2-12-8775/3 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

2-12-8775 menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. xxxx Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik Swedbank AS esitas 01.11.2011.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Mxxxxx Kxxxx vastu võlgnevuse 4029,54 euro saamiseks. Kohus tegi 21.11.2011.a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada. 26.01.2012.a määrusega jättis Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel rahuldamata. Hageja sai nimetatud määruse kätte 01.02.2012.a. Swedbank AS esitas 01.03.2012.a kohtule hagiavalduse Mxxxxx Kxxx vastu võlgnevuse 4197,27 eurot ja lisanduva viivise nõudes. Võlgnevusest moodustab 3730,16 eurot tagastamata põhiosa, 169,40 eurot intressivõlgnevus ning 298,18 eurot hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosa viivis. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Kostja on määruse ja hagimaterjalid isiklikult kätte saanud 09.03.2012.a. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile sisuliselt vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja hagejaga 16.07.2009.a laenulepingu nr 09-056175-VV summas 9618,43 krooni (614,73 eurot). Kostja jäi lepingu laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 17.03.2011.a. 09.08.2011.a ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. Laenulepingust tulenev võlgnevus seisuga 01.03.2012.a on 391,33 eurot (sellest põhiosa 317,50 eurot, intress 33,21 eurot ajavahemiku 17.03.2011.a09.08.2011.a ja põhiosa viivis 40,62 eurot ajavahemiku 17.03.2011.a-01.03.2012.a). 15.10.2007.a sõlmis kostja hagejaga laenulepingu nr 07-188202-VL summas 95000 krooni (6071,61 eurot).

2-12-8775 Kostja jäi lepingu laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 15.04.2011.a. 09.08.2011.a ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. Laenulepingust tulenev võlgnevus seisuga 01.03.2012.a on 2376,98 eurot (sellest põhiosa 2048,43 eurot, intress 134,82 eurot ajavahemiku 15.04.2011.a-09.08.2011.a eest ja põhiosa viivis 193,73 eurot ajavahemiku 15.04.2011.a-01.03.2012.a). 18.11.2008.a sõlmis kostja hagejaga püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja krediidivõtja kasutusse MC püsimaksega krediitkaardi nr 5437404000431284 krediidilimiidiga 20000 Eesti krooni, mis oli seotud arvelduskontoga nr 1106163523. Kostja ei täitnud oma kohustust ning ei tasunud maksepäeval intressi ja püsimakseid. 10.08.2011.a luges hageja lepingu üles öelduks. Krediidivõtja lepingust tulenev võlgnevus seisuga 01.03.2012.a on 1429,43 eurot (sellest põhiosa 1364,23 eurot, intress 1,37 eurot ja viivis 63,83 eurot). Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 3, 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on lepingutes nr 09056175-VV ja nr 07-188202-VL kokku leppinud viivisemääras VÕS § 113 kehtestatud määra alusel (EKP intress + 7% aastas). Püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu täitmisega viivitamise eest arvestas hageja viivist VÕS § 113 kehtestatud määras. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab: Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on arvestanud hagiavalduse esitamise seisuga viiviste suuruseks kokku 298,18 eurot. Hagiavalduses palub hageja lisaks kostjalt välja mõista viivise protsendina põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodil 02.03.2012-23.04.2012 viiviste suuruseks 43,49 eurot (põhivõlg 3730,16 eurot x 0,022 % x 53 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja hagiavalduses ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivud kokku summas 655,14 eurot, millest 111,90 eurot on tasutud maksekäsu kiirmenetluses ja 543,24 eurot hagi esitamisel. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. TsMS § 144 p 7 alusel loeb kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu hagimenetluse kulude hulka. Hageja poolt tasutud riigilõivud kogusummas 655,14 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.