Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 03.04.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 2-11-47115/27
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 03.04.2012
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 3207

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-11-47115

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

3. aprill 2012 Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-47115

Tsiviilasi

AS Emajõe Kaubahall avaldus OÜ Kesklinna Juuksurid pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

pankrotimenetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

võlausaldaja AS Emajõe Kaubahall (rk 10240478, asukoht Turu 2 51014 Tartu), esindaja Tarmo-Tanel Padrik, e-post [email protected]; võlgnik OÜ Kesklinna Juuksurid (rk 11705590, asukoht Küüni 7 51004 Tartu), Riho Teidla, e-post [email protected]; Taavi Koha, e-post [email protected]; Siimar-Tanel Rooma, elukoht XXX Tallinn, e-post [email protected]; ajutine pankrotihaldur Einar Vallandi (OÜ Õigusbüroo Faktootum, Õpetaja 9a 51003 Tartu, tel 742 0583, [email protected])

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

6. märts 2012

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada OÜ Kesklinna Juuksurid, registrikood 11705590, asukoht Küüni 7 Tartu, juhatuse liige Siimar-Tanel Rooma, pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

2.Välja mõista Tartu Maakohtu deposiitarvelt (AS Emajõe Kaubahall tasus 28.10.2011 Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank viitenumber 3100057455 1278,23 eurot):

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

4.Määrata OÜ Kesklinna Juuksurid raamatupidamisdokumentide hoidjaks OÜ Kesklinna Juuksurid juhatuse liige Siimar-Tanel Rooma (isikukood 38909212267, elukoht Tallinn). Pankrotimenetluse lõpetamisest teatada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, määruse ärakiri edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale ja p 2 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad esitada võlgnik ja võlausaldaja määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates pankrotimenetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asjaolud AS Emajõe Kaubahall esitas 03.10.2011 kohtule avaldus OÜ Kesklinna Juuksurid pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti välja kuulutamiseks. Avalduse kohaselt tuleneb võlausaldaja nõue võlgnikuga 14.09.2009 sõlmitud üürilepingu alusel üüri tasumata jätmisest summas 10 921,84 eurot. Tartu Maakohus nimetas 18.10.2011 määrusega OÜ-le Kesklinna Juuksurid ajutiseks pankrotihalduriks Einar Vallandi. Kohtu põhjendused ja järeldused Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, milles leiab, et OÜ Kesklinna Juuksurid on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Majandustegevus Võlgniku asutasid 08.09.2009 Riho Teidla ja Taavi Koha. Asutamisest alates on osakapitali suuruseks 40 000 krooni, millest kumbki asutaja tasus rahas 20 000 krooni. Võlgnik kanti äriregistrisse 09.09.2009. Asutajad valisid end ka juhatuse liikmeteks. 28.07.2011 kutsusid osanikud tagasi senise juhatuse ning valisid uueks juhatuse liikmeks Siimar-Tanel Rooma. 28.07.2011 sõlmisid osanikud lihtkirjaliku müügilepingu neile kuuluvate osade müümiseks OÜ-le Factum (esindaja Siimar-Tanel Rooma). Kuigi vorminõuete rikkumise tõttu selle lepingu alusel osade omandiõigus üle ei läinud, kinnitasid selles lepingus nii endised juhatuse liikmed kui ka uus juhataja oma digitaalallkirjaga, et kõik ettevõttega seotud dokumendid on üle antud. Täpsustatud ei ole kahjuks seda, kes oli üleandja ja kes vastuvõtja. Ajutisele haldurile esitas dokumente ja täiendavaid selgitusi üksnes endine juhatus. 14.08.2009 üüris OÜ Contal Import, mille ainuosanik ja juhataja on Riho Teidla, AS-ilt Emajõe Kaubahall Tartus Küüni tn 7 asuva hoone 0 ja 1. korrusel ruumid üldpinnaga 57,2 m2. 14.09.2009 sõlmitud lepinguga võttis võlgnik sellest lepingust tulenevad üürniku õigused ja kohustused üle. Võlgnik tegeles üüritud ruumides juuksestuudio Hair Mix pidamisega. Töötajate kinnitusel oli salongis enamasti samaaegselt tööl 2 - 4 inimest. Lisaks juuksuritele ja kosmeetikutele oli salongis administraator, kes suhtles ja arveldas klientidega ning sisestas andmeid arvutiprogrammi. Salongi tööd korraldati ja arvestust peeti programmi Saloninfra abil. Programm kajastas jooksvalt tegevusega seotud asjaolusid, s.h iga teenindaja lõikes klientide ajabroneeringuid, andmeid teenindatud klientide kohta ning seda, kas ja kuidas on klient teenuse eest tasunud. Juhatusel oli võimalik interneti vahendusel jooksvalt jälgida iga töötaja tegevuse mahtu ja rahalist tulemit. Klientidelt saadud sularaha hoiti salongis asuvas seifis, kust juhatus selle regulaarselt ära võttis. Teenuse müük toimus 2009. aasta detsembrist kuni 2011. aasta juulini. Võlgnik esitas aruanded, mille kohaselt oli tema tegevuse maht ja tulem kuude lõikes järgmine:

