2-11-63272/7 - Võlaõigus - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Hageja nõue Korteriühistu Pargi 6 esitas 22.12.2011.a kohtule hagi Lxxxx Lxxx vastu võlgnevuse 1861.20 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale korteriomandi reaalosa eluruumile nr xx, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Jõgeva kinnistusjaoskonna registriossa nr 1320535, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Tabivere vald Jõgeva maakond. Korteriga seotud kulude ja tasumise kord on sätestatud Korteriühistu Pargi 6 põhikirja punkti 3.2 alapunktides ja korteriühistu liige on muuhulgas kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras, samuti tasuma regulaarselt üks kord kuus juhatuse kindlaksmääratud kuupäevaks elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Antud korteris vahendab ja teostab hooldus- ning kommunaalteenuseid hageja, kes on kostjale igakuuliselt postitanud arved majandamiskulude ja kommunaalmaksete kohta, millel on kajastatud teostatud ja vahendatud teenuste loetelu, tariifid ja maksumus ning näidatud ka eelnev võlgnevuse summa, kuid kostja ei ole igakuuliselt arveid tasunud. Arved on korteriomanikule väljastatud hiljemalt arvestuslikule kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. 15.12.2011.a seisuga on kostja käesoleval aastal tasunud 2086.87 eurot, mis on arvestatud 2010.a võlgnevuse katteks. Kostja võlgnevus majandamiskulude ja kommunaalmaksete teenuste eest Korteriühistu Pargi 6-le seisuga 30.11.2011.a on 1861.20 eurot. Hageja on saatnud kostjale 04.05.2011.a nõudekirja ja 25.05.2011.a meeldetuletuskirja. Eeltoodust lähtuval palub Korteriühistu Pargi 6 Lxxxx Lxxxxxx välja mõista majandamiskulude ja kommunaalmaksete võlgnevus 1861.20 eurot ning menetluskuludest riigilõiv 383.46 eurot Korteriühistu Pargi 6 kasuks. Kostja vastus 24.01.2012.a saabus Jõgeva kohtumajale kostja Lxxxx Lxxxx vastus Korteriühistu Pargi 6 poolt esitatud hagiavaldusele. Kostja nõustub nõudega osaliselt. Kostja kinnitab, et võlgnevus seisuga 22.12.2011.a oli tõepoolest 1861.20 eurot, küll aga nõuded kommunaalteenuste arvete eest vahemikus oktoober 2011.a kuni detsember 2011.a kogusummas 529.90 eurot ei kuulu käesoleva nõude sisse, sest nimetatud kommunaalteenuste arved olid hagiavalduse esitamise hetkel mitte vanemad kui kolm kuud. Seega korrektne hagiavalduse summa oleks 1331.30 eurot. Kostja leiab, et tema vastu on hagiavaldus koostatud alusetult, sest võlgnevuse tekkimise põhjuseks on kostja pere raske majanduslik olukord ning kostja on olnud hagejale alati kättesaadav. Lisaks on kostja 2011.a teisel poolel vähendanud võlgnevust 1294 euro võrra (keskmiselt 215 eurot kuus). Kostja kinnitab, et on nõus leidma kompromisse eeldusel, et hageja suhtumine jääks inimlikkuse piiresse. Nimelt on Korteriühist Pargi 6 juhatuse liikmed Rxxxxx Rxxxxxx ja Axx Axxxx käinud tasumata jätmise puhul kostjat kohtuga ning nõudnud korraga vähemalt 500 euro maksmist.

