2-12-6535/8 - Muud - Muud hagiasjad - Tartu Ringkonnakohus - lahend.ee

2.Tartu Maakohus jättis 1. märtsi 2012 määrusega A. Viitkini taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata ning määras A. Viitkinile tähtaja avalduse puuduste kõrvaldamiseks 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates (nõuetekohase hagiavalduse ja tõendite esitamiseks ning hagiavalduselt vastavalt hagi hinnale riigilõivu 9267,18 eurot tasumiseks) ja jättis avalduse seniks käiguta. Kohus hoiatas, et kui hageja jätab kohtu nõudmised tähtpäevaks täitmata, jätab kohus avalduse menetlusse võtmata (TsMS § 3401 lg 2). Määruse kohaselt tuleb A. Viitkini riigi õigusabi taotlus riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 6 alusel jätta rahuldamata. RÕS § 7 lg 1 p 6 järgi riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Asja suhtes ei esine avalikku huvi. Avalduse kohaselt viibis hageja 2003 novembrist kuni 2004 märtsini Tartu Vanglas ja sel ajal ei antud hagejale ravi. Peale vanglast vabastamist tuvastati hagejal XX% töövõimekaotust. Hageja viibis uuesti vangistuses 2005-2006 ning 31.01.2007 tuvastati hagejal XX% töövõimekaotus ja raske liikumispuue. Hageja on hagiavalduses viidanud tervishoiuteenuse osutamise lepingulisele suhtele ja nõuab nõuetele mittevastava tervishoiuteenuse osutamisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja hindab mittevaralise kahju suuruseks 200 000 eurot. Esitatud kahjunõue ei vasta TsMS §-des 338; 340 ja 363 sätestatud hagiavalduse vormi- ja sisunõuetele. Avalduses esinevad järgmised puudused: - maakohtusse pöördumisel esitatakse hagilises asjas kohtule hagiavaldus (hagi). Hagejal tuleb märkida kostja isik ja andmed kostja kohta; - hagilt tuleb tasuda riigilõiv. TsMS § 139 lg 3 kohaselt sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast (võimaliku kahjunõude suurusest), kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 124 lg 1 sätestab, et raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Seega on hagi hind 200 000 eurot. Riigilõivuseaduse § 57 lg 1 ja lisa 1 alusel kuulub hagihinnalt 200 000 eurot tasumisele riigilõiv 9267,18 eurot; - TsMS § 363 lg 1 p 3 järgi märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Hageja ei ole tõendeid lisanud; - võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikule tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Kannatanu (hageja) peab seejuures üldreeglina tõendama õigushüve rikkumist kahju tekitaja (kostja) poolt, st antud juhul tervise kahjustamist. Riigikohtu tsiviilkolleegium on otsuses nr 3-2-1-171-10 märkinud, et isik peab VÕS § 127 lg 4 järgi hüvitama kahju siiski üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses,

3.A. Viitkin esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 1. märtsi 2012 määruse tühistamist osas, millega jäeti A. Viitkini taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata, ning uue määruse tegemist, millega A. Viitkini riigi õigusabi taotlus rahuldada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei osanud määruskaebuse esitaja kohtumääruses märgitud puudusi kõrvaldada ja riigilõivu tasumiseks tal raha ei ole. Ta pöördus telefoni teel nõu saamiseks Eesti Patsientide Esindusühingu poole. Eesti Patsientide Esindusühingu jurist M.K. selgitas, et tuleks tähelepanu pöörata sellele, kas vaidlust on pädev lahendama halduskohus või tsiviilkohus; nõuet tuleks täiendada materiaalse kahju nõudega; tuleb kõrvaldada avalduses kohtu viidatud puudused või koostada uus hagiavaldus. Avalduses tuleb kindlasti ära näidata põhjuslik seos kahju tekitaja õigusvastase teo ja saabunud tagajärje vahel. Kahju tekkimine tuleb dokumentaalselt tõendada. Kahjusumma tuleb välja arvestada. Vajalikuks võib osutuda ka nõude esitamise tähtaja ennistamine; taotleda tuleb riigilõivu tasumisest vabastamist; hageja vajab menetluse alustamiseks ja edukaks läbiviimiseks protsessiõigust hästi tundva isiku abi, kes oskaks kohtule õigel ajal nõuetekohaselt vormistatud ja põhjendatud avaldusi/taotlusi ning hageja väiteid kinnitavaid dokumentaalseid tõendeid esitada või neid välja nõuda ja hagejat kohtus esindada; asja praeguses staadiumis ei ole võimalik otsustada, kas hageja peaks nõustuma kirjaliku menetlusega või osutub vajalikuks kohtuistungi pidamine, ekspertide kaasamine jms; telefoni teel nõustamisest hageja probleemide lahendamiseks ei piisa; 2) viibib hageja kinnipidamisasutuses ning tema võimalused õigusabi saamiseks vabaduses viibivate inimestega võrreldes on oluliselt piiratud. Tal puudub võimalus minna õigusabi osutaja vastuvõtule ning ta ei oma vara ega sissetulekut, mistõttu puudub tal võimalus õigusabi eest tasumiseks. Kuna hageja ei oma juriidilisi teadmisi ja oskusi, ei oska ta ilmselgelt iseseisvalt nõuetekohaselt vormistatud ja põhjendatud avaldust koostada ning olulisi tõendeid lisada. Hagejale õigusabi andmisest keeldumine ainuüksi RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel ei ole õiglane. Selleks, et kohtul oleks piisav alus eeldada, et hageja kavandatav menetluses osalemine on edukas, vajab ta kindlasti riigi määratud advokaadi abi. Kui advokaat pärast kõigi asjaolude väljaselgitamist ja tõendite uurimist peaks leidma, et nõudel pole perspektiivi, võib hageja alati nõudest loobuda.