Saloninfra programmi andmeid võib pidada usaldusväärseteks, sest selles programmis kajastatud kaardimaksete summa on vastavuses võlgniku juhatuse koostatud aruandes kajastatud müügikäibe summaga. Saloninfra andmebaasis salvestatud 2009. ja 2010. aasta kaardimaksete summa on 1,5% võrra väiksem raamatupidamises kajastatud müügikäibe summast. Erinevus on seletatav asjaoluga, et 1,5% kaardimaksete summast kulus panga teenustasuks, ehk Saloninfra programmis kajastub müügitulu, mis jäi võlgnikule pärast panga teenustasu mahaarvamist. 2011. aastal on erinevus Saloninfra programmis kajastatud kaardimaksete summa ja võlgniku raamatupidamises kajastatud müügikäibe summa vahel veidi suurem seetõttu, et 2011. aastal lisandus täiendav arveldamise viis. Võlgnik müüs osa oma teenustest internetis Cherry Media OÜ vahendusel. Soovijad said internetist osta soodushinnaga voucher’i, mille eest sai võlgniku salongis teenust tarbida. Raha kandis võlgnikule hiljem üle Cherry Media OÜ. Saloninfra programmis olevad andmed olid jooksvalt nähtavad ka juhatuse liikmetele. Juhatusel oli võimalus ja isegi kohustus pidevalt kontrollida ettevõttes oleva sularaha koguse vastavust programmi sisestatud andmetega. Erinevuste avastamisel pidanuks reageerima kohe. 2011. aasta juuli lõpus lõppes äkki võlgniku tegevus ning võlgniku osanikud ja juhatuse liikmed üritasid ettevõttest distantseeruda. Juhatuse väitel oli raha otsas ning jätkamises perspektiivi ei nähtud. Eelnevalt olevat ettevõtet pakutud teistele Tartus tegutsevatele samalaadsetele ettevõtjatele ning ajalehekuulutuse vahendusel ka kaugematele huvilistele. Siimar-Tanel Rooma tegi väidetavalt ise ettepaneku osad müüa ja teda juhatajaks määrata. Nii Siimar-Tanel Rooma varasem tegevus kui ka faktiline käitumine võlgniku juhatajana viitavad sellele, et tema ei sidunud end võlgniku ettevõttega majandustegevuse jätkamiseks. Siiski on Siimar-Tanel Rooma osalenud võlgniku varalistes suhetes. Ajavahemikus 02.08.11-21.10.11 on erinevad isikud (peamiselt Euro Consulting Group OÜ tollane juhataja Kaie Lappmaa) maksnud võlgniku arvelduskontole kokku 1044,84 eurot. Siimar-Tanel Rooma on raha kohe pärast laekumist pangakontoris välja võtnud. Maksetel ei pruugi olla seost võlgniku majandustegevusega. Võlgniku praeguse juhataja üsna probleemiderohke minevik lubab oletada, et ta ei saa kasutada enda isiklikke kontosid ning ta on sunnitud arveldama nende kontode kaudu, mis parajasti ei ole arestitud. Võlgnik ei ole koostanud ühtki majandusaasta aruannet. Võlgniku raamatupidamisena saab käsitada endise juhatuse liikme Riho Teidla poolt üle antud kahte kausta algdokumentidega ning pearaamatu väljatrükki. Pearaamatu koostas raamatupidamisprogrammi HansaRaama abil Urmas Roosimaa alles pärast ajutise halduri nimetamist. Kuigi vormiliselt on pearaamat enam-vähem tavapärane (kui jätta tähelepanuta see, et tõenäoliselt kogemata on jäänud osa teavet välja trükkimata ning nii bilansi aktiva kui passiva on negatiivsed), on põhjust väita, et raamatupidamine ei kajasta võlgniku tegevuse mahtu ja tulemit tõeselt. Esitatud dokumendid hõlmavad küll kogu võlgniku

