Viktor Kiseljovi hagi Nikolai Kutkini vastu 300 000 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
341 580 krooni
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 22. septembri 2009. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Nikolai Kutkini apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
18. mai 2010. a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant Nikolai Kutkin, esindaja advokaat Andres Veski Vastustaja Viktor Kiseljov, esindaja advokaat Marko Paabumets
RESOLUTSIOON
Tühistada Tartu Maakohtu 22.09.2009 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebus rahuldada.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud määratakse kindlaks maakohtus asja uuel läbivaatamisel.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Viktor Kiseljov esitas 25.06.2008 kohtule hagiavalduse Nikolai Kutkini vastu 300 000 krooni väljamõistmiseks. 18.09.2008 täiendas hageja hagiavaldust, taotledes kostjalt hageja kasuks ka viivise väljamõistmist VÕS § 101 lg 1 p 6; § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 alusel summas 8280 krooni perioodi 18.06.-17.09.2008 eest ning 90 krooni iga järgneva päeva eest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga tähtajatu suulise laenulepingu, mille alusel sai kostja hagejalt laenu 300 000 krooni. Raha on kantud kostja pangaarvele hageja poolt kolmes etapis: 11.11.2006 100 000 krooni, 13.11.2006 100 000 krooni ja 20.11.2006 100 000 krooni. Hageja esitas kostjale 14.04.2008 avalduse laenulepingu ülesütlemiseks ning nõudis 300 000 krooni viivitamatut tagastamist. Kuna kostja on avalduse kätte saanud 17.04.2008, siis loeb hageja laenulepingu üles öelduks kahe kuu möödumisel ülesütlemisavalduse kättesaamisest ehk 17.06.2008.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja eitas poolte vahel laenulepingu olemasolu. Hageja ja kostja firma (OÜ Mega Grupp) vahel sõlmitud töövõtulepingute alusel ehitas kostja hagejale maja ning nimetatud 300 000 krooni olid ette nähtud kostja poolt hageja majaehituses tehtud kulutuste katteks (ehitusmaterjali muretsemiseks ja töö eest tasumiseks). Kostja möönis, et tegi vea, lubades ehituseks ettenähtud rahasummad kanda oma isiklikule pangakontole, kuid ei osanud ette näha, et hageja hakkab otsima võimalust jätta kostjale tööde eest tasumata.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 22.09.2009 otsusega hagi ning mõistis välja N. Kutkinilt V. Kiseljovi kasuks tagastamata krediidisumma 300 000 krooni ning viivise 8280 krooni perioodi 18.06.2008 kuni 17.09.2008 eest ja viivise alates 18.09.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 0,03% iga viivitatud päeva eest. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Otsuse kohaselt on hagejapoolsed raha ülekanded kostja arvele tõendatud panga maksekorraldustega. Hageja on VÕS § 398 lg 1 alusel tähtajatu laenulepingu korralise ülesütlemise sätete alusel laenulepingu üles öelnud 14.04.2008. Kostja on teate kätte saanud 17.04.2008. Hageja pöördus kohtusse peale kahekuulise tähtaja möödumist. Kostja on esitanud vastuväite hagejapoolsele ülesütlemisele, viidates hageja ja kostja juhitava OÜ Mega Grupp vahelisele töövõtulepingule 10. novembrist 2006. Kostja on leidnud, et antud
