Tsiviilasi nr 2-10-23545
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. märts 2012. a Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-23545
Hagihind
1300 eurot
Tsiviilasi
Agwe OÜ hagi Eurogranul OÜu vastu 1 398,34 euro ja viiviste väljamõistmiseks.
Menetlusosalised esindajad
ja
nende hageja Agwe OÜ (registrikood 10988939; asukoht Narva mnt 7, 10117 Tallinn); hageja lepinguline esindaja Irina Reva (OÜ Adiantum, postiaadress Linnamäe tee 45-128, 13911 Tallinn, e-post [email protected] ); kostja Eurogranul OÜ (registrikood 11634742; asukoht Kooli 26-2, 50409 Tartu).
Kohtuistungi toimumise aeg
28. veebruar 2012. a
Protokollija
istungisekretär Maria Loorits
Rahuldada Agwe OÜ hagi Eurogranul OÜu vastu 1 398,34 euro ja viiviste väljamõistmiseks. Välja mõista Eurogranul OÜ-lt 1398,34 eurot Agwe OÜ kasuks, millest põhivõlgnevus on 1300 eurot ja viivisenõue seisuga 25.02.2011.a 98,34 eurot. Välja mõista Eurogranul OÜ-lt Agwe OÜ kasuks viivis protsendina põhinõudelt 1300 eurolt alates 26.02.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas), kusjuures viivisenõuded kokku (juba sissenõutavaks muutunud viivis ja lisanduv viivis) ei või ületada 1300 eurot. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud Eurogranul OÜ-u kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 14-17).
Hageja lepingulise esindaja, Irina Reva, selgituste kohaselt poolte vahel on sõlmitud 17.11.2009.a leping transporditeenuste osutamiseks. Faktiliselt on teostatud kaks transporditeenust, mille eest ei ole tasutud, nõude suurus on 1300 eurot. Lisaks põhinõudele soovib hageja ka viiviste väljamõistmist põhinõudelt. Hageja on nõude osas kostjale arved esitanud õigeaegselt, nii e-maili kui ka posti teel, kostja ei ole omapoolset kohustust täitnud, kuid ei ole esitanud ka mingeid pretensioone. See, et Tarmo Tähnas ei olnud tol hetkel juhatuse liige on asutuse sisene asi, vastutajaks on ikkagi osaühing. Heldur Sepma oli juhatuse liige ja on siiamaani juhatuse liikmena registrisse kantud.
Kostja esindaja kohtuistungile ei ilmunud ning ei teatanud ka oma mitteilmumise põhjustest. Vastavalt hageja taotlusele, lahendas kohus asja sisuliselt. Hageja palub kostjalt välja mõista Lepingust nr 12-09; 17.12.2009.a tuleneva võla 1300 eurot ja viivised. Kostja sisulisi vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 annab lepingu mõiste, mille kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Nimetatud sätetest tuleneb, et võlaõiguses kehtib lepinguvabaduse põhimõte, s.o leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohus on seisukohal, et kostja seadusliku esindaja väide selle kohta, et tema ei olnud teadlik OÜ-l Eurogranul lasuvatest kohustustes, ei ole asjakohane. Vastavalt ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab osaühingu juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega ning seega lasus kostja esindajal kohustus tutvuda ka kõigi osaühingu raamatupidamisdokumentidega. Poolte vahel sõlmitud lepingu nr 12-09;17.12.2009.a (tl 19-23, 31-33) p-i 5.1 kohaselt on kostja kohustunud tasuma temale osutanud transporditeenuste eest vastavalt hageja poolt esitatud arvele ning arves esitatud tähtaegadele. Arvest nr 12057; 17.03.2010.a (tl 24) nähtuvalt on hageja osutanud transporditeenust kostjale 12.03.2010.a kahel korral kogusummas 1300 eurot. Seega on kohtule esitatud lepinguga ja arvega leidnud tõendamist kostja kohustus hageja ees ning hagi tuleb rahuldada ning kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele põhivõlana 1300 eurot. Viivis Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise perioodi 19.03.2010 – 25.02.2011.a eest summas 98,34 eurot suurusega 0,022% tasumisele kuuluvast põhinõudest summas 0,286 eurot päevas ja alates 26.02.2011.a täiendava viivise kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 101 lõike 1 punkt 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kostja hageja poolt esitatud viivise nõude summale vastuväiteid esitanud ei ole. Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele põhiosa viivis 98,34 eurot ajavahemiku 19.03.201025.02.2011.a eest. Hageja on esitanud täiendava viivise väljamõistmise nõude seadusjärgses määras vastavalt VÕS § 113 lg 1. Seega tuleb kostjalt välja mõista täiendav viivis alates 26.02.2011.a VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) kuni põhinõude täitmiseni.
TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.