Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 02.04.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-08-25467/57
Asja liik: Tsiviilasi
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 02.04.2012
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2838

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. aprill 2012. a Tartu

Tsiviilasja number

2-08-25467

Tsiviilasi

Viktor Kiseljovi hagi Nikolai Kutkini vastu 19 173.49 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

19 702.68 eurot

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 29. juuni 2011. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Viktor Kiseljovi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

13. märts 2012. a

Menetlusosalised ja nende

Apellant (hageja): Viktor Kiseljov (isikukood: XXXX; elukoht: XXXX), esindaja advokaat Marko Paabumets Vastustaja (kostja): Nikolai Kutkin (isikukood: XXX; elukoht: XXXX), esindaja advokaat Andres Veski

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 29. juuni 2011 otsus muutmata.

2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud poolte menetluskulud Viktor Kiseljovi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

3.Tartu Maakohus jättis 26.06.2011. a otsusega Viktor Kiseljovi hagi Nikolai Kutkini vastu rahuldamata ja tühistas kohtuotsuse jõustumisel 18.09.2008. a määruse alusel hagi tagamise abinõuna seatud kohtuliku hüpoteegi Antonina Kutkinale kuuluvale kinnistule asukohaga Pääsusilma 9 Tartu Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu linna kinnistusjaoskonna registriosa nr XXX IV jaos summas 300 000 krooni Viktor Kiseljovi kasuks. Kohus jättis poolte menetluskulud Viktor Kiseljovi kanda. Kohus leidis, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus tühistas 07.06.2010. a otsusega maakohtu 22.09.2009. a otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ringkonnakohus märkis, et asja uuel läbivaatamisel tuleb kostjale võimaldada tõendite esitamine ning kui kostjal tõendid puuduvad, siis kaaluda tõendi kogumise põhjendatust. Ringkonnakohtu arvates piisab kostja vastuväite tõendamiseks sellest, kui kostja tõendab, et hageja vundamendi reaalne ehituseaegne maksumus oli 418 000 krooni ning kostjale ülekantud 300 000 krooni on kulutatud konkreetselt hageja elamu vundamendile. Sellisel juhul läheb tõendamiskoormus, et hageja on nimetatud summa andnud laenuna, üle hagejale (otsuse p 10). TsMS § 658 lg-te 1, 2 kohaselt jätkub menetlus esimese astme kohtus seisundis, milles see oli enne asja läbivaatamise lõpetamist ja ringkonnakohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. Pooltel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: 1) hageja tegi kostjale kolm rahaülekannet: - 11.11.2006. a 100 000 krooni; - 13.11.2006. a 100 000 krooni; - 20.11.2006. a 100 000 krooni; 2) 10.11.2006. a sõlmisid OÜ Mega Grupp, keda esindas juhatuse liige Nikolai Kutkin ja hageja töövõtulepingu vundamendi tegemiseks; 3) 30.11.2006. a kirjutasid OÜ Mega Grupp, keda esindas juhatuse liige Nikolai Kutkin ja hageja alla aktile, millega OÜ Mega Grupp andis hagejale üle töö – vundamendi ehitamine. Nimetatud akt oli aluseks hagejale arve nr 13/06 esitamiseks summas 118 000 krooni; 4) 01.12.2006. a sõlmisid OÜ Mega Grupp, keda esindas juhatuse liige Nikolai Kutkin ja hageja töövõtulepingu, millega OÜ Mega Grupp kohustus omal riisikol tegema elamu ehitamisel aadressil Tartumaa Vahi küla Humala kinnistu pos 14 lepingu p-s 1 nimetatud tööd ajavahemikus 01.12-29.12.2006. a ja hageja kohustus tööde eest tasuma 531 000 krooni; 5) 31.01.2007. a kirjutasid OÜ Mega Grupp, keda esindas juhatuse liige Nikolai Kutkin ja hageja alla tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile, mis oli aluseks hagejale arve esitamiseks summas 800 000 krooni; 6) 14.04.2008. a esitas hageja kostjale avalduse laenulepingu ülesütlemiseks ning nõudis 300 000 krooni tagastamist. Seega ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et hageja kandis kostjale üle 300 000 krooni ehk 19 173.49 eurot. Hageja väitel andis ta 300 000 krooni kostjale laenuna. Kostja vastuväitel puudus poolte vahel aga laenusuhe ja hageja poolt ülekantud raha on kulutatud hageja Vahi küla Humala kinnistu elamu vundamendi ehitamiseks. Kostja vastuväite kohaselt leppisid pooled kokku, et hageja elamu vundamendi ehitus koos materjaliga läheb maksma 418 000

