Tsiviilasi nr 2-12-2421
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hiie Lindmets
Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
3. aprill 2012 Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-2421
Tsiviilasi
OÜ Rüütli Autokool pankrotiavaldus
Menetlustoiming
pankrotimenetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende
võlgnik OÜ Rüütli Autokool (RK 11193031, asukoht Aardla 23 50110 Tartu, e-post [email protected]), juhatuse liikmed Kaimar Juss ja Sulev Nehring ajutine pankrotihaldur Einar Vallandi (OÜ Õigusbüroo Faktootum, Õpetaja 9a 51003 Tartu, tel 742 0583, e-post [email protected])
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
6. märts 2012
Võlgnik tegeles alates 2006. a augustist mootorsõiduki juhtimisõiguse taotlejatele liiklusteooria õpetamise ja õppesõidu korraldamisega. Võlgnikuga seotud isikutel oli samalaadse tegevuse kogemus juba möödunud sajandi 90-ndatest aastatest. Alates 2000. aastast pakkusid võlgnikuga seotud isikud teenust OÜ Perrarus kaudu, mis tutvustas oma ettevõtet avalikkusele Rüütli Autokooli nime all. OÜ Perrarus tegevus lõppes 2006. a suvel. Kohus lõpetas OÜ Perrarus pankrotimenetluse raugemise tõttu 13.03.2007. Võlgnik tegutses Tartus ja Kuressaares. Tartus üüriti Aardla tn 23 asuvat klassiruumi, Kuressaares üüriti Tallinna tn 8 asuvat klassiruumi. Esimestel tegevusaastatel oli võlgnikul koos juhatuse liikmetega kuni 6 töötajat. Hiljem juhatuse liikmetele enam tasu ei arvestatud ning palgatöötajate kasutamise asemel osteti vajalik teenus end ettevõtjana registreerinud isikutelt. Algul kasutas võlgnik liisingulepingu alusel viit autot, kuid vähendas nende arvu järkjärgult. Hiljem toimus sõiduõpe ettevõtjana teenust pakkuvate sõiduõpetajate autodega. Võlgniku tegevuse maht ja tulem oli aastate lõikes järgmine: Aasta
Käive
2011 10 kuud Kokku:
604 080 1 177 917 1 327 569 893 136 417 016 96 819 4 516 537
Keskmine kuukäive 50340 98160 110631 74428 34751
Majandustegevuse tulem
Keskmine igakuine tulem
48010 -35023 -2996 -118890 -41964 -188921 -339784
-2919 -250 -9908 -3497 -18892
Pärast 31.12.2010 ei ole võlgnik koostanud raamatupidamise aruannet. Kuni 2011. aasta kevadeni on võlgniku raamatupidamist korraldanud OÜ Daemon. Raamatupidamiseks on kasutatud raamatupidamisprogrammi SAF. Raamatupidamise algdokumendid on köidetud kaustadesse liikide kaupa ning liigi siseselt peaaegu kronoloogiliselt. Seoses võlgniku suutmatusega raamatupidamisteenuse eest tasuda lõpetas OÜ Daemon 2011. a kevadel raamatupidamisteenuse osutamise. Ka hiljem on koostatud vähemalt kuludokumentide kohta Exceli formaadis koondnimekirju ja üldjoontes on võimalik tuvastada võlgniku tehtud tehinguid. Vara Võlgniku vara kokku 791,72 eur: 1. raha 141,72 eur; 2. materiaalne põhivara mootorratas Yamaha XJ 600S (1992, reg märk 54NO) 500 eur; 3. väikevahendid 150 eur. 1) Võlgniku arvelduskontode positiivset saldot saab täies ulatuses käsutada juhul, kui kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Menetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata ei aktsepteeri AS Swedbank PankrS § 29 lg 8 teises lauses sätestatud maksete järjekorda, vaid võimaldab ajutisel halduril käsutada seda osa kontol olevast summast, mis jääb järele pärast panga nõuete rahuldamist (antud juhul maksimaalselt 72,57 eurot). 