Hageja seisukoht kostja vastusele 20.02.2012.a esitas hageja esindaja kohtule hageja seisukoha kostja vastusele. Hageja lähtus hagiavalduse koostamisel võlanõudest, mitte korteriomandiseaduse § 14 lg 2 p 2. Hageja sõnul kontrollisid nad hagiavalduse eel kostjapoolseid laekumisi, mida ei nähtunud. Kostja toodud andmed 2011.a tasutud majandamiskulude ja kommunaalmaksete kohta ei ole tõesed. Vastavalt hageja konto väljavõttele on kostja poolt tegelik tasumine 800 eurot ja toetusena SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi poolt tasutud 1286.87 eurot. Hageja aitas antud toetuse saamiseks kostjat tõendi väljastamisega, mis oli tegelikust näidatud suuremana. Kommunaal- ja majandamiskulude suuremana näitamine vee kasutamise osas aitas kostjal tasuda eelnevate perioodide võlgnevuse summat. Seega pole kostja väide tõene, et on tasunud keskmiselt 215 eurot kuus. Hageja on varem kostjaga sõlminud kompromissi võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel, kuid sõlmitud kompromissist ei ole kostja kinni pidanud. Hageja on kontrollinud ka Tabivere valla käest, kas kostja on taotlenud vallalt toetust. Tabivere Vallavalitsuse vastuses teatatakse, et kostja ei ole Tabivere Vallavalitsusele ühtegi avaldust toetuse saamiseks esitanud. Hageja esindaja on arvamusel, et mittemaksmise põhjendus ei ole seega raske majanduslik olukord. Hageja ei saa nõustuda kostjapoolse kompromissipakkumisega tasuda igakuiselt 64 eurot. Siinkohal arvestas hageja kostja eelnevat maksekäitumist ning seda, et näiteks 2011.a juunis pidi ta maksma kommunaal- ja majandamiskulude eest kokku 103.53 eurot, millele talvel lisanduks küte kusagil 150 eurot. Kostja vastuses nähtub, et tegemist on hetkelise majandusolukorraga, mistõttu ei saa hageja sõlmida pikaajalist maksegraafikut, kuna see oleks majanduslikult juriidilisele isikule vastutustundetu. Kostja vastuses viidatud hetkeline majandusolukord ei saa olla pikaajaline. Hageja on loobunud intressidest, viivistest tasumata võlgnevuse summalt. Hageja ei saa olla pikaaegne kreeditor, sest selline teguviis ei ole põhikirjaline tegevus ja liikmete huvi. Hageja on püüdnud kostjat aidata võlgnevuse summa ajatamisega, kuid kostja ei ole lepingust kinni pidanud ning seetõttu ei ole hagejal õigust loobuda menetluskuludest kostja kasuks. Arvestades eeltoodud ei ole hageja kompromissi sõlmimisega nõus ja palub välja mõista Lxxxx Lxxxxxx majandamiskulude ja kommunaalmaksete võlgnevus 1861.20 eurot ning menetluskuludest riigilõiv 383.46 eurot Korteriühistu Pargi 6 kasuks. Kohtuistung 21.03.2012.a toimus asjas kohtuistung. Kohtuistungil jäid pooled varem kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Hageja kinnitas nõuet 1861.20 eurot ja avaldas, et soovib hagi suurendada 746.54 euro võrra, mis on praeguseks tasumata summadena lisandunud detsembri- veebruarikuu eest. Kohus selgitas hagejale hagi suurendamise korda ja suurendatud nõudelt riigilõivu tasumise vajadust. Hageja loobus nõude suurendamise soovist. Maksegraafikut ei ole nõus kostjaga sõlmima enne kohtulahendit. Kostja võlasummat ei vaidlusta. Ta on püüdnud arveid maksta kui vähegi võimalik. Abikaasa käib Soomes tööl, kuid praegu töösuhet ei ole, loodab lähiajal saada. Peres on kaks alaealist last, üks neist raske puudega. Sellele kulub palju. Varem on vallavalitsus keeldunud toetust andmast, viimasel ajal pole küsinud. Enne maikuud ei ole võimalik maksta ja kohtukulud palub ta ka ajatada, sest kui need korraga välja mõistetakse, siis nad ei saa raha puudumise tõttu niikuinii korraga kõike maksta.

