Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui:

2-12-4042 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik AS Jõgeva Elamu esitas 27.01.2012.a kohtule hagi Axxx Kxxx vastu võlgnevuse 1315.10 euro, viiviste 183.11 euro ja menetluskuludest riigilõivu 319.55 euro nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas neid hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjaid hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Kostja on menetlusdokumendid 22.02.2012.a isiklikult kätte saanud. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile sisuliselt vastanud. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kuna kostja ei vastanud hagile kohtu poolt määratud tähtajaks. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg.1, mille kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. Kohus on hagi menetlusse võtmise määruses määranud, et kohus menetleb asja lihtsustatud korras TsMS § 405 alusel ja võimalusel kohtuistungit pidamata. Kostjale on määrus kätte toimetatud. Kostja ei ole taotlenud ärakuulamist kohtu poolt. Hageja nõudmised ja hagiavalduses kirjeldatud asjaolud põhjendavad hagi rahuldamise õiguslikku alust – AÕS § 75 lg 1, KOS § 13 lg 1. Kostja on korteriomandi, registreerimisnumber 1053336, asukohaga Puiestee 23-7 Jõgeva linn. Puiestee 23-7 korteri üldpind on 46,7 m2. Kostja võlgnevus hooldusteenuse ja muude teenuste eest AS Jõgeva Elamu-le seisuga 25.01.2012 on 1315.10 eurot, kõrvalkulud viivistena 183.11 eurot, kokku võlgnevus 1498.21 eurot. Elamu kaasomanikena on neil AÕS § 75 lg 1 tulenev kohustus kanda vastavalt neile kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, selle alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. KOS § 13 lg 1 tuleneb kostja kohustus osaleda kaasomandi majandamise kulutuste kandmises. Elamu kaasomanikud on otsustanud üldkoosolekul viiviste nõudmise, mis on kooskõlas VÕS § 8 lg 1, § 113 lg 1 ja määratud on viivisemäär. 26.04.2007.a otsusega on Puiestee 23 üldkoosolekul vastu võetud otsus, mille kohaselt kehtestatakse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikele viivitusintressi (viivise) suuruseks 20% aastas. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Perioodi 21.09.2010.a. – 25.01.2012.a

2-12-4042 on viivise nõue 183.11 eurot. Hageja on esitanud nõude kostja poolt täitmata jäetud raha maksmise kohustuse täitmiseks. Hageja nõue tuleb rahuldada. Vastavalt TsMS §-le 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatult täitmisele. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 319.55 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.