2-10-4622/10 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja menetluse käik Salva Kindlustuse AS-s on kahjujuhtumina registreeritud liiklusõnnetus, mis toimus 05.06.2007. a Soomes, Vantaas. Liiklusõnnetuse põhjustas kostja, kes juhtis isiklikku sõidukit *, registreerimisnumbriga * ning sõitis otsa * poolt juhitud sõidukile *, registreerimisnumbriga *. 18.08.2007 toimus liiklusõnnetus Soomes, kus *, juhtides kostjale kuuluvat sõidukit *, registreerimisnumbriga *, sõitis otsa *. 05.06.2007 ja 18.08.2007 toimunud liiklusõnnetuste toimumise hetkel oli sõiduki *, registreerimisnumbriga *, juhi tsiviilvastutuse kindlustamiseks sõlmitud Salva Kindlustuse AS-iga liikluskindlustuse leping nr *, kuid kehtiv liikluskindlustuse poliis puudus (maksevaba periood). Sellest tulenevalt on Salva Kindlustuse AS kahjud hüvitanud, tasudes AVUS-AFES Gruop’ile sõiduki * avariijärgse taastusremondi eest 2148,56 eurot ehk 33 617 krooni ning Finnish Motor Insurers Centre’le isiku ravikulud summas 225,28 eurot ehk 3530 krooni. Vastavalt Salva Kindlustuse AS-i ja tema lepingulise kahjukäsitleja Salva Kahjukäsitluse OÜ vahel sõlmitud lepingule kohustub Salva Kindlustuse AS tasuma Salva Kahjukäsitluse OÜ-le ühe liikluskindlustuse kahjujuhtumi käsitlemise eest käsitluskulu 22% kahjukäsitluse objektiks oleva kahju arvestusliku kahjusumma suurusest, kuid mitte vähem kui 1000 krooni ja mitte rohkem kui 20 000 krooni, kui mõnest normaktiivaktist ei tulene teistsugused liikluskindlustuse kahjukäsitluse tasude minimaal- ja maksimaalmäärad. Sellest tulenevalt on Salva Kindlustuse AS tasunud antud kahjujuhtumi käsitlemise eest 1000 krooni. Hageja kulutused seoses eelnimetatud kahjujuhtumitega on kokku 38 147 krooni. Hageja on esitanud kostjale mitmeid kirjaliku tagasinõudekirju võlgnevuse tasumiseks /tlk 30/, kuid kostja ei ole tänaseni asunud võlgnevust likvideerima.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 29.01.2010. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist ja menetluskulude kindlaksmääramist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 4-6/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja kindlustushüvitise väljamõistmist summas 37 147 krooni (2374,13 eurot), kahjukäsitluskulude väljamõistmist summas 1000 krooni (63,91 eurot) ja 7000 krooni (447,38 eurot) hüvitis liiklusõnnetuse mitteteatamise eest. TsMS § 33 lg 1 kohaselt kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus, taotlus, kaebus või vastuväide ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde. Kui menetlusosalise kohtule esitatud dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde, välja arvatud juhul, kui tõendi tõlkimine on selle sisu või mahtu arvestades ebamõistlik ja teised menetlusosalised ei vaidle muukeelse tõendi vastuvõtmisele vastu.

Hageja on kohtule nõude tõendamiseks esitanud: Avus-Afes Group 11.06.2007. a teate /tlk 78/; Finnish Motor Insurer’s Centre 20.01.2009. a teate /tlk 9/; Liikluskindlustuse lepingu nr * /tlk 10/; Avus Afes Group arve nr * /tlk 11/; välismaksekorralduse nr * /tlk 12/; Finnish Motor Insurer’s Centre /tlk 13/; välismaksekorralduse nr * /tlk 14/; Tööettevõtulepingu nr * /tlk 1520/; Tööettevõtulepingu lisa nr * /tlk 21-22/; Avus Afes Group 19.06.2007. a teate /tlk 23-24/; 11.04.2007. a teatise kostjale /tlk 25/; Liikluskindlustuse poliisi nr * /tlk 26/; Avus Afes Group arve nr * /tlk 27/; Avus Afes Group arve nr * /tlk 28/; Avus Afes Group arve nr * /tlk 29/; 12.02.2008. a tagasinõudekirja kostjale võlgnevuse tasumiseks /tlk 30-31/; 09.09.2009. a tagasinõudekirja kostjale võlgnevuse tasumiseks /tlk 32-33/ ja 24.07.2007. a tagasinõudekirja kostjale võlgnevuse tasumiseks /tlk 34-35/. Kohus asub seisukohale, et eeltoodud dokumentidega on haginõue tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 422 lg 1 kohaselt kohustub kindlustuslepinguga üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LKindlS) § 7 lg 1 kohaselt on kindlustusandjal kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. LKindlS § 48 lg 2 p 6 alusel on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kindlustusvõtja vastu, kui kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum. LKindlS § 19 lg 9 järgi kui sõiduk osaleb liikluses lepingu maksevabal perioodil ja põhjustab liikluskahju, siis on kindlustusandjal õigus kindlustusvõtjalt sisse nõuda maksevaba perioodi eest kuuekordne kindlustusmakse või tagasi nõuda kahju hüvitamise kulud ja juhtumi käsitluskulud. LKindlS § 38 lg 2 kohaselt liiklusõnnetuses kahju tekitanud isik peab liiklusõnnetusest teatama käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud viisil, kuid mitte hiljem kui viis päeva pärast liiklusõnnetust oma kindlustusandjale või Garantiifondile. Kui viie päeva jooksul ei olnud mõjuva põhjuse tõttu võimalik teatada, tuleb seda kindlustusandjale või Garantiifondile tõendada. Samuti tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ajal esitada kirjalik seletus toimunu kohta ja ülevaatuseks sõiduk, mis osales liiklusõnnetuses. LKindlS § 48 lg 2 punkt 8 alusel on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu 30 protsendi ulatuses hüvitisest, kuid mitte enam kui 450 eurot, kui valdaja ei teatanud liiklusõnnetusest kindlustusandjale või Garantiifondile käesolevas seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Punkt 9 alusel on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu 30 protsendi ulatuses hüvitisest, kuid mitte enam kui 450 eurot, kui valdaja ei esitanud sõidukit kindlustusandja või Garantiifondi nõudel

ülevaatuseks, samuti siis, kui ei esitatud liikluskahju asjaolude tuvastamiseks kirjalikult nõutud dokumente või teavet. LKindlS § 48 lg 3 kohaselt käesolevas paragrahvis sätestatud tagasinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Veiko Larsen’ilt hageja Salva Kindlustuse AS kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 2885,42 eurot, millest 2374,13 eurot moodustab hageja poolt välja makstud kindlustushüvitis ja 63,91 eurot on kahjukäsitlemise kulud ning 447,38 eurot hüvitis liiklusõnnetuse mitteteatamise ning hagejale seletuskirja, dokumentide ja liiklusõnnetuse hetkel kehtinud juhilubade esitamata jätmise eest. Kuna kostjale on menetlusdokumendid senises menetluses kättetoimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, siis on kohus seisukohal, et kohtulahend tuleb kostjale samuti kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses palunud mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 7500 krooni (479,34 eurot) ning jätta menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Käesoleva tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 7500 krooni /tlk 36/, kohus on nimetatud riigilõivu tasumist kontrollinud 29.01.2010 /tlk 39/ ning 19.04.2011 on hageja tasunud riigilõivu hagimaterjalide väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise eest summas 6,39 eurot. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 479,34 eurot ning hagimaterjalide väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise riigilõiv 6,39 eurot. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.