Kohus, vaadanud läbi asja materjalid, kuulanud ära poolte seisukoha ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtu hinnangul on tõendatud, et kostjale kuulub reaalosa eluruumile nr xx Pargi 6 Tabivere alevik Tabivere vald Jõgeva maakond (tl 5), samuti see, et kostja on hagiavalduse esitamise seisuga (22.12.2011) võlgu Korteriühistu Pargi 6-le 1861.20 eurot. Kostja tunnistab oma võlgnevust. Käesoleval juhul ei ole vaidlust nõude olemasolus, vaid küsimus on selles, et kostjal puuduvad rahalised vahendid võlgnevuste tasumiseks. Vastavalt AÕS § 75 lg 1 kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahjud ja kulutused. VÕS § 76 lg 1 sätestab: kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 sätestab: kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. KÜS § 4 lg 2 sätestab: lisaks mittetulundusühingute seaduses põhikirja kohta sätestatule sätestatakse korteriühistu põhikirjas veel häälte jagunemine üldkoosolekul ja korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord. KÜS § 13 lg 4 sätestab: korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 sätestab: majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 151 lg 2 sätestab: eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Korteriühistu Pargi 6 on esitanud asjakohase nõude Lxxxx Lxxxx vastu temale kui kaasomanikule osutatud teenuste ehk majandamiskulude (veekulu, vee soojendamise kulu, gaas, prügiveoteenus, haldusteenus) eest tasumiseks. Nõue on põhjendatud ning võlgnevuse suurust ei ole vaidlustatud. On õige, et hagi summa hulka kuuluvad ka maksed 2011 novembri-, oktoobri – ja septembrikuu eest ehk nende kalendrikuude eest, millest ei ole hagi esitamise ajani möödunud kolme kuud. Samas ei ole see aluseks esitatud nõude rahuldamatajätmisele selles osas, kuna ka kohtumenetluse ajaks ei ole nende kuude eest tasutud. Asjaolu, et Lxxxx Lxxxxx ei ole võimalik maksta kommunaalmakseid ja majandamiskulusid, ei anna alust seda summat mitte välja mõista. Kaasomanikul tuleb arvestada, et omades korterit paljukorterilises majas, tuleb tal maksta ka vastava korteri kommunaalmaksed ning osa kaasomandis oleva kortermaja majandamiskuludest. Kohtu hinnangul ei ole taoline käitumine, vaatamata asjaoludele, aus teiste kortermaja elanike suhtes, kes tasuvad makseid korrektselt. Eluasemekulude maksmiseks abi saamiseks tuleks Lxxxx Lxxxxxxpöörduda kohaliku

omavalitsuse poole. Hageja esitas tõendid, et aastal 2011 ei ole L.Lxxx toetust taotlenud (tl.33,34). Lähtudes eeltoodust, rahuldab kohus hageja nõude täies ulatuses ning mõistab Korteriühistu Pargi 6 kasuks Lxxxx Lxxxxxx välja 1861.20 eurot. Kostja taotles määrata kindlaks otsuse täitmise kord ja tähtaeg- ajatada maksete tasumine ja mitte enne maikuud maksmist nõuda. Hageja ei nõustunud selles osas kokkulepet sõlmima ja soovis otsuse tegemist ilma osalist täitmist määramata, kuna seni ei ole kostja maksegraafikutest kinni pidanud ja kostja ettepanek maksta 64 eurot kuus ei ole vastuvõetav. Kostja taotlus kujutab endast TsMS § 445 lg.1 taotlust määrata kindlaks otsuse täitmise viis ja kord ning täitmise tähtpäev. Kohus, kaalunud poolte võimalusi ja esitatud põhjendusi, ei pea võimalikuks otsuse täitmise viisi, korda ja tähtpäeva määrata. Vaidlust ei ole selles, et kostjal on makseraskused. Kostja väitel on tal vaja igakuuliselt 1000-1100 eurot, et ära elada ja maksta igakuuliselt maksed, osta lapsele ravimid. Kostja väitel on tema pere sissetulekuks lapse pension, lastetoetused ja elatakse abikaasa sissetuleku arvel, kes käib Soomes tööl ja omab Soomes ka sissekirjutust. Samas ei olnud võimalik kohtuistungil saada selgust, kes on Lxxxx Lxxxx abikaasa Axxx Lxxxx tööandja, millal töö algab (kui lumi on sulanud), missugune saab olema A.Lxxxx töötasu või missugune on see seni olnud. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul võimalik määrata kindlaks kostja igakuiseid makseid, mille tasumine vastaks kostja heausksetele võimalustele ega kahjustaks hageja huve. Ka ei ole võimalik arvestada kohaliku omavalitsuse võimaliku toetusega eluasemekulude maksmiseks, kuna seda pole küsitud. Seetõttu kohus hagi rahuldades ei määra kindlaks otsuse täitmise viisi, korda ja tähtpäeva ja jätab selle kindlaks määrata kohtuotsuse täitmise korras. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Hageja on tasunud riigilõivu esitatud hagisummalt 1861.20 eurot 383,46 eurot (tl.18), mis tuleb kostjalt välja mõista.