantiikirja tagastamise nõuet saab tagada TsMS § 377 lg 1 esimese lause järgi, mille kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Juhul kui hageja on kehtivalt lepingust taganenud, siis on hagejal lepingu alusel õigus nõuda garantii tagastamist ja selle hagi rahuldamisel oleks kohtuotsuse täitmine sisuliselt võimatu, kui garant on garantiisumma välja maksnud. Kooskõlas TsMS § 378 lg 1 p-ga 4 on kohus keelanud teha garandil garantiikirja alusel kostjale väljamakseid kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas. Kuigi hagi tagamise loogika järgi oleks õigem keelata kostjal garandile nõude esitamine, võib see garantii tähtajalisuse tõttu takistada selle realiseerimist hagi tagamise tühistamisel ja osutuda seega kostja jaoks ebamõistlikult koormavaks. Seetõttu on põhjendatud kohaldada vähem koormavat hagi tagamise abinõu ja keelata garantiisumma väljamaksmine. Sellega ei kahjustata ka garandi õigusi. Kuna kolleegiumi hinnangul on hagi tagamine hagis taotletud viisil lubatud pangagarantii tagastamise, seega kohustuse täitmise nõude tagamiseks, siis ei käsitle kolleegium teisi hagejate määruse p-s 7 nimetatud nõudeid hagi tagamise lubatavuse seisukohalt.
10.Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et hagi tagamise abinõu ei ole proportsionaalne, kuna hagejate väitel on hagiavalduse rahaline põhinõue 219 953 eurot 3 senti, samas kui hagi tagamise raames on keelatud välja maksta 760 015 eurot 66 senti. Kolleegium märgib, et väljamaksete tegemise peatamine hagi tagamise viisina ei tagaks mitte hageja rahalisi nõudeid kostja vastu, vaid olulise kahju tekkimise vältimist hagejale garantii väljamaksmise tagajärjel. Garantiist tulenevad väljamaksed peatataks kohtumenetluse ajaks. Seega ei ole siinkohal põhjendatud võrrelda võimalikke pooltevaheliste vastastikuste rahaliste nõuete suurust.
11.Kolleegium märgib täiendavalt, et TsMS § 383 lg 1 kohaselt võib kohus teha hagi tagamise või tagamise jätkumise sõltuvaks tagatise andmisest vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks. Kostja kahju võib sellisel juhul seisneda maksmisele kuuluvalt garantiisummalt arvestatavas viivises.
12.Kolleegium märgib täiendavalt, et hageja on eksinud hagihinna määramisel. Hageja varaline nõue selles asjas (vt määruse p 1) ei ole seotud määruse p-s 7 nimetatud nõuetega ja TsMS § 134 lg-t 3 ei saa siin kohaldada. Kohaldada tuleb TsMS § 125.
13.Kuna kolleegium jätab määruskaebuse rahuldamata, tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata riigituludesse. Ants Kull, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.