töövõtuleping ja hilisemad sellega seonduvad töövõtulepingud on VÕS § 3 järgi võlasuhte tekkimise aluseks. Hagejapoolsed raha ülekanded olid seotud maja ehitamisega ja võimalusega soetada odavamalt ehitusmaterjali. Menetluse kestel andis kohus kostjale aega täiendava vastuse esitamiseks. TsMS § 230 lg 1 alusel peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leidis, et kostja vastuväited selle kohta, et 300 000 krooni olid mõeldud odavama ehitusmaterjali ostmiseks, on paljasõnalised ja tõendamata. Pole tõendatud, et kostja oleks OÜ Profid ja kellegi Aleksejevi käest raha ülekandmise ajale järgnevalt vundamendi jaoks materjali ostnud. Tõendatud pole, millise koguse ja millise mõõduga vundamendiplokke võimalikud müüjad müüsid ning kas neid hagejale ehitatava paarismaja lintvundamendi ehituseks ka kasutati. Hageja ja OÜ Mega Grupp vahelise töövõtulepinguga nr 101106, 10.11.2006, kohustus ehitusfirma ehitama hagejale äriühingu riisikol vundamendi. Üldteada asjaolu on, et vundamendiplokid võivad korralikul hoiustamisel seista aastaid, enne kui neid vundamentides kasutatakse. Hageja on 118 000 krooni OÜ-le Mega Grupp üle kandnud ja samal päeval 30.11.2006 allkirjastanud vundamendi vastuvõtu akti. Asjaolu, et hagejal on midagi kostjale ehitusest tulenevalt veel maksmata (154 000 krooni), tuleb jätta tähelepanuta. Võimaliku nõude töövõtulepingust võib esitada lepingu pool. Kohus leidis, et kostjal on kohustus laen tagastada. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 alusel on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
1.jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga pole ette nähtud teisiti. Enne 1. juulit 2008 oli kohaldatav intressimäär 4%. Hageja taotletud viivis kuni 17.09.2008 on 8280 krooni.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.N. Kutkin taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning asja saatmist esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kohtukulud palub apellant panna vastustaja kanda. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning kohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid. Samuti ei ole kohus võtnud seisukohta poolte kõigi faktiliste ja õiguslike väidete suhtes. Kohus on jätnud läbi vaatamata ja hindamata kostja 24.03.2009 täiendava vastuse ja vastusega esitatud dokumendid ega ole ka põhjendanud, miks ta jättis nimetatud dokumendid hindamata. Kohus ei ole otsust olulises osas põhjendanud. Hageja ei ole tõendanud, et maksekorraldustega on üle kantud laenusuhtest tulenevad summad (puuduvad igasugused viited laenule, maksekorraldustel on selgitus „Viktor Kiseljov“). Kuna kostja on eitanud laenulepingu sõlmimist, siis maksekorraldused ja ühepoolne laenulepingu ülesütlemise avaldus, mis on vaidlustatud, ei tõenda, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping. Raha ülekandmisel võib olla erinevaid aluseid, raha võib üle kanda ka alusetult (VÕS § 1028). Kohus ei ole kaalunud, kas tegemist võis olla alusetu ülekandega. Kuigi kohus asus seisukohale, et pooltel oli laenusuhe, ei ole kohus võtnud seisukohta, mis tingimustel laenuleping sõlmiti. Laenulepingu sõlmimiseks on vajalik kahe isiku (laenuandja ja laenusaaja) tahteavaldus (TsÜS § 67 lg 2). Asjas ei ole tuvastatud kostja tahe laenulepingu
sõlmimiseks. Hageja on vande all seletanud, et kostja oli talle võõras isik, kostjal on raha, mistõttu ta ei näinud laenu tagastamises probleemi, hageja võttis majaehituseks pangast laenu. Ka kostja on vande all kinnitanud, et ta hagejat ei tunne. Jääb arusaamatuks, miks andis hageja raha laenuks (ilma kirjaliku lepinguta, kindlaksmääramata tagastamisajaga ja kokkuleppeta tasuda intresse) võõrale inimesele (temale maja ehitava firma juhile), kui ta ise võttis maja ehituseks pangalt laenu, mis tuleb tagasi maksta intressidega. Hageja on seletanud, et aeg ehituseks on pikk, samas oli hageja ja kostja firma OÜ Mega Grupp vahel 10.11.2006 sõlmitud leping vundamendi ehituseks kuni 30.11.2009, s.o 20 päevaks. Kostja vande all antud seletust on kohus hinnanud mittetäielikult ja ebaobjektiivselt. Kostja on vande all selgitanud, et 300 000 krooni tasuti tema ja hageja vahelise kokkuleppe alusel materjali ostmiseks hageja maja vundamendile ning vundamendimaterjali ostis kostja Igor Aleksejevi ja Konstantin Jakimovi käest. Arusaamatuks jääb kohtu seisukoht, et üldteada on asjaolu, et vundamendiplokid võivad korralikul hoiustamisel seista aastaid, enne kui neid vundamendis kasutatakse. Ei hageja ega kostja ei ole seda asjaolu välja toonud ning seda ei ole istungitel arutanud. Seadusega ei ole vastuolus ega ole ka harukordne, et ühte objekti ehitab mitu isikut ja sõlmitud on mitu lepingut. Hagejal ja kostjal oli kokkulepe, et kostja ostetud materjalide ja OÜ Mega Grupp teostatava ehitustööga on vundamendi maksumus kokku 418 000 krooni. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud suuline leping materjalide müügiks hinnaga 300 000 krooni ning hageja ja OÜ Mega Grupp vahel oli sõlmitud töövõtuleping vundamendi tegemiseks hinnaga 118 000 krooni. Kuna pooltel ei olnud suulist müügilepingut sõlmides kokkulepet, et kostja peaks oma kulutusi tõendama, ei pidanud kostja vajalikuks kirjalike müügilepingute kohest sõlmimist isikutega, kellelt ta materjalid ostis. Kostja saab materjalide ostmist dokumentaalselt tõendada 227 400 krooni ulatuses. Kostja on esitanud võrdlusena samal perioodil vundamentide ehitamise maksumused (tlk 79-81), mis näitavad, et 118 000 ei ole hind, millega saab ehitada valmis paarismaja vundamendi. Kohus ei ole hinnanud eelnimetatud tõendeid ega põhjendanud, miks need jäeti hindamata. Kohus ei rahuldanud 17.08.2009 istungil kostja 24.03.2009 taotlust välja nõuda hageja maja projektdokumentatsioon. Kohus ei põhjendanud, miks taotlus jäeti rahuldamata. Projektdokumentatsioonist oleks nähtunud, kui mahuka vundamenditööga oli tegemist ja vajadusel oleks saanud projekti pinnalt esitada erapooletu spetsialisti/eksperdi hinnangu, mis hinnaga oli novembris 2006 võimalik rajada hageja maja vundament, selgitamaks, et vundamendi maksumus 418 000 krooni oli rajamise hetkel mõistlik. Kuna pooled ei ole sõlminud laenulepingut, ei pea kostja maksma ka viivist alates olematu laenulepingu ülesütlemisest arvates. Apellant palub võtta asja juurde kostja ja I. Aleksejevi vahel 14.11.2006 ning kostja ja K. Akimovi vahel 17.11.2006 sõlmitud müügilepingud, mille vastuvõtmisest kohus 17.08.2009 kohtuistungil keeldus. Kostjal ei olnud võimalik koheselt müügilepinguid esitada, sest müügikokkulepped olid algselt sõlmitud suuliselt ja alles hiljem vormistati ka kirjalikult. Kohtul on diskretsiooniõigus lubada menetlusosalisel erandjuhtudel esitada tõendeid hilinenult. Kui kohus nägi, et võtab seisukoha materjalide ostmise osas ja leiab, et see asjaolu pole tõendatud, oleks kohus pidanud müügidokumendid vastu võtma. Nimetatud tõendid oleksid aidanud kaasa asja õigele lahendamisele. Kohus võttis 24.03.2009 kohtuistungil vastu kostja täiendava vastuse ja lisad. Hageja pidi saama dokumentidega tutvuda ja neile vastata. Samas võis tekkida ka kostjal vajadus hageja täiendavast vastusest tulenevalt esitada täiendavaid dokumente. Kuid kohus teatas 24.03.2009
kohtuistungil, et rohkem kirjalikke dokumente vastu ei võeta. Kohtu tegevus ei olnud kooskõlas kohtule TsMS §-ga 331 pandud diskretsiooniõigusega.
5.V. Kiseljov vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, kohtuotsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt on kohtuotsus seaduslik, kohus on õigesti hinnanud tõendeid, õigesti kohaldanud materiaalõigust ning ei ole rikkunud menetlusõiguse norme. Kohus ei ole jätnud hindamata kostja poolt 24.03.2009 esitatud dokumente. Kostja täiendavas vastuses on käsitletud väidet, et hageja tasus kostjale 300 000 krooni eesmärgiga maksta hageja maja ehituseks vajaliku materjali ja osaliselt ka ehituse eest. Kohus on hinnanud kostja väiteid 300 000 krooni ülekandmise kohta ja leidnud, et antud seletused ei ole usaldusväärsed. Kohus on põhjendanud, mida ta hindab usaldusväärseks, tuginedes kõikidele esitatud tõenditele. 