Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ehitustöid KROY-le, kes aga pankrotistus. Sellega seoses sattus makseraskustesse ka OÜV, kes lõpetas edasise tegevuse ning palub välja kuulutada võlgniku pankrot. Harju Maakohtu 01.02.2012 määrusega nimetati OÜV ajutiseks pankrotihalduriks Kalle Mõtsnik. Ajutise pankrotihalduri aruanne Kalle Mõtsnik esitas 13.03.2012 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutine haldur märgib, et võlgnik on registrisse kantud 19.02.2010, võlgniku tegevusalaks sai elamute ja mitteeluhoonete ehitus, töötajaid oli 5. Tegutseti algul Eestis, hiljem ka Soomes KROY alltöövõtjana. Soome peatöövõtja sattus makseraskustesse, kuulutati välja tema pankrot ning võlgnikule jäid mitmed arved kogusummas üle 21 000 euro tasumata. See tekitas võlgnikul omakorda olulise käibevahendite puuduse ning juunist 2011 oldi sunnitud majandustegevus lõpetama. Võlgniku suhtes on kohtutäiturite menetluses 3 täiteasja. Võlgnik ostis raamatupidamisteenust OÜA, kellele aga samuti jäädi võlgu ja 2010 aastaaruanne jäi tegemata. Kuna võlgnik ei ole majandusaasta aruandeid äriregistrile esitanud, on talle tehtud registrist kustutamise hoiatus. 2010 bilansi kohaselt oli 31.12.2010 seisuga võlgnikul vara 679 611 krooni eest käibevara näol, millest 290 771 krooni oli raha ja ülejäänu nõuded ning ettemaksed. Lühiajalisi kohustusi oli samal ajal 779 511 krooni ulatuses ehk ca 110 000 krooni ulatuses rohkem kui vara. Aasta lõpetati ca 200 000 krooni suuruse kahjumiga ja omakapital oli 99 899,7 krooniga miinuses. Seega oli äriühingu maksevõime nõrk. 2011 olukord halvenes veelgi ja 30.04.2011.a seisuga koostatud bilansi kohaselt on lühiajalisi kohustusi 49 475 euro väärtuses, vara aga ainult 35 296 euro väärtuses, kusjuures sellest 33 587 eurot moodustasid nõuded ostjate vastu, millest suur osa on ebatõenäoliselt laekuvad. Võlgniku omakapital on 14 178 euroga negatiivne. Pärast 30.04.2011.a on laekunud R OÜ 2 999 eurot, mille arvel on tasutud samas summas erinevaid võlgu. Seega varaline olukord paranenud ei ole. Tegelikult on võlad aga bilansis näidatust suuremad, sest seal pole kajastatud täitekulusid, samuti võlausaldajate poolt arvestatavaid viiviseid ja maksuintresse. Kassaraamatut väidetavalt ei kasutatud ning kassas võlgnikul raha pole. Võlgnikul on arvelduskontod Swedbank AS-is ja Nordea Pangas, kuid mõlema arvelduskonto saldod on nullis. Ka ei oma võlgnik ehitusregistri andmetel ehitisi vallasvarana, kinnistusraamatu andmeil kinnistuid, Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel väärtpabereid ja Maanteeameti liiklusregistris andmeil sõidukeid. Debitoorsetest nõuetest üle 21 000 euro moodustavad nõuded pankrotistunud KROY vastu, millised aga kindlasti ei laeku. Ülejäänud nõuded on peamiselt garantiitagatised, millest osa on juhatuse liikme informatsiooni kohaselt juba ära kasutatud ja osade tähtaeg saabub alles 2014.a. Seega võib reaalne debitoorsete nõuete laekumine olla ainult 2 000-3 000 eurot või veelgi vähem. Võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgniku võlad on üle 46 000 euro, kuid vara reaalne väärtus ainult 2 000 – 3000 eurot. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ja sissetulek puudub, osanikud täiendavaid vahendeid ettevõttesse investeerida ei kavatse. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Likviidset vara, mille arvel saaks kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada kasvõi osaliselt võlausaldajate nõudeid, võlgnikul ei ole. Debitoorsete nõuete võimalik laekumine võib ära katta ajutise halduri kulud, töötasu ja sellelt makstava sotsiaalmaksu, kuid sellest ei jätku kõigi pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlausaldajate nõuete kasvõi osaliseks rahuldamiseks. Ka ei ole ajutine haldur leidnud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise reaalseid võimalusi. Maksejõuetuse tekke põhjusteks on ajutise halduri arvates asjaolu, et võlgnik püüdis ajal, mil ehitusturul oli majanduskriisist tulenevalt äärmiselt tihe konkurents, siseneda uue tegijana turule, omamata piisavalt nn stardikapitali. Selle tulemusena tekkis tellijate nõrga maksedistsipliini tõttu ning suurema koostööpartneri pankrotistumisel ületamatu käibevahendite puudujääk ja oldi

sunnitud oma tegevuse ainult natuke rohkem kui aasta pärast selle algust lõpetama. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Samas on juhatuse liige põhjendamatult kaua viivitanud pankrotiavalduse esitamisega kohtule ja eiranud äriseadustiku nõuet teha seda 20 päeva jooksul pankrotisituatsiooni ilmnemisest, sest võlgniku majandustegevus lõppes 2011 kevadel mais-juunis, kuid pankrotiavaldus esitati alles 28.12.2011. Selline käitumine on käsitletav raske juhtimisveana. Kuivõrd võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, palub ajutine haldur kohtul määrata menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suurus ja tähtaeg ning kui raha ei tasuta, siis lõpetada menetlus võlgniku pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Ajutine haldur palus välja mõista halduri tasu. Võlgniku juhatuse liige ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastu ei vaielnud, kuid teatas, et ta ise ei suuda seda maksta, kuna on töötu. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, võlgniku antud seletusi, ajutise halduri Kalle Mõtsniku arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et OÜV pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. OÜV on kohustusi üle 46 000 euro, vara aga debitoorsete nõuete näol 2 000- 3 000 euro ulatuses. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise reaalsed võimalused puuduvad. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega käsitletav tegu. Küll aga on juhatuse liige põhjendamatult kaua viivitanud pankrotiavalduse esitamisega ja eiranud Äriseadustiku §-s 176 toodud meetmeid. Selline juhatuse liikme käitumine on käsitletav raske juhtimisveana. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 14.03.2012 määrusega tegi kohus OÜV pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda OÜV pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 3 000 eurot 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. OÜV pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole.

Kohus leiab, et kuna OÜV ei ole vara kohustuste täitmiseks ja ettevõtte majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ning OÜV pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada OÜV pankrotiavalduse menetlus pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele TS (isikukood XXX). PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 14 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 260 eurot ja kulutuste hüvituseks 136 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 90 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole tasu ja kulutuste suurusele vastu vaielnud. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tasust 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) tuleb hüvitada riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 ja 5 alusel, kuna kohus lõpetab OÜV pankrotiavalduse menetluse raugemisega võlgniku avalduse alusel ning võlgnikul ei jätku vara ajutise halduri tasu katteks. Samuti ei ole OÜV pankrotimenetlusest huvitatud isikud tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tagatiste kontole kohtu poolt määratud summat.

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.