krooni, millest hageja tasus 118 000 krooni ülekandega töövõtulepingu poolele OÜ-le Mega Grupp ja 300 000 krooni kostjale, kes oli töövõtja seaduslik esindaja, selleks, et kostja muretseks vundamendi jaoks materjalid odavamalt (ilma käibemaksuta). Hageja vaidles kostjale vastu kinnitades, et kogu vundamendi – nii materjali kui ehitamise - maksumus kokku oli 10.11.2006. a töövõtulepingu järgi 118 000 krooni. Kohus leidis, et asja uuel läbivaatamisel maakohtus on kostja tõendanud, et hageja poolt ülekantud rahasumma 300 000 krooni, kulus hagejale endale kuuluva ehitatava maja vundamendi ehitamiseks. VÕS § 1028 lg 1 tähenduses ei ole tegemist aluseta saadud rahasummaga, mida hageja oleks õigustatud kostjalt tagasi nõudma. Asjaolu, et hageja ja OÜ Mega Grupp vahel on sõlmitud 10.11.2006. a töövõtuleping vundamendi ehitamiseks hinnaga 118 000 krooni (tl 77-78), ei välista, et paralleelselt selle lepinguga ei saaks olla muid kokkuleppeid. Humala kinnistu paariselamu projektist nähtub, et ehitisealune pindala on 232 m2. Kostja on selgitanud, et vundamendi tegelik mullatööde pindala oli suurem 340 m2. Kostja poolt esitatud interneti keskkonnas ehitusteenuste vahendusega tegutseva ehitus.hange.ee kodulehe väljavõttest (tl 79-81) nähtub, et vundamendi rajamise keskmiseks ruutmeetri hinnaks koos materjaliga on 2528 krooni, betoonblokkide olemasolul 1333 krooni. Kostja poolt täiendavalt esitatud hinnapakkumistest (tl 215, 216) nähtub, et Humala kinnistu paariselamu vundamendi ehitustööde maksumus on koos käibemaksuga ~ 500 000 krooni. Kostja on esitanud materjali ostmise tõendamiseks kohtule müügilepingud K.A. ja I.A. (tl 123, 124), millest nähtub, et kostja on ostnud ehitusmaterjali 227 400 krooni ulatuses. Tunnistajad K.A. ja I.A. on oma ütlustega (tl 222-223) kinnitanud müügilepingutes märgitud ehitusmaterjali müümist Nikolai Kutkinile. Tunnistajate ütlustest nähtub ka, et neil oli Nikolai Kutkiniga juttu, et viimane ehitab või hakkab ehitama Viktor Kiseljovile maja. Hageja ei ole viidanud, et ta oleks vundamendi ehitusmaterjali ostnud mujalt. Kostja on selgitanud, et töövõtulepingus vundamendi ehitusmaksumuse vähendamine 118 000 kroonile oli hageja idee, et säästa oma raha ja muist ehitusmaterjali ja ka tööst teenusena saada käibemaksuvabalt. Hageja poolt kostjale laenu andmine ei ole ka mõistlikult põhjendatav. OÜ Mega Grupp ja Viktor Kiseljovi vahel sõlmitud töövõtulepingu pooled teineteist ei tundnud. Hageja kasutas maja ehitamiseks pangalaenu ja ei ole veenev, et hageja andis sellest ehituseks saadud rahast tagatiseta oma maja ehitajale 300 000 krooni laenu, märkimata ülekannete selgitusse, et tegemist on laenuga. Raha ülekandmine kostjale on toimunud OÜ Mega Grupp ja hageja vahel 10.11.2006. a sõlmitud töövõtulepingu punktis 2 kokku lepitud vundamendi tööde tegemise tähtajal 13.11.2006. a kuni 30.11.2006. a. 18.09.2008. a määrusega on hagi tagamise abinõuna seatud kohtulik hüpoteek Antonina Kutkinale kuuluvale kinnistule asukohaga Pääsusilma 9 Tartu. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu linna kinnistusjaoskonna registriossa nr XXX summas 300 000 krooni Viktor Kiseljovi kasuks. TsMS § 386 lg 4 alusel tuleb kohaldatud hagi tagamise abinõu kohtuotsuse jõustumisel tühistada.