24.03.2009 esitatud täiendavas vastuses on kostja märkinud ka, et hageja poolt üle kantud 300 000 krooni ei ole alusetult üle kantud summa VÕS § 1028 tähenduses. Apellandi väide, et kohus ei ole võtnud seisukohta, mis tingimustel laenuleping poolte vahel sõlmiti, on väär – kohus on tuvastanud, et tegemist on tähtajatu laenulepinguga, mille summaks on 300 000 krooni. Laenulepingu eksisteerimise tõendamise obligatoorseks eelduseks ei ole konkreetsete tahteavalduste tuvastamine. Poolte tahet lepingu sõlmimiseks saab eeldada, kui on tõendatud, et poolte vahel oli sõlmitud leping, mille tühistamiseks puudub alus. Kohus hindab mõlema poole esitatud tõendeid ning otsustab, kumma poole esitatu teda rohkem veenab. Laenuleping võib olla sõlmitud suuliselt ja tähtajatult ning kostja ei ole esitanud põhjendatud vastuväiteid nimetatud lepingule. Apellandi väide selle kohta, et hagejal ja kostjal oli kokkulepe, et kostja ostetud materjali ja OÜ Mega Grupp teostatava ehitustööga on vundamendi maksumus kokku 418 000 krooni, on asjakohatu. Töövõtulepingu kohaselt on tööde maksumuseks 118 000 krooni ning vastavalt lepingule on vundamendi eest ka tasutud. Viited OÜ Mega Grupp ja hageja vahelisele töövõtulepingule ei ole asjakohased, ka seda on kohus põhjendanud – võimaliku nõude töövõtulepingust võib esitada lepingu pool. Vastustaja on seisukohal, et täiendavad tõendid tuleb jätta tähelepanuta. Apellant esitas nimetatud tõendid ka maakohtus, kuid kohus keeldus neid vastu võtmast. TsMS § 333 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Apellant ei ole esitanud vastuväiteid kohtu tegevuse kohta õigeaegselt TsMS § 333 lg 2 mõttes, mistõttu ei või ta tugineda väidetavale veale kohtu tegevuses ka kohtulahendi peale edasi kaevates TsMS § 333 lg-s 3 sätestatu tõttu. Sama kehtib ka kostja taotluse kohta nõuda välja projektdokumentatsioon. Lisaks puudub tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenev alus võtta lisatud müügilepingud asja juurde. TsMS § 633 lg 4 ja 5 annavad võimaluse esitada tõendeid, mida esimese astme kohtus ei esitatud. Apellant on nimetatud lepingud esitanud tõendina 17.08.2009 kohtuistungil ning kohus keeldus neid vastu võtmast juhindudes TsMS § 330 lg-st 3 ja § 331 lg-st 1. Samuti puudub apellandil mõjuv põhjus tõendite hilinenult esitamise kohta. Nimetatud tõendid on ka asjakohatud. Väidetavate müügilepingutega ei ole võimalik tõendada, et just neid materjale kasutati hageja hoonele vundamendi ehitamiseks. Samuti ei tõenda nimetatud müügilepingud kostja ja hageja vahelise müügilepingu eksisteerimist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.
7.Pooltel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: 1) hageja tegi kostjale (Nikolai Kutkin) kolm ülekannet: 11.11.2006 100 000 krooni; 3.11.2006 100 000 krooni; 20.11.2006 100 000 krooni; 2) 30.11.2006 kirjutasid OÜ Mega Grupp, keda esindas juhatuse liige Nikolai Kutkin, ja hageja alla aktile, millega andis OÜ hagejale üle töö – vundamendi ehitamine. Nimetatud akt oli aluseks hagejale arve esitamiseks summas 118 000 kr; 3) 01.12.2006 sõlmisid OÜ Mega Grupp, keda esindas juhatuse liige Nikolai Kutkin, ja hageja töövõtulepingu, millega Oü kohustus omal riisikol tegema elamu ehitamisel aadressil Vahi küla, Humala kinnistu lepingu p-s 1 nimetatud tööd ajavahemikus 01.12.-29.12.2006 ja hageja kohustub tööde eest tasuma 531 000 kr; 4) 31.01.2007 kirjutasid OÜ Mega Grpp, keda esindas juhatuse liige N. Kutkin, ja hageja alla tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile, mis oli aluseks hagejale arve esitamiseks summas 800 000 kr; 5) 14.04.2008 esitas hageja kostjale avalduse laenulepingu ülesütlemiseks ning nõudis 300 000 kr viivitamatut tagastamist. Kostja sai ülesütlemise avalduse kätte 17.04.2008.