2) Ka võlgniku mootorratta suhtes kehtestatud keelumärke ja käsutusõiguse saatus on üheselt selge vaid juhul, kui kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Seadus ei näe ette, et menetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata võlgniku vara suhtes toimuv täitemenetlus ja selle raames seatud arest lõpeb. Kohtutäitur leiab, et menetluse raugemise korral on tal õigus arestitud vara müüa ja müügitulemi arvel saada vähemalt menetluste algatamise tasu ja täitekulud (antud juhul 184,10 eurot). Kuna pankrotiseaduse ja täitemenetluse seadustiku sätted ei ole omavahel kooskõlas, ei ole ühemõtteliselt selge, kas olemasoleva mootorratta müügiõigus on ajutisel halduril või kohtutäituril. Vaidluste vältimiseks võiks selle otsustada kohus. Eespool märgitud 500 eurot on võlgniku hinnangul mootorratta eeldatav maksimaalne müügihind. 3) Väikevahendite näol on tegemist osaliselt moraalselt täiesti vananenud tehnikaga, millele ostja leidmine on väga vähetõenäoline. Vara, mis on jätkuvalt kasutatav, on määrdunud ja kulunud ning ka selle müügihind ei saa olla märkimisväärne. Vara müümine võiks olla mõeldav tervikvarana.
vastasel juhul võivad müügiga seotud kulutused olla vähemalt sama suured kui eeldatav müügihind. Nii mootorratas kui väikevahendid asuvad Luunja vallas Sirgumetsa külas. Võlad Võlgniku kohustused on järgmised: Võlausaldaja nimi:
Võlad hankijatele
1.1 1.2 1.3 1.4
Autosõit OÜ Elion Ettevõtted AS Daemon OÜ Autoveod-Tehnika AS
2.1
3.1 3.2 3.3
Aadress:
Võlasumma:
6 185,09 € Riia 10, Tartu 51010 Endla 16, Tallinn 15033 Jaama 101, Tartu 50604 Aardla 23, Tartu 50110
Maksuvõlad Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu Endla 8, Tallinn 15177
825,20 € 3 127,69 € 355,93 € 1 876,27 €
6.11.2009 dets '09 - aprill '10 30.05.11 - 30.06.11 10.06.11 - 10.12.11
11 883,54 € käibemaks tulumaks sotsiaalmaks töötuskindlustusmaksed erijuhtude tulumaks intress
Muud võlad kohtutäitur Reet Rosenthal Swedbank AS SEB Pank AS
Tekkimise aeg:
6 594,48 € 362,77 € 1 054,09 € 81,24 € 37,00 € 3 753,96 €
sept '09 - dets '11 sept '09 - dets '10 sept '09 - dets '10 sept '09 - dets '10 sept 2010 2009 - 2012
1 882,74 € Õpetaja 9, Tartu 51003 Liivalaia 8, Tallinn 15040 Tornimäe 2, Tallinn 15010
1 805,30 € 69,12 € 8,32 €
19 951,37 €
Võlgniku kohustuste koosseis ja maht aastate lõikes olnud järgmine: 31.12.2006 31.12.2007 Lühiajaline laen
31.12.2008 31.12.2009 31.12.2010
55000
55000
Võlad hankijatele
32629
54595
38937
14944
52020
Võlad töövõtjatele
12819
17555
24979
Maksuvõlad
52525
31776
56726
119925
130741
Muud võlad
104080
93714
Võlad kokku:
98475
160325
279722
228583
182761
Menetluse raugemine Võlgniku tegevus on lõppenud ning tema vara väärtus ei kata menetluskulusid. Võlgnik ei ole juba aastaid teeninud tulu ning juhatusel puudub kava, kuidas teenida tulu tulevikus. Netovara tase on tunduvalt madalamal seadusega lubatud miinimumtasemest ja osanikud ei suuda või ei soovi seda tõsta ettenähtud tasemeni. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole rasked juhtimisvead või kuriteo tunnustega teod, vaid muud asjaolud, mis on seotud tihedas konkurentsis suurematele ja tugevamatele ettevõtjatele allajäämisega. Võlgniku osanikud ja juhatuse liikmed on tegutsenud samas valdkonnas juba möödunud sajandi 90-ndatest aastatest. Tõenäoliselt on neil piisavalt teadmisi ja kogemusi, vältimaks suuremaid vigu. Võlgniku seletuse kohaselt ei suutnud ta osta või liisida uuemaid sõidukeid ega paista silma reklaamiga ning see tingis potentsiaalsete klientide kaotamise suurematele autokoolidele. Esitatud dokumentide põhjal ei saa vastu vaielda võlgniku väitele, et klientide arv aja jooksul vähenes ja 2011. aastal oli õpilasi juba silmatorkavalt vähe. Võlgniku juhtkond on pankrotiavalduse esitamisega liiga kaua viivitanud ning see on võimaldanud täitmata kohustuste mahul suureneda. Lükkamata ümber võlgniku väidet, et võlgniku juhatus püüdis olukorda parandada nii tegevuspiirkonna laiendamise kui kulude piiramisega, on aastatepikkune