ruutmeetri keskmiseks hinnaks koos materjalidega on 2528 krooni, betoonblokkide olemasolul 1333 krooni. OÜ Mega Grupp ei ole esitanud Viktor Kiseljovile ühtegi pretensiooni, mis puudutab tööde mahtusid või tööde maksumust. Kostja ei ole lepingu pool ning tema poolt esitatud selgitused on antud asjas asjakohatud; 2) on maakohus jätnud täielikult arvestamata töövõtulepingu tähenduse antud asjas ja põhjendamatult otsinud olematut paralleelset lepingut, mille sisu ja olemas on täielikult tõendamata. Antud asjas on tõendatud, et vundamendi ehitas OÜ Mega Grupp ja selle üle ei ole vaidlust. Kostja ei ole tõendanud, et tema ehitas vundamendi hagejale. Sellega eksib kohus TsMS § 230 lõikes 1 sätestatu vastu. Kostja pidi tõendama, et tal ei ole kohustust tagastada rahasummasid VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, et esinevad § 1028 lg-s 2 sätestatud alused; 3) tuli 23.05.2011. a toimunud kohtuistungil kostja välja uute tõenditega hinnapakkumistega ja taotluse nende asja juurde võtmist. Hageja esindajana esitasin vastuväite tõendite vastuvõtmise kohta põhjusel, et need on esitatut menetlusõiguse norme rikkudes (TsMS § 329 ja § 330). Kohus rahuldas kostja taotluse tõendite vastuvõtmise kohta põhjendustel, et tegemist on erandliku olukorraga, kus asi on saadetud uuele arutamisele maakohtusse. TsMS § 331 lg 1 ei sätestata erandliku olukorrana asja saatmist uuele arutamisele maakohtusse, mis annaks õiguse menetlusosalisele esitada menetlusõigust rikkudes tõendeid ja taotlusi, mistõttu on maakohus seda taotlus menetledes oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme; 4) ei nimeta kohus otsuses ühtegi tõendit, mis tõendaks, et ostetud materjali oleks kasutatud Kiseljovi maja vundamendi puhul. Kohus ei selgita ega põhjenda, kuidas tõendavad tunnistajate ütlused kostja õigust mitte tagastada rahasumma 300 000 krooni. Tunnistajate ütlused on vastuolulised kostja enda ütlustega, lepingud ei käsitle materjalide koguseid ega vastavust ehitusprojektile. K. A sõlmitud lepingus puuduvad samuti andmed koguste kohta, mida osteti. Kohus ei ole hinnanud nende tõendite usaldusväärsust, vaatamata sellele, et hageja on välja toonud nende tõendite puudused kohtuistungil; 5) on täiesti arusaamatu kohtu väide, et hageja ei ole viidanud, et ta oleks vundamendi ehitusmaterjali ostnud mujalt. Otsuses nimetatud põhjenduste puudumine viitab kohtu järelduste meelevaldsusele ning äärmisele pealiskaudsusele õigussuhete tuvastamisel. Töövõtulepingus 10.11.2006. a on sõnaselgelt kirjas, kes ehitab vundamendi ja mis hinnaga ning millistel tingimustel. Maakohus ei põhjenda, miks nimetatud tõend ei tõenda vundamendi ehituslikku maksumust ning lepingu täitmist lepingupoolte poolt; 6) ei ole töövõtulepingus lepingu hinda vähendatud, leping on algusest peale sõlmitud summale 118 000 krooni. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvesta otsuse tegemisel töövõtulepinguga, vaid arvestab otsuse tegemisel kostja paljasõnaliste selgitustega ja teeb nendest meelevaldsed põhjendamata järeldused, millega rikub TsMS § 442 lg 8 sätestatut. Kohus märgib lisaks tõendite nimetamisele otsuse põhjenduste osas, et hageja poolt kostjale laenu andmine ei ole ka mõistlikult põhjendatav. Kohus jätab siinkohal põhjendamata, millest selline järeldus. Hageja tundis N. Kutkini poega ja tema sõpru, samuti teadis, et N. Kutkinile kuuluv OÜ Mega Grupp ehitab talle maja. Raha laenas hageja kostjale seetõttu, et viimane ehitas hagejale maja, hageja teadis, et kostjal peab olema raha laen tagasi maksta;