8.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja kandis kostjale raha üle. Kostja esitas maakohtus hageja nõudele vastuväite, et raha tagasiandmiseks puudub alus, kuna poolte vahel puudus laenusuhe ja hageja poolt ülekantud raha on kulutatud hageja elamu ehitamiseks. Kostja väite kohaselt leppisid pooled kokku, et hageja elamu vundamendi ehitus koos materjaliga läheb maksma 418 000 kr. Nimetatud summast 118 000 tasus hageja ülekandega töövõtulepingu poolele ja 300 000 kandis kostjale, kes oli töövõtja seaduslik esindaja, selleks, et kostja muretseks vundamendi jaoks materjalid odavamalt (ilma käibemaksuta). Hageja vaidles kostjale vastu kinnitades, et kogu vundamendi – nii materjali kui ehitamise – maksumus kokku oli 118 000 kr.
9.Ringkonnakohus märgib, et apellandil (kostjal) lasus kohustus maakohtus tõendada oma väiteid, mille kohaselt oli hagejal muu alus kostjale raha ülekandmiseks. Asja materjalidest nähtub, et maakohus andis 06.08.2008 kostjale hagile vastamiseks ja tõendite esitamiseks aega 20 päeva arvates hagi kättesaamisest (lk 27). Kostja vastas hagile ja lisas tõenditena töövõtulepingu ja akti tööde üleandmise-vastuvõtmise kohta. 24.märtsil 2009 toimunud kohtuistungil palus kostja esindaja määrata täiendavate tõendite esitamiseks tähtaeg, et kostja saaks oma vastuväiteid tõendada. Kostja märkis kohtuistungil kirjalikult esitatud taotluses, et soovib lisada väljavõtted ehitus.hange.ee kodulehelt, et tõendada vundamendi maksumuse tegelikke suurusi ning palus, et kohus nõuaks hagejalt välja ehitatud elamu projektdokumentatsiooni. Kostja märkis, et tõendi kogumine on vajalik, et ta saaks tõendada oma väiteid vundamendi tegeliku maksumuse kohta, kuna kostjal puuduvad andmed vundamendi mahtude kohta (lk 74). Maakohus jättis taotluse rahuldamata ja märkis, et kohus rohkem kirjalikke dokumente vastu ei võta (lk 70). Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus menetlusnorme, jättes kostja taotluse osas põhjendatud seisukoha võtmata.
Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks eelmenetluses määranud TsMS § 237 lg 1 alusel menetlusosalistele tähtaja tõendite esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks. Kohtuistungi protokollist ei nähtu, et maakohus oleks pooltega arutanud õiguslikku olukorda ning tõendamiskoormust. Maakohtus toimus teine kohtuistung 17.08.2009, kus kostja taotles uute tõendite esitamist, mis tõendavad materjali ostmist ning kordas tõendi kogumise taotlust (lk 102). Maakohus jättis taotlused rahuldamata TsMS § 330 lg 3 ja § 331 lg 1 alusel. Ringkonnakohtu arvates jättis maakohus ebaõigesti TsMS § 331 lg 1 tuginedes kostja taotlused rahuldamata. Vaidlust ei ole selles, et kostja esitas tõendid TsMS § 329 ja § 330 sätestatut rikkudes, kuid ka sellisel juhul võib kohus taotlust menetleda, kui tõendi menetlusse võtmine ei põhjusta asja lahendamise viibimist. Käesolevas asjas püüdis kostja oma vastuväiteid maakohtus tõendada, kuid kuna ta ei esitanud tõendeid koos kostja vastusega, siis järgnevad taotlused loeti esitatuks hilinemisega. Ringkonnakohtu arvates oleks maakohus selleks õigustatud üksnes eeldusel, et ta oleks eelmenetluses määranud tõendite esitamise tähtaja ning kohtuistungil oleks pooltega arutatud nii vaidluse õiguslikku kui faktilist külge. Kuna käesolevas asjas maakohus eelnevalt tõendite esitamist võimaldavaid toiminguid ei teinud, siis jättis maakohus põhjendamatult kostja taotlused rahuldamata.
10.Asja uuel läbivaatamisel tuleb kostjale võimaldada tõendite esitamine ning kui kostjal tõendid puuduvad, siis kaaluda tõendi kogumise põhjendatust. Ringkonnakohtu arvates piisab kostja vastuväite tõendamiseks sellest, kui kostja tõendab, et hageja vundamendi reaalne ehituseaegne maksumus oli 418 000 kr ning kostjale ülekantud 300 000 kr on kulutatud konkreetselt hageja elamu vundamendile. Sellisel juhul läheb tõendamiskoormus, et hageja on nimetatud summa andnud laenuna, üle hagejale.
11.Menetluskulude jaotuse määrab maakohus asja lõpplahendiga.
Viivi Tomson
Egon Konsand
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.