Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

tsiviilasjas on pooleli, jõustunud kohtulahend puudub. Käeosoleva hagi menetlusse võtmisel palub pankrotihaldur selle menetluse ka koheselt peatada kuni tsiviilasjas nr 2-12-8234 tehtava lahendi jõustumiseni. 22.03.2012 kohtumäärusega kohtumäärusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ja määras hagejale tähtaja tähtaja puuduste puuduste kõrvaldamiseks kõrvaldamiseks 14 päeva määruse väljatrüki kättesaamisest. kättesaamisest Kohus pidas vajalikuks, et hageja täpsustaks esitatud nõuet. Avalduse kohaselt kutsus haldur 27.01.2011 tunnustatud S A nõude osas kokku uue koosoleku PankrS § 106 lg 2 alusel tulenevalt asjaolust, et nõude tunnustamine oli põhinenud võltsitud andmetel. Hageja väitis ka, et 22.03.2005 L F ning S A vahel sõlmitud laenulepingu alusel laenu tegelikult ei saadud ning loodud oli vaid näiline võlakohustus. Samuti tegi hageja oma avalduses viite TsMS § 277 lg 1 sätestatule, vaidlustades dokumendi (laenulepingu) ehtsuse, täpsustamata, milles dokumendi võltsitus (muudetud sisu, võltsitud allkirjad vms (TsMS § 277 lg 2-5) seisneb. Avalduses märgitud faktiliste asjaolude tõendamiseks ühtegi tõendit, millised on nimetatud avalduse lisas, tegelikult hageja poolt lisatud ei ole. Hageja väitel on ta hagi esitanud hetkel vältimaks olukorda, kus pankrotihaldur PankrS § 106 lg 3 tulenevalt kaotaks õiguse käesoleva hagi esitamiseks. Samas ei ole hageja täpsustanud, millistest konkreetsetest asjaoludest tulenevalt ta haldurina hagi esitamise õiguse kaotanuks, sest nõude tunnustamine on halduri enda initsiatiivil kokkukutsutud koosolekul uuesti läbi vaadatud. Hagiavalduse esitamisel on tasumata riigilõiv. Hageja leidis, et hagihinna määramisel tuleb kohaldada analoogia alusel TsMS § 132 lg 1 mittevaralise nõude osas sätestatut (hagihind 1 595 eurot), kuid võlgnikul puuduvat vahendid ka nimetatud hinnalt ettenähtud riigilõivu tasumiseks (319.55 eurot). Kohus märkis hagi käiguta jätmisel, et tulenevalt Riigikohtu seisukohast tsiviilasjas nr 3-21-120-09 on pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamise hagi korral tsiviilasja hinna tähenduses tegemist tuvastushagis väljendatud varalise nõudega ning kohtul on vajalik hinnata, milline on pankrotimenetluses hageja nõude rahuldamise tõenäoline ulatus. Seega ka käesolevas asjas on kohtul võimalik alles vastava põhistuse ja dokumentide esitamisel otsustada hagi hinna ja sellelt tasumisele kuuluva riigilõivu suuruse üle. Kohus lisas veel, et pankrotihaldur võib esitada TsMS § 183 lg 2 järgi menetlusabi andmise taotluse, kui on tõendatud, et pankrotivõlausaldajad, kelle huvides pankrotihaldur tegutseb, ei suuda kulusid kanda. Eeltoodust tulenevalt, pidas kohus vajalikuks, et hageja täpsustaks ja selgitaks nõuet, esitaks hagiavalduse lisas nimetatud tõendavad dokumendid ning põhistaks ja tõendaks võlgniku varalist olukorda kohtu poolt hagihinna määramise võimaldamiseks. Vastavalt TsMS § 3401 lõikele 1, kui menetlusosalise esitatud avaldus või taotlus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Hagi käiguta jätmisel määras kohus hagejale puuduste kõrvaldamise tähtajaks määruse kättesaamisest 14 päeva. Kohus hoiatas hagejat, et kohtu määratud tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel, jätab kohus avalduse menetlusse võtmata ja tagastab selle avaldajale (TsMS § 3401 lg 2).

Hageja sai hagi käiguta jätmise määruse kätte 25.03.2012, kuid käesoleva ajani hagiavalduses esinevaid puudusi ei ole kõrvaldatud. 09.04.2012 on hageja edastanud kohtule avalduse hagi tagasivõtmiseks. Hageja märgib, et seoses muutunud asjaoludega, milleks on tsiviilasjas nr 2-12-8234 Sergei Karakai (pankrotis) esindaja valimine ja esindaja poolt nimetatud tsiviilasjas esitatud nõudele vastu vaidlemine, puudub vajadus käesolevas menetluses esitatud nõude menetlemiseks. Pankrotihaldur ei taotle hagimaterjalide tagastamist, kuna esitas hagi kohtule elektrooniliselt.

Kohtumääruse põhistus Kohus leiab, et käesolevas asjas esinevad alused hagiavalduse menetlusse võtmata jätmiseks ning seda nii hageja poolt hagiavalduses esinenud puuduste kõrvaldamata jätmisest kui ka hagi tagasivõtmisest tulenevalt. TsMS § 372 lg 1 kohaselt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. Vaatamata hagi käiguta jätmisel hageja hoiatamisele, on puudused hagiavalduses käesoleva ajani kõrvaldamata ning nimetatud puudused takistavad asja menetlemist, mistõttu TsMS § 3401 lg 2 tulenevalt on põhjendatud jätta avaldus menetlusse võtmata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Hagi jäetakse läbi vaatamata määrusega (TsMS § 425 lg 1). TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Käesolevas asjas on avaldus hagi tagasivõtmiseks esitatud hageja poolt enne kohtu poolt hagi menetlusse võtmist ning seega on põhjendatud jätta esitatud hagi menetlusse võtmata. TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja seda ei ole kohtu menetluses olnud. Määrusele on TsMS § 661 lg 2 tulenevalt õigus esitada määruskaebus. Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Kohtumäärus jõustus 28. aprillil 2012. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.