Kohtulahend

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

EELNENUD MENETLUS MAA- JA RINGKONNAKOHTUS

MAAKOHTU LAHEND

Hagiavalduse kohaselt tuleneb 7. veebruari 2006 tsessioonilepingu objektiks olev nõue OÜ Levimen ja OÜ Brando Invest vahel, OÜ Levimen ja OÜ U.M Investeeringud vahel ning OÜ Levimen ja OÜ Edmolift vahel 1. märtsil 2005 sõlmitud laenulepingust ning OÜ Wermontes ja OÜ U.M. Investeeringud, OÜ Brando Invest ja OÜ Edmolift vahel 1. jaanuaril 2006 sõlmitud nõude loovutamise lepingust. S. Gudkovi poolt esitatud OÜ Brando Invest, OÜ U.M. Investeeringud ja OÜ Edmolift 2005. aasta majandusaasta aruannetest ei nähtu, et nimetatud äriühingutel oleks olnud nõue OÜ Levimen vastu. Samuti ei nähtu omandatud nõude olemasolu hageja 2006. aasta majandusaasta aruandest. VÕS § 168 lg 1 kohaselt peab nõude loovutanud võlausaldaja uuele võlausaldajale üle andma nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid, muu hulgas VÕS § 167 lg 4 nimetatud täitedokumendi, ja andma talle nõude esitamiseks vajalikku teavet. Hagist ja sellele lisatud lepingust ei nähtu, millised konkreetsed dokumendid üle anti. Hageja seaduslik esindaja küll kinnitas vande all, et kostjatele anti üle nõude aluseks olevad laenulepingud ja nõude loovutamise lepingud koopiatena, kuid kohus ei pidanud hageja seadusliku esindaja seletusi usaldusväärseteks, sest S. Gudkov eitab vastava lepingu sõlmimist ja mingite dokumentide üleandmist talle. Kohtule on nimetatud dokumendid esitamata ja nõude loovutanud ning nõude omandanud äriühingute majandusaasta aruannetes ei ole nimetatud nõue kajastatud. Kuna menetluse käigus jäi hageja poolt tõendamata, et nõude loovutanud OÜ Brando Invest, U.M Investeeringud ja OÜ Edmolift olid nõudeõigust omavateks isikuteks ja, et 7. veebruari 2006 tsessioonilepingu objektiks olnud hageja nõue OÜ Levimen vastu summas 600 000 krooni üldse eksisteeris, tuleb jätta hagi kostja 1 vastu rahuldamata. Kuigi A. Popovitš võttis kohtuistungil hagi õigeks, ei ole kohus TsMS § 440 lg 4 kohaselt õigeksvõtuga seotud asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Kohus oli seisukohal, et antud juhul ei ole kohus A. Popovitši õigeksvõtuga seotud, sest kuna asjas jäi tõendamata 7. veebruari 2006 tsessioonilepingu objektiks olnud hageja nõude reaalne olemasolu, siis saab antud juhul vaidlusalust õigussuhet tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

täitmiseks kohustuslik. Seega on tsessioonilepingu sõlminud isikute tahteavaldused selgelt väljendatud lepingus ja vastavalt TsÜS §-le 69 ka kehtivad. OÜ Brando Invest, OÜ U.M. Investeeringud, Edmolift OÜ pearaamatu väljavõte ei tõenda, et tsessioonilepingut ei ole sõlmitud ja nõuet hagejale võõrandatud. Tsessioonileping on allkirjastatud OÜ Brando Invest, OÜ U.M. Investeeringud, Edmolift OÜ ja Wermontes OÜ esindajate poolt ja seega ka sõlmitud. OÜ Brando Invest pearaamatu kande tõlgendamine sel viisil, et 31.12.2006 seisuga oli nõue OÜ Levimen vastu olemas on olemuslikult meelevaldne. Pearaamatust nähtub, et konkreetselt OÜ Levimen vastu oli nõue 04.04.2005. Nõude olemasolu või mitteolemasolu ei tõesta kanded raamatupidamisarvestuses. OÜ U.M. Invest ja Edmolift OÜ pearaamatu kande tõlgendamine sel viisil, et 31.12.2006 seisuga oli OÜ Levimen laen tagasi makstud on olemuslikult meelevaldne. Pearaamatust ega muudest dokumentidest seda ei nähