Muud › CMR

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei vaidlusta hageja poolt esitatud faktilisi asjaolusid poolte vahel veolepingu sõlmimise ja teostamise kohta, samuti veotasusid. Kostja sai oma lepingupartnerilt (kauba saajalt) 10.01.2008.a. pretensiooni kauba puudujäägi kohta, millest tulenev kahju moodustas 1939,4 USD. Samal päeval esitas kostja pretensiooni hagejale ja teatas tasaarvestuse teostamisest. Kahju tekkis vedaja poolt oma kohustuste hooletu täitmise tõttu. Kauba puudujäägist tekkinud kahju moodustas vastavalt kehtinud valuutakursile 21 424 krooni. Kostja poolt kahe veose eest hagejale võlgnetav summa oli 21 421.60 krooni. Kostja teostas tasaarvestuse. Kostja esitas ka aegumise vastuväite. Leiab, et nõudele on kehtestatud üheaastane hagi aegumise tähtaeg, mis hagiavalduse kohtusse esitamisel oli möödunud.

KOHTU PÕHJENDUSED

T Osaühing osutas Osaühingule T veoteenust toimetades kauba Ukrainast Eestisse kahel korral: 1) 16.11.2007.a. kostja veotellimus nr 665-M veose teostamiseks ajavahemikul 22.11.2007.a. kuni 25.11.2007.a., veotasuga 14 500 krooni; 2) 13.12.2007.a. kostja veotellimus nr 686-M veose teostamiseks ajavahemikul 18.12.2007.a. kuni 27.12.2007.a., veotasuga 14 500 krooni. Tegemist poolte vahel oli rahvusvahelise autokaubaveo lepinguga, millele kohaldub CMR konventsioon. Hageja oli vedaja ja kostja kauba saatja. Esimese veose eest esitas hageja 28.11.2007.a. arve nr 02-78 summas 14 921.60 tasumise tähtajaga 25.12.2007.a. Nimetatud arve tasus kostja 8000 krooni ulatuses ja jättis tasumata 6921.60 krooni. Teise veose eest esitas hageja 28.12.2007.a. arve nr 02-84 summas 14 500, tasumise tähtajaga 24.01.2008.a. Nimetatud arve jättis kostja tasumata ja esitas 10.01.2008.a. hagejale nõude 1939.40 USD (21 424 krooni) tasumiseks seoses kauba (traktorikummide) puudujäägiga teise veose Eestisse saabumisel. Veos saabus Eestisse saatelehel märgitud mahalaadimise kohta AS „M “ 27.12.2007.a. ja mahalaadimisel kell 17.00-19.00 tuvastati koormas oleva kauba (traktorikummid + rihmad) puudujääk. Puudujäägi kohta koostati dokument, mille vedaja autojuht allkirjastas märkusega, et koorma laadimiskohas võttis ta vastu kaubakohti lugemata. Puudujäägi kohta koostati AS M tollilaos järgmisel päeval ka akt. 10.01.2008.a. esitas kostja hagejale pretensiooni kauba puudujäägi kohta. Hageja pöördus oma kindlustusandja poole kindlustushüvitise saamiseks. Kahjukäsitluse käigus tuvastas ERGO Kindlustuse AS, et kaup oli nõuetekohaselt plommitud, mistõttu kaup ei saanud transpordi käigus kaduma minna ja keeldus kahju hüvitamisest. Pärast kauba pealelaadimist Ukrainas kaup plommiti ning Eestis veose mahalaadimisel olid tõkendid korras s.t. plommid kahjustamata. Eeltoodud asjaoludes poolte vahel vaidlus puudub. Hageja on 23.09.2010.a esitanud Harju Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes s.o. lepingust tuleneva kohustuse täitmiseks.. Kostja leiab, et CMR konventsiooni art.32 kohaselt on veolepingust tulenevatele nõuetele kehtestatud üheaastane hagi aegumistähtaeg. Kostja teostas hagejale tasumata arvete osas tasaarvestuse 2008.a. alguses, mistõttu hagi aegus 2009.a. alguses. CMR artikkel 32.1 kohaselt kehtestatakse konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvatest vedudest tulenevatele nõuetele üheaastane aegumistähtaeg. Puudub vaidlus, et tegemist oli rahvusvahelise autokaubaveoga ja poolte lepingule kohaldub rahvusvahelise autokaubaveo lepingu konventsioon (CMR). Tehingust tuleneva tasu maksmise kohustuse täitmist CMR ei reguleeri. Kuna CMR-i mõtteks ei ole välistada veolepingu poolte muid lepingust ja siseriiklikust õigusest tulenevaid nõudeid teineteise vastu, tuleb veolepingule kohaldada lisaks ka siseriiklikku õigust. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 774 lg 1 kohaselt kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ning aegumistähtaeg § 147 lg 1 kohaselt algab nõude sissenõutavaks muutumisega. Nõue muutub TsÜS § 147 lg 2 ja VÕS § 82 lg 7 esimese lause järgi sissenõutavaks alates hetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Hageja nõuded muutusid sissenõutavaks vastavalt esitatud arvetele 25.12.2007.a. ja 24.01.2008.a. Esimese nõude aegumistähtajaks oli seega 25.12.2010.a. ja teise nõude puhul

24.01.2011.a. Hagi on kohtule esitatud 23.09.2010.a., s.o. tähtaegselt. Kostja taotlus aegumise kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et teise koorma mahalaadimise kohas AS M tollilaos 27.12.2007.a. tuvastati koormas olnud kauba puudujääk 13 traktorikummi ja linte 11 pakki s.o. 55 linti, maksumusega kokku 1939,4 USD (21 424 EEK). Kauba saaja L & P OÜ esitas 10.01.2008.a. kostjale pretensiooni kauba kaotsimineku osas ja tekitatud kahju suuruse osas (t.l.26). Vaidlust ei ole, et kostja samal päeval esitas pretensiooni kauba vedajale s.o. hagejale, keda pidas kauba kaotsiminekus süüdi. Kohtul tuleb tuvastada, kas hagejal lasub vastutus kauba kaotsimineku eest. CMR art 17 p 1 kohaselt hageja kui vedaja vastutab kauba kaotsimineku eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni. Vaidlust ei ole, et kaup oli alates pealelaadimisest vedaja valduses ja puudujääk tuvastati veose mahalaadimise käigus. CMR art 17 p 4 c sätestab, et vedaja vabaneb vastutusest artikli 18 punktide 2 kuni 5 järgimise korral, kui kaotsiminek on erilise riski tagajärg, mis on lahutamatult seotud kauba pealelaadimisel või mahalaadimisel saatja või saaja või isikute poolt, kes tegutsevad saatja või saaja nimel. Art 18 p-de 1 ja 2 kohaselt selle tõestamine, et kauba kaotsiminek oli esile kutsutud art 17 punktis 2 toodud asjaolude tõttu, lasub vedajal. Kui vedaja tõestab, et kujunenud asjaoludel kauba kaotamine võis olla artikli 17 punktis 4 nimetatud ühe või mitme riski tagajärg, siis eeldatakse, et need võisid toimuda selle tagajärjel. Nõude esitaja võib siiski tõestada, et kaotsiminek ei ole täielikult või osaliselt ühegi sellise riski tagajärg. Hageja kauba vedajana on väitnud, et kauba kaotsiminek võis toimuda vaid kauba mahalaadimisel saaja lao territooriumil, kus kauba veokilt mahalaadimisega samaaegselt toimus elektrikärudega mahalaaditud kauba äravedu laohoonetesse. Seepärast ei osutunud võimalikuks mahalaaditud kauba korduv ülelugemine pärast mahalaadimist. Mahalaadimisel hageja luges kauba üle ja see vastas dokumentidele. Nimetatud väidet on hageja tõendanud järgmiste tõenditega : - CMR saateleht nr 00072 (t.l.10). Saatelehel on märgitud kauba nimetus, kaubakohtade arv, kood ja kauba kaal. Saatja poolt on märgitud 324 kohta, kaaluga 18 802,53 kg, samuti on märgitud tollitõkendi nr.125/355. - Kauba arve nr 17261 18.12.2007.a.(t.l.49-150). Arve on väljastatud kauba müüja poolt ja sellelt nähtub, et müüja on saatnud veoautoga nr 444AMU, haagis 304DC uued kummid-rehvid komplektis 270, rõngalint 270, komplektis 54, kokku 324 kaubakohta kogukaaluga 18 802,53 kg. Arvelt nähtuvalt kaalusid 270 kummi 18067,86 s.o. üks kumm 66,92 kg ja 54 lindipakki 734,67 kg s.o. üks pakk 13,61 kg. Seega väidetavalt koormast puudu olevad 13 kummi kaalunuks ca 870 kg ja lindid 150 kg, mistõttu kogu koorma kaal pidanuks vähenema 1020 kg võrra. Kaalu vähenemist ei tuvastatud. - TIR CARNET nr GH 55327954 (Tir-märkmik t.l. 51) Vastavalt TIR-konventsiooni art 19 esitatakse kaup ja maanteesõiduk koos TIR-märkmikuga lähtetolliasutusele, kes võtab vajalikud meetmed, et kindlaks teha kaubamanifesti õigsus ja paigaldada tollitõkendid või kontrollida tollitõkendeid, mille on paigaldanud selleks volitatud isikud nimetatud tolli vastutusel. Artikkel 21 kohaselt maanteesõiduk esitatakse koos veose ja sellega seotud TIR-märkmikuga kontrollimiseks igas vahetolliasutuses ja sihttolliasutuses. Hageja poolt esitatud TIR-märkmikus puuduvad tolli poolt tehtud märkused või tollitõkendite muutmine. Sellest võib järeldada, et vedaja poolt oli kohale toimetatud CMR-is avaldatud kauba kogus.

-

Väljavõte Valgevene Vabariigi transpordi ja kommunikatsiooni ministeeriumi 10.12.2004.a. määrusest nr 54 (t.l.73-74). Nimetatud määruse kohaselt viiakse Valgevenes kohustuslikus korras läbi raskekaaluliste ja suuremõõtmeliste transpordivahendite mõõtmist ja kaalumist veokite riiki sisse-ja väljasõidul 15 piiripunktis s.h. Valgevene-Ukraina piiril Novaja-Kotlovka piiripunktis. Vedaja raskekaaluline kaubaveo sõiduk läbis kaalumise piiripunktides. Märgete puudumine TIR-märkmikus tõendab, et koorma faktiline kaal vastas CMR saatelehel märgitud kaalule. Väidetava kaubahulga puudumine oleks koorma kaalu muutnud ca ühe tonni võrra, mis oleks dokumentides s.h. TIR-märkmikus kindlasti kajastamist leidnud. - MTA ÜT05.02.2008.a. kiri Ergo Kindlustuse AS-le (t.l.68) Nimetatud kirjas teatab tollipunkt, et 27.12.2007 Ukrainast Eestisse toimetatud kauba CMR nr 00072 kaubaruumile oli paigaldatud tollitõkend nr-ga 125/355, mis oli puutumata ning selle kohta on märge TIR märkmike andmetöötlussüsteemis A2- „loeti vastavaks“. Eeltooduga on tõendatud, et pärast pealelaadimist oli koormale paigaldatud tollitõkend, mis oli kauba sihtkohta saabumisel puutumata s.t. kaup, mis peale laaditi toimetati ka vedaja poolt sihtkohta. - AS M vastus kohtu päringule (t.l.81) Hageja taotlusel tollilaole tehtud järelepärimisele vastas AS M , et saabuvate kaupade pildistamine on tavaline praktika. Kuna kauba saabumisel võib esineda nii puudujääke kui ka ülejääke on fotod heaks tõendusmaterjaliks nii tolli kui ka kliendi jaoks. Fotosid sõiduki 444 XXX laadimise kohta ei ole võimalik esitada, kuna 2007 aastal tehtud fotod pole säilinud. Tavaliselt säilitatakse fotosid 3 aastat. AS M on kindel, et fotod antud kauba/sõiduki kohta olid edastatud kliendile e. antud juhul kauba ekspediitorile. Hageja väitel temale tollilaost fotosid ei väljastatud. AS M väitel väljastati need nende kliendile e. ekspediitorile, kelleks tsiviilasja materjalide põhjal oli kostja lepingupartner L &P OÜ. Kostja fotosid kohtule esitanud ei ole. - Hageja seadusliku esindaja, INi, vande all antud ütlused (t.l. 88-89 ) IN on hageja juhatuse liige ja samal ajal oli ka autojuhiks, kes kostja tellitud koorma Ukrainast Eestisse toimetas. Ukrainas laaditi auto täis, vabu kohti peaaegu ei olnud. Auto plommiti, sama plommiga sõitis veok Tallinna. M e laos plomm avati, sellega oli kõik korras. Valgevene piiril on auto kaalumise nõue. Koormat kaaluti 2 korda: Ukraina-Valgevene piiril ja Valgevene-Läti piiril. Kaal vastas dokumentidele. Vastupidisel juhul tehakse dokumentides märge ja võidakse avada ka plomm. M laos avas ise koorma, auto oli täis, kogu pealelaaditud kaup oli alles. Koorma avamisel kaup pildistati. Viibis ise kogu kauba mahalaadimise juures, seisis järelkäru kõrval ja luges kumme üle. Kui laadimine lõpetati, siis kummide arv vastas dokumentidele. Kui hiljem läks kontorisse, siis teatati, et kaupa on puudu, kästi alla kirjutada akt, mis olevat sisedokumendiks. On veendunud, et kummid pidid kaduma minema M e lao territooriumil. Tegemist on raske ja mahuka kaubaga, mis võtab ka palju ruumi. Kauba puudumine oleks tunda andnud koorma kaalus ja samuti ka oluliselt märgatav kauba paigutuses peale koorma avamist. Mahalaadimisel viidi kummid elektritõstukitega lattu. Tööd teostas mitu brigaadi ja vedas mitu tõstukit, neid võis olla 8-10. Pärast kauba puudumise teadasaamist tegi ettepaneku koheselt kaup autole tagasi laadida ning veenduda, et auto saab täis. Sellest keelduti. Vedaja helistas kostja esindajale, kes lubas asja selgeks teha. Järgmisel päeval pöördus vedaja esindaja tollilattu ja soovis inventuuri. Laos teatati, et neil on revisjon juba tehtud, kaupa on puudu ja temaga rohkem ei soovitud rääkida. Ukrainas ei lugenud kaupa üksiti üle, andis allkirja, kuid mahalaadimisel luges kõik üle ja arv vastas saatedokumentidele. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega on hageja tõendanud, et kogu kaup, mille ta vedajana võttis veoks vastu kauba pealelaadimise kohas Ukrainas säilis kuni kauba mahalaadimiseni