kahjumiga tegutsemine siiski niisuguseks asjaoluks, mis pidanuks sundima tegevuse lõpetamise otsust oluliselt varem vastu võtma. Antud juhul on võlgniku üks juhatuse liikmetest otsustanud jätkata sõidukijuhtide koolitusteenuse pakkumist uue ettevõtte (OÜ Alfawing, registrikood 11939890) kaudu. Selle osaühingu majandustegevus algas 2011. aastal ning andmed tegevuse mahu ja tulemi kohta ei ole veel avaldatud. Kaimar Jussi seletuse kohaselt tuleb ka uus ettevõte vaevalt ots-otsaga kokku. Loogiline ei ole jätkata tegutsemist valdkonnas, milles ei ole pikema aja jooksul suudetud jõuda tulu teenimiseni. Võib-olla õigustavad selles valdkonnas tegutsemist niisugused asjaolud, mis ei kajastu ettevõtte raamatupidamises ja mida seoses sellega ei ole käsitletud käesolevas aruandes. Siiski on usutav, et tihe konkurents võlgniku valitud tegevusalal raskendab tulu teenimist ja sellises situatsioonis märkimisväärse edu saavutamiseks võib olla tarvis investeeringuid, mida võlgnik teha ei suutnud. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Võlgniku varana saab käsitada arestitud arvelduskontol olevat väikest rahasummat, 20 aasta vanust remonti vajavat mootorratast ning kasutatud väheväärtuslikke väikevahendeid, millele ostja otsimisega seotud kulutused võivad olla samas suurusjärgus asjade enese väärtusega. Selgeid aluseid vara tagasivõitmiseks või kolmandate isikute vastu nõuete esitamiseks ei ole teada. Suurimaks võlausaldajaks on maksuhaldur. Kui maksuhalduri hinnangul on juhataja tegevuses raske hooletuse tunnuseid, siis võib maksuhaldur esitada nõude ka otse juhatuse liikme vastu ning pankroti väljakuulutamine ei oleks antud juhul parim viis maksuhalduri nõude rahuldamiseks. Kohus on PankrS § 30 lg 1, 2 alusel teatanud 06.03.2012 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiiti tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et OÜ Rüütli Autokool pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Ajutise halduri tasu ja kulutuste välja maksmiseks annab kohus vastavad korraldused. OÜ Rüütli Autokool dokumentide hoidjaks määrab kohus äriühingu juhatuse liikme Kaimar Jussi. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 607,50 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 200,48 eurot, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 193,34 eurot. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 13,5 tundi tunnitasuga 45 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Einar Vallandile tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 607,50 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 200,48 eurot, ning hüvitiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste katteks koos käibemaksuga 193,34 eurot. Töötasu tuleb maksta haldurile ja hüvitatavad kulutused tuleb määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused tuleb TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel välja mõista solidaarselt OÜ-lt Rüütli Autokool ja Kaimar Jussilt. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.