Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib määruskaebuse esitada 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 25,56 eurot. Asjaolud ja avaldus 07.02.2012. a esitas võlgnik avalduse ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt võlgnikul vara puudub ja kohustused moodustavad kokku 5 491,89 eurot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 27.02.2012. a nimetas kohus N E ajutiseks pankrotihalduriks Svetlana Pildeni. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära ajutise halduri, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku kohustused moodustavad 5 491,89 eurot ja vara puudub. Võlgnik on töötu ja alates 16.01.2012. on ta võetud töötuna arvele Eesti Töötukassas. Ajutine haldur leiab, et pankrotiolukorra tekkimise üheks põhjuseks on võimalik lugeda töökoha kaotust. Samas aitas maksejõuetuse tekkimisele kaasa ka asjaolu, et perioodil 2008 – 2010.a on võlgnik toime pannud kuritegusid, mille eest mõisteti temalt kriminaalmenetluste raames välja sundraha ning kaitsjatasusid. Antud sündmuste tagajärjel suurenes võlgniku võlakoormus 1751 euro võrra. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 108 lg 2 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Võlgniku emale kuuluvas korteris teostatud remonditööde ning remondimaterjali maksumus võib ulatuda maksimaalselt 500 eurodeni. Mööbli ning külmkapi maksumus on halduri hinnangul ca. 900 eurot. Seoses asjaoluga, et korter, kus olid teostatud remonditööd, kuulub võlgniku emale, kes on antud juhul käsitatav soodustatuks isikuks, võivad tekkida alused nõuda temalt tehtud kulutuste hüvitamist VÕS §§ 1018 ja 1023 alusel. Muud võimalused ei olnud ajutise halduri poolt hetkel tuvastatud. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldaja, võlgnik ega kolmas isik oma nõusolekut avaldanud. PankrS § 169 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik esitas 07.02.2012. a avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohtu hinnangul ei ole võimalik võlgniku suhtes algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kuna esineb PankrS § 171 lg 2 p 4 sätestatud alus kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlgnik taotles AS-ist Swedbank laenu korteri kapitaalremondiks. Ajutine haldur on tuvastanud, et tegelikkuses on korteris ühes toas paigaldatud plastaknad ja muid remonttöid ei ole tehtud. Vaatamata halduri nõudmisele, ei ole võlgnik laenulepingut ega pangakontode väljavõtteid haldurile esitanud. Kohtu hinnangul on võlgnik maksejõuetus olukorras raha raiskamisega kahjustanud võlausaldaja huve, mistõttu tuleb võlgniku taotlus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks jätta rahuldamata. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

Võlgnik on kohtu hinnangul oma kohustusi pankrotimenetluses rikkunud raskelt hooletult. Võlgnik ei ole pankrotimenetluses täitnud PankrS § 85 teabe andmise kohustust ning PankrS § 87 lg 1 tulenevat pankrotimenetlusest osavõtu kohustust. Võlgnik jättis vaatamata halduri nõudmisele esitamata laenulepingu ning pangakonto väljavõtted. Kohtule avaldatud telefoninumbrile võlgnik ei vastanud. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et võlgnikul on kogu pankrotimenetluse kestel puudunud tegelik huvi menetluse vastu ning võlausaldajate nõuete kasvõi osaliseks rahuldamiseks. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu ja tehtud vajalike kulutuste katteks kokku 684 eurot. Kohus leiab, et tasunõue ja kulutused on põhjendatud. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Võlgnikul vara puudub, seega kuulub riigi arvelt Svetlana Pildeni kasuks väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu 365 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ja tehtud vajalike kulutuste katteks 32 eurot. PankS § 23 lg 6 alusel kohus võib hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.