Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 4-6). 20.10.2010.a sõlmisid hageja ja kostja lepingu, mille kohaselt hageja rentis kostjale laadurekskavaatori JCB 4CX koos juhiga. Lepingu p 3.1 kohaselt oli rendihinnaks 350 krooni tund, millele lisandus käibemaks. Renditud laadur töötas kostja juures oktoobris ja novembris. Oktoobri eest on kostja hagejale renditasu ära maksnud. Maksmata on rent 1. novembrist kuni 18. novembrini 2010.a kokku 101 töötunni eest ning hageja müüs kostjale diiselkütet 50 liitrit, mille eest on kostjal tasumata. Kogu võlanõue kostja vastu on 43 020 krooni. Vaatamata meeldetuletustele ei ole kostja võlgnevust hagejale tasunud. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 2 749,48 euro (43 020 krooni) ja viivis 13,75 eurot (215,10 krooni) päevas kuni võla lõpliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE (tl 29-30). Kostja hagi ei tunnista. Pooltevaheline leping lõppes seoses tähtaja möödumisega 20.11.2010.a. Kostja on hagejale tasunud 23.10.2010.a arve nr 357 ja 30.10.2010.a arve nr 358 alusel 40 950 krooni koos käibemaksuga. Seega oli hagejal õigus lepingu järgi nõuda 4050 krooni koos käibemaksuga. Hageja ei ole tõendanud teenuse osutamist kostjale. Hagiavaldusele lisatud arved ja saatelehed ei ole kostja seadusliku esindaja poolt allkirjastatud. Kuna kütus oli vastavalt poolte kokkuleppele hinna sees, siis ei kuulu rahuldamisele hageja nõue arve nr 359 alusel summas 600 krooni. Samuti ei ole arve maksetähtaeg veel saabunud ning hageja on valesti arvestanud viivist. Maksetähtaeg oli 30 päeva alates arve esitamisest ja viivise protsent 0,05% päevas. Kuna hageja esitas arved alles hagiavaldusega, siis ei ole maksetähtaeg veel saabunud.

KOHTUISTUNG

Hageja lepingulise esindaja, Maia Ploom’i, selgituste kohaselt poolte vahel on sõlmitud 20.10.2010.a rendileping, mille alusel renditi kostjale auto koos juhiga. Töid tehti oktoobris ja novembris 2010.a ning oktoobri eest on kostja tasunud. Tööde vastuvõtmise aktidele on alla kirjutanud Dmitri Kuzmenko, kes oli Tartu objektil kostja esindaja. Hageja palub kostjalt välja mõista 43 020 krooni e. 2749,48 eurot ja viivis 13,75 eurot päevas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kostjale edastati kohtukutse Ametlike Teadaannete kaudu, kostja esindaja kohtuistungile ei ilmunud ning ei teatanud ka oma mitteilmumise põhjustest. Vastavalt hageja esindaja taotlusele, lahendas kohus asja sisuliselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 annab lepingu mõiste, mille kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 339 sätestab, et rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu

esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Poolte vahel sõlmitud lepingu 20.10.2010.a (tl 8) järgi Altor OÜ kui rendileandja andis kostjale rendile laadurekskavaatori JCB 4CX alates 20.10.2010.a üheks kuuks. Lepingu p-i 3.1 kohaselt renditasuks oli 350 krooni tund. Pooled olid lepingu p-s 3.2 kokku leppinud, et töötundide arvestamise aluseks on renditava vara operaatori poolt täidetav ja kliendi esindaja poolt allkirjastatav tööleht. Lepingu p-i 3.6 kohaselt rentnik kohustus tasuma renditasu vastavalt rendileandja poolt esitatud arvetele. Kohtule esitatud õienditest tehtud tööde kohta (tl 12-14) nähtub, et perioodil 1.11.2010 – 5.11.2010.a oli tööde maht kokku 49 tundi, mille eest esitas hageja kostjale arve nr 359;5.11.2010.a (tl 11) summas 21 180 krooni, perioodil 11.11.2010 – 13.11.2010.a oli tööde maht kokku 30 tundi, mille eest esitas hageja kostjale arve nr 362;13.11.201.a (tl 10) summas 12 600 krooni ning perioodil 17.11.2010 – 18.11.2010.a oli tööde maht kokku 22 tundi, mille eest hageja esitas kostjale arve nr 364;19.11.2010.a, summas 9 240 krooni, kokku esitati hageja poolt kostjale arved summas 43 020 krooni. Kõikidele õienditele tehtud tööde kohta on vastavalt lepingule kostja esindaja alla kirjutanud. Tõendeid selle kohta, et kostja oleks eelpoolnimetatud arved hagejale tasunud kohtule, esitatud ei ole. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväide selle kohta, et hagejal ei ole õigust nõuda arve nr 359 alusel raha kütuse eest, kuna vastavalt lepingu p-i 3.3 kohaselt sisaldas renditasu kulutusi kütusele, määrdeainetele ja hooldusele, ei ole põhjendatud. Arvest nr 359 nähtuvalt on hageja kostjale müünud diiselkütust teerullile, rendileping oli aga sõlmitud laadurekskavaatori rentimiseks. Seega hinnates tõendeid kogumis on kohus seisukohal, et kohtule esitatud lepinguga, arvetega ja õienditega tehtud tööde kohta, on leidnud tõendamist kostja kohustus hageja ees ning hagi tuleb rahuldada ning kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele põhivõlana 2 749,48 eurot (43 020 krooni). Viivis Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista viivise perioodi 25.11.2010.a – 6.12.2010.a eest summas 151,22 eurot (2366.10 krooni). Poolte vahel sõlmitud lepingu p-i 3.7. kohaselt tuleb kostjal tasuda arve tähtaegse mittetasumise korral viivist 0,5% päevas tasumata summalt. Hageja on esitanud kohtule järgmise viivise arvestuse. Põhivõlg on 2749,48 eurot (43 020 krooni) ja viivise protsent päevas on 0,5, seega on ühe päeva viivise summa 13,75 eurot (215.10 krooni). VÕS § 101 lõike 1 punkt 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele põhiosa viivis 151,22 eurot (2366,10 krooni) ajavahemiku 25.11.2010-6.12.2010.a eest. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise 215.10 krooni päevas kuni võla lõpliku tasumiseni Kohus mõistab Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel kostjalt hageja kasuks välja täiendava viivise alates 7.12.2010.a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni 13.75 eurot (215,10 krooni) päevas.

kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Kohus leiab, et kohaldatud hagi tagamise abinõu tuleb jätta jõusse kui kohtulahendi täitmist tagav abinõu. Hagi tagamise määruse tühistamiseks tuleb hagejal tulenevalt TsMS § 386 lõikest 2 esitada kohtule avaldus

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.