tegevusperioodi, kuid raamatupidamine ei kajasta üldse klientidelt saadud sularahamakseid. Samuti ei kajastu raamatupidamises kõik sularahas tasutud kulud. Erinevatest allikatest saadud andmetel töötas võlgniku salongis isikuid, kellele töötasu maksmine ei kajastu üldse võlgniku raamatupidamises. Nn mitteametlike töötajate olemasolu on kinnitanud endised töötajad. Mõned töötajad, kellele tehtud makseid on raamatupidamises kajastatud, on suuliselt tunnistanud, et said tegelikult veidi suuremat töötasu kui on kajastatud raamatupidamises. Kirjalikest lepingutest esitas eelmine juhatus üksnes võlgniku ja tema juhatuse liikmete vahelise laenulepingu ning võlgniku osade müümise kavatsusega sõlmitud lihtkirjaliku lepingu. Esitati ka 11 töölepingut. Ühelgi töölepingul ei ole märget selle lõpetamise kohta. Samas töötajatega suhtlemisel on selgunud, et enamik töötajaid loeb töösuhte lõppenuks ning varalisi nõudeid ei esita. Vaid kaks lapsehoolduspuhkusel olevat töötajat peavad töösuhet jätkuvaks ning soovivad, et see lõpetataks. Osaliselt tööinspektsioonilt ja osaliselt töötajalt saadud andmetel on endisel töötajal Liina Niinemäel raamatupidamises kajastamata nõue võlgniku vastu. Muuhulgas esitas töötaja tutvumiseks palgalehtede kviitungid, mis kinnitavad talle sularahas töötasu maksmist. Need maksed ei kajastu ei võlgniku raamatupidamises ega maksuhaldurile esitatud deklaratsioonides. Töötaja väitel on ta püüdnud sellele korduvalt juhtida Maksu- ja Tolliameti tähelepanu, kuid väidetavalt ei ole tema avaldused maksuhalduris huvi äratanud. OÜ Digital Media Solution mainis temaga suhtlemise käigus, et tal on umbes 800 euro suurune nõue võlgniku vastu. Ka see nõue ei kajastu võlgniku raamatupidamises. Võlgnikul võib olla veel teadmata kohustusi. Lisaks tehingute valikulisele dokumenteerimisele suurendab raamatupidamisarvestuse sisulist ebaõigsust tõsiasi, et võlgnik pidanuks olema käibemaksukohustuslane ning seoses sellega pidama nii müügikäibemaksu kui sisendkäibemaksu arvestust. Samuti ei saa õigeks pidada töötasumaksetega seotud maksukohustuste arvestamata jätmist. Erinevatest allikatest kogutud andmetel kajastab võlgniku raamatupidamisarvestus üksnes osa võlgniku tegevusest, arvestus on tervikuna ebaõige ega anna tõest ülevaadet võlgniku tegevuse mahust ja tulemist. Võlgniku juhatuse tegevusel on KarS § 3811 sätestatud käitumise tunnused (raamatupidamise korraldamise nõuete teadev rikkumine või teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseaduslik hävitamine, varjamine või kahjustamine või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmine või ebaõigete andmete esitamine). Vara Kuigi võlgniku tegevuse lõpetamisel jäi tal tõenäoliselt järele mingil määral juuksuri tööriistu, juuksehooldusvahendeid jms, puuduvad siiski täpsed andmed vara koosseisu ja maksumuse kohta. Viimase raamatupidamisbilansi on võlgnik koostanud seisuga 31.07.2011. Selle bilansi kohaselt on võlgniku vara väärtus negatiivne (-3071,24 eurot). Sellest tuleks aru saada nii, et võlgnikul vara ei ole ning kohustuste maht on 3071,24 euro võrra suurem bilansi passivas kajastatust. Bilansi aktivas negatiivsena kajastatud summa koosneb täies ulatuses võlast aruandva isiku ees. Võlgniku varana saab käsitada üksnes võimalust esitada nõue tema endiste juhatuse liikmete vastu. Juhatuse liikmete vastu oleva nõude väärtuseks on 26 989,08 eurot (klientidelt laekunud, müügituluna kajastamata sularaha 46 038,23 eurot; laenuks vormistatud dokumentaalselt tõendatud kulud -15 977,91 eurot; nn aruandva isiku arvelduste saldo -3071,24 eurot; kokku laekunud, kuid teadmata otstarbeks kasutatud raha 26 989,08 eurot. Tõenäoliselt ei ole juhatuse liikmed omastanud kogu seda summat. Samas saab üksnes neile endile ette heita sularaha kasutamise dokumenteerimata jätmist ning võlgniku tulude ja kulude kohta ebaõigete andmete esitamist. Võlad Seisuga 31.07.2011 koostatud raamatupidamisbilansi kohaselt on võlgnikul järgmised kohustused: Võlausaldaja nimi:

