2-12-6581
Määruse tegemise aeg ja koht
19 aprill 2012, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
Kohtla- Järve Linnavalitsuse avaldus L. O.`i pärandvara pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine
Menetlusosalised
Avaldaja:
Kohtla-Järve linn (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu, RK 75001017)
Avaldaja esindaja:
U. Z. (volikirja alusel)
Võlgnik (pärandaja):
L. O. (IK xxx, surnud xxx.a.)
Ajutine pankrotihaldur:
Tiia Kalaus (e-post: [email protected])
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Määruse peale võivad võlausaldajad määruskaebuse PankrS § 164 sätestatud korras.
esitada
Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu 02.03.2012.a.määrusega võeti menetlusse Kohtla-Järve Linnavalitsuse avaldus L. O.i pärandvara pankroti väljakuulutamiseks ning määrati ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalaus. Ajutine pankrotihaldur esitas 09.04.2012.a. kohtule aruande, mille kohaselt L. O. pärandvara arvelt tuleks tasuda rahalisi kohustusi summas 2 326,50 eurot. Pärandvara väärtus ei kata pärandvara vastu olevaid kohustusi. Võlgniku kohustused ületavad varasid, mistõttu on võlgnikul välja kujunenud püsiv maksejõuetus. Halduri hinnangul menetluses kogutud materjalidest nähtub, et L. O.i pärandvara ei kata tema kohustusi, mistõttu pärandvara suhtes on välja kujunenud maksejõuetus. Samuti on ajutine haldur tuvastanud, et pärandvarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ega võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seetõttu kuuluks võlgniku pankrotimenetlus lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Samuti palus ajutine pankrotihaldur välja mõista ajutise halduri tasu ja kulud kokku summas 397,62 eurot. Esitatud aruande kohaselt: Vastavalt notari poolt esitatud andmetele on rahvastikuregistri andmetel tuvastatud, et L. O.`i pärandi on vastu võtnud pärandaja tütar M. O.. Pärandaja abikaasa A. O. on surnud enne pärandajalt. Pärandaja täisealine tütar J. P. ei ole pärandit vastu võtnud. Pärandaja pärija M. O. seadusliku esindajana pärandvara pankrotimenetluses on Kohtla- Järve linn vastavalt Viru Maakohtu määrusele 31.08.2007.a. Pärandaja viimane alaline elukoht oli xxx linn, mis kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kuulub käesoleval ajal pärija omandisse. Pärimismenetluses on kohtutäitur Kristel Maalman teostanud L. O.`i pärandvara inventuuri. Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna andmetel pärandajale 1⁄2 mõttelist osa kuulunud korteriomandist asukohaga Jaaniku 26-6, Ahtme linnaosa, KohtlaJärve linnas üldpinnaga 42,0m2 on käesoleval ajal täielikult pärija M. O.`i omandis. Korteriomandil puuduvad käesoleval ajal kehtivad õigused kolmandate isikute kasuks, s.h käsutamise ja keelumärked. Kohtutäitur on pärandvara inventuuris pakkunud vara väärtuseks 800 eurot. Vastavalt Viru Maakohtu 05.12.2011.a. määrusele on Kohtla-Järve linnale antud nõusolek M. O.`i nimel tehingute tegemiseks, milles on pärijale kuuluva korteriomandi xxx, Kohtla-Järve võõrandamiseks vastavalt turuhinnale. Korter on käesoleval ajal väga halvas seisukorras, kuna korterit ei ole pärast L. O.i surma kasutanud. Korteris puudub arvestatav vara ning korter vajab remonti. Käesoleval ajal on korteris peatatud elektrienergia ja vee tarbimine. Kohtutäitur on inventuuris nimetanud korteriomandi väärtuseks 2000 eurot. Ajutine haldur arvestades käesoleval ajal pakkumist ja nõudlust antud piirkonnas ning arvestades korteri seisukorda, on seisukohal, et korteri väärtuseks võib olla kuni 300 eurot. Korteriühistu esindaja kinnitas, et selle hinna eest on tõenäosus korterile omanik leida reaalne. Kohtla-Järve linna esindaja selgituste kohaselt ei ole maja ise kõige paremas korras ning seetõttu on müük ilmselt problemaatiline. Pärimistunnistuse alusel on kinnistusraamatusse omanikuna sisse kantud pärijana M. O., siis pankrotimenetluses tuleks korteriomand kõigepealt tagasi võita pärandvarasse, s.o 1⁄2 korteriomandist kuuluks pärandajale ja 1⁄2 korteriomandist
