Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on eelmainitud hagi. Hagiavalduse kohaselt tuleneb nõue hageja ja HSvahel 30.09.2007 sõlmitud liisingulepingust nr XXX , milles sätestatud kohustused on kostja jätnud täitmata. Hageja nõuab kostjalt 1351,71 euro tasumist. Summa kujuneb lepingu alusel

tasumata maksete, müügiga seonduva kahju ja liisingueseme müügist saadud summa vahena. Lisaks nõuab hageja viivist 7% põhinõudelt aastas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. 19.03.2012 kirjalikus vastuses hagile võtab kostja hagi õigeks, kuna on saavutanud hagejaga kokkuleppe võla tasumise ja poole menetluskulude hüvitamise osas. Kostja loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest enne otsuse teatavaks tegemist. Kohus edastas kostja vastuse hagejale seisukoha esitamiseks. Hageja esitas 30.03.2012 taotluse lahendada asi õigeksvõtul põhineva otsusega. Hageja loobub hagi õigeksvõtul põhineva otsuse peale edasikaebamise õigusest. Hageja taotleb ka poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu, s.o 159,78 euro tagastamist vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 3 ja lg 4.

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Kuna kostja on oma 19.03.2012 vastuses hagi õigeks võtnud, lahendab kohus asja õigeksvõtul põhineva otsusega. HSja hageja vahel 30.09.2007 sõlmitud liisingulepingust nr XXX nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, öelda lepingu üles, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt võlgnevuse 1351,71 euro ja põhinõudelt (1337,71 eurolt) viivise 7% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni tasumist. Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal lepingutest tulenevat kohustust täitnud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 1351,71 eurot ja põhinõudelt (1337,71 eurot) viivis 7% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 1, mille kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja ei ole tõendanud või väitnud, et ta ei põhjustanud oma käitumisega hagi esitamist. Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja pikka aega viivitanud oma kohustuste täitmisega. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

Hageja menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas on riigilõiv 319,55 eurot. Swedbank Liising AS tasus nimetatud riigilõivu 25.11.2011 maksekorraldusega nr 64654 kontolt nr XXXXXXXXX Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbriga 2900072123, selgitus: hagi, Heiki Salumaa. Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist. Tulenevalt TsMS § 150 lg 2 p 3 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. TsMS § 630 lg 2 kohaselt ei või apellatsioonkaebust esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Kuna nii hageja kui kostja on kohtule esitatud avaldustes loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, tuleb hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 159,78 eurot tagastada. Eeltoodust lähtudes on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna pool riigilõivu summas 159,78 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 2 tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Jaanus Saaremõts kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.