Maksejõuetuse põhjused Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Nii endine kui praegune juhatus on üritanud võlgnikust distantseeruda. Kindlasti ei soovi ei osanikud ega juhatus võlgnikku juhtima asuda. Puuduvad andmed, et võlgnikul oleks materiaalset vara. Seega võib võlgniku maksejõuetust hinnata alaliseks. Võlgniku endised juhatuse liikmed on tunnistanud, et eksisid tegevusala valikul rängalt. Juhatus olevat arvanud, et juukselõikus on selline teenus, mida inimesed tarbivad majandusolukorrast olenemata. Samuti olevat juhatus kujutlenud, et teenuse pakkumiseks piisab juuksurite ja kosmeetikute palkamisest. Juhatuse liikmed ei tundnud turgu ega tegevusvaldkonna iseärasusi ning eeldasid töötajatelt omadusi, mida neil ei olnud. Juhatuse seletuse kohaselt oli palju juuksureid, kes esitlesid end Eesti Töötukassale tööotsijatena, kuid tegelikult kas ei soovinud või ei osanud seda tööd teha. Need kes olid paremate oskustega, olevat olnud liiga kapriissed ning juhatus ei suutnud neid oma soovide kohaselt tegutsema panna. Palju olevat olnud töötajate vastutustundetut käitumist ning ebaausust. Näiteks olevat valitsenud korralagedus salongi ostetud juuksehooldusvahendite kasutamise üle arvestuse pidamises. Samuti olevat töötajad massiliselt teenindanud oma tuttavaid ja juhuslikke kliente, kelle teenindamist nad ei kajastanud Saloninfra programmis. Juhatuse väitel kahjustas äri ka 2010. aasta suvel toimunud Küüni tänava põhjalik uuendamine, mille käigus oli ligipääs võlgniku salongile raskendatud. Kui ilmnesid raskused üürilepingu täitmisel, olevat juhatus üritanud sellest rääkida üürileandja palgal olnud hoone halduriga, kes aga olevat suhtunud probleemidesse ebakonstruktiivselt. Olukorra kontrollimiseks oleks juhatus pidanud kas ise operatiivselt ettevõtte töös osalema või palkama usaldusväärse isiku, kes tunneb hästi töö spetsiifikat, osaleb pidevalt ettevõtte töös ning saab hakkama kollektiivi distsiplineerimisega. Antud juhul midagi niisugust ei tehtud. Tegutsedes ise muus valdkonnas, võis võlgniku endistel juhatuse liikmetel olla raske sobitada enda arusaamu iluteenust osutavate töötajate hoiakute ja suhtumisega. Teabe varjamisega on juhatus ühest küljest kahjustanud enda usaldusväärsust ning teisest küljest süvendanud kahtlusi raha tegeliku kasutusviisi suhtes. Kui dokumenteerimata rahakasutus toimus tõesti võlgniku ettevõtte piires, ei saanud see mingil juhul jääda töötajatel märkamata. Juhatuse liikmed on töötajatele ette heitnud madalat moraali ja kuritarvitusi, kuid samal ajal on nende enese käitumine olnud moraalitu ja reegleid rikkuv. Algandmete raske kättesaadavuse ja moonutuse tõttu ei pruugi kõik võlgniku käekäiku mõjutanud tegurid olla teada. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuritegu. Võlgniku maksejõuetuks muutumisele võisid kaasa aidata mõned ettevõtte välised asjaolud, mille ettenägemist ei saa juhatuselt nõuda. Võlgniku maksejõuetuks muutumise olulisimaks põhjuseks oli tema juhatuse liikmete ebapädevus, kergemeelsus ja ebaausus. Juhatus tegi palju vigu, millest mõned võivad olla käsitatavad raskete juhtimisvigadena. Tundmatu tegevusala valimist ja suutmatust seetõttu ettevõttega seotud protsesse piisavalt juhtida võib käsitada põhjendamatu riski võtmisena. Lisaks ei suutnud juhatus normaalselt korraldada ettevõtte käekäigu jaoks olulisi suhteid töötajate ja muude lepingupartneritega. Rikkudes algusest peale ettevõtlusega tegelemiseks kehtestatud reegleid, on juhatuse liikmed andnud aluse kahtlusele, et võlgniku vara kasutamisel ei ole järgitud üksnes võlgniku huve ega ole välditud võlgniku ja tema juhatuse liikmete huvide konflikti. Nii endiste kui praeguste juhatuse liikmete käitumises esinevad KarS § 3851 sätestatud teo (pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine) tunnused, kuid seda etteheidetavat tegevusetust ei saa käsitada maksejõuetuse põhjusena. Menetluse raugemine PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