pärijale. Müük pankrotimenetluse peaks toimuma M. O.i nõusolekul. L. O.ile on eelnevalt kuulunud korteriomandid xxx korterid 2 ja 3. Nimetatud korterid on võõrandatud pärandaja eluajal 2003 aastal. Sellel ajal pärandaja maksejõuetuse kohta andmed puuduvad ning ajaliselt ei oleks neid võimalik pärandvarasse enam tagasi võita. Maanteeameti andmetel pärandajale vara ei kuulu ega ole kuulunud. Muu vallasvara kohta andmed puuduvad. Eelduslikult tuleks lugeda pärandaja vallasvaraks korteris olevad mööbliesemed või muu vara. Korteriühistu esimehe hinnangul varal puudub väärtus. Pärandaja omas arvelduskontot AS-is Swedbank, mille saldo on negatiivne 5,77 eurot. Seega pärandajale kuulunud arvelduskontol puuduvad rahalised vahendid. AS Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel on L. O. nimele avatud pensionikonto ja kontol on käesoleval ajal 49,869 Swedbank Pensionifond K2 osakut. Osakute väärtus on 41,86 eurot. Tegemist on kohustusliku kogumispensioni osakutega. Kogumispensionide seaduse § 5 lg 2 ja Investeerimisfondide seaduse § 109 lg 7 alusel teise pensionisamba osakud ei kuulu pankrotivara hulka ning pankrotihalduril ei ole õigust nõuda kohustusliku kogumispensioni osakute tagasivõtmist. Seega kohustusliku kogumispensioni osakute väärtust pole võimalik arvata pärandvara koosseisu, sest neile ei ole võimalik sissenõuet pöörata. Kuivõrd käesoleval juhul on pärijaks füüsiline isik, siis võib tema eestkostja kohtu nõusolekul pensioniosakud võõrandada, kuid arvestades nende vähest väärtust ei taga see pärandisaajale vahendeid pärandaja kohustuste tasumiseks. Ajutises menetluses ei ole tuvastatud nõudeid kolmandate isikute vastu. Seega ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal võib pärandvara koosseisu kuuluva vara realiseerimisväärtus olla kuni 300 eurot. Puuduvad rahalised vahendid. Nii ajutine haldur kui ka kohtutäitur on tuvastanud pärandaja kohustused järgmistele võlausaldajatele:
11.04.2012.a. kohtuistungil jäi avaldaja esindaja oma avalduse juurde ning oli nõus, et pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega. Ajutine pankrotihaldur jäi esitatud aruande juurde. Ajutine haldur selgitas, et selleks, et vara hakata müüma, tuleb vara hakata tagasi nõudma. Ta ei näe mõistliku otstarvet selleks, et menetleda asja menetluse pärast. Ajutine haldur palus lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt PankS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtO.ani liikme vastu. Kuna võlgniku majanduslik olukord ei ole pankrotimenetluse kestel paranenud ja puuduvad rahalisi vahendeid, et katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ning ei ole alust arvata, et võlgniku majanduslik olukord paraneks, kuulub pankrotimenetlus lõpetamisele raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ja hüvitist ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks (PankrS § 23). PankrS § 23 lg 1 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Vastavalt PankrS § 23 lg 4 jätab kohus ajutise halduri tasu ja pankrotimenetluse kulud Eesti Vabariigi kanda seadusega ettenähtud ulatuses - summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 165 lg 3 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud halduri vabastamine. Eeltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 29 lg 1,2 lõpetab kohus L. O.`i pärandvara pankrotimenetluse raugemise tõttu. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.