Tallinnas. Seega on hageja tõendanud, et kauba osaline kaotsiminek saab olla vaid erilise riski tagajärg, mis on lahutamatult seotud asjaoludega kauba pealelaadimisel või mahalaadimisel saatja või saaja või nende nimel tegutsevate isikute poolt. Tulenevalt CMR art-st 18 p 2 kohus eeldab, et kauba kaotsiminek võis toimuda selle tagajärjel s.o. kauba peale või mahalaadimisel. Kostja vastupidist tõendanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt vabaneb vedaja (hageja) vastutusest antud kauba osalise kaotsimineku eest. Poolte vahel puudub vaidlus hagis käsitletud kahe veolepingu olemasolu, täitmise ja maksumuse osas. Kostja on nõustunud, et võlgnes hagejale arvete nr. 02-78 ja 02-84 alusel kokku 21 421.60 krooni. Kostja väitel teostas ta võlgnetava summa osas tasaarvestuse kaotsiläinud kaubast tekkinud kahju summaga 21 424 krooni. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohus on tuvastanud, et Osaühing T on kohustatud T Osaühingule tasuma veolepingust tulenevat tasu 21 421.60 krooni. Kohus on ka tuvastanud, et T Osaühing, kui vedaja ei vastuta kauba osalisest kaotsiminekust tekkinud kahju eest. Seega puudub kostjal tasaarvestatav nõue, mistõttu tasaarvestus võimalik ei ole. Kuna tasaarvestamine oli ebaseaduslik kostjal nõude puudumise tõttu, ei pea kohus vajalikuks peatuda tasaarvestuse teostamise vormil. Hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult. Tulenevalt asjaolust, et Eesti läks 1. jaanuaril 2011.a üle Eesti kroonilt eurole, tuleb väljamõistetav summa ümber arvestada eurodeks. Kroonid vahetatakse eurodeks ümberarvestuskursiga 1 euro = 15,6466 krooni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, sama paragrahvi 4. lõike kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtukulud tuleb jätta kostja kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.