Pankrotimenetluses esitatavate nõuete rahuldamiseks raha hankimise ainsaks teoreetiliselt mõeldavaks viisiks on hagi esitamine võlgniku endiste juhatuse liikmete vastu. Samas oleks see tegevus seotud märkimisväärse aja ja raha kuluga. Puudub garantii, et juhatuse liikmetelt õnnestub pankrotivarasse reaalselt sisse nõuda summa, mis õigustab menetluse läbiviimist. Võlgnikul puudub vara, mille arvel oleks tagatud menetluse enese läbiviimisega paratamatult kaasnevate kulude katmine. Sõltumata võlgniku pankroti väljakuulutamisest saab endiste töötajate nõuete katteks taotleda raha Eesti Töötukassalt. Maksuhaldur saaks võlgniku vastu nõude esitada vaid pärast seda, kui ta on läbi viinud võlgniku majandustegevuse revisjoni, mille põhjal arvestanud välja deklareerimata ja tasumata maksukohustuse täpse suuruse. Kui maksuhalduri arvates on võlgnik jätnud oma maksukohustuse täitmata juhatuse liikmete kohustuste rikkumise tulemusena, oleks maksuhalduril võimalik esitada nõue otse juhatuse liikmete vastu. Selleks ei pea välja kuulutama võlgniku pankrotti. Pankrotiavalduse on esitanud ja võla sissenõudmisest on huvitatud endine üürileandja AS Emajõe Kaubahall. AS Emajõe Kaubahall ja võlgniku juhatuse endised liikmed Riho Teidla ja Taavi Koha on esitanud kohtule 06.03.2012 kompromissilepingu, milles on võla küsimuse lahendanud kokkuleppeliselt. 06.03.2012 kohtuistungil jäid võlgniku juhatuse endised liikmed kui ka praegune juhatuse liige selle juurde, et võlgnik on maksejõuetu, tulubaas majandustegevuse jätkamiseks puudub, vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks puuduvad. Kohus on PankrS § 30 lg 1, 2 alusel teatanud 06.03.2012 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiiti tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et OÜ Kesklinna Juuksurid pankrotimenetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. OÜ Kesklinna Juuksurid dokumentide hoidjaks määrab kohus äriühingu juhatuse liikme Siimar-Tanel Rooma. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 760,59 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 250,99 eurot, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 266,65 eurot. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 17 tundi tunnitasuga 44,74 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Einar Vallandile tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 760,59 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 250,99 eurot, ning hüvitiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste katteks koos käibemaksuga 266,65 eurot. Töötasu tuleb maksta haldurile ja hüvitatavad kulutused tuleb määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused tuleb kanda võlausaldaja poolt 18.10.2011 kohtu deposiitarvele ette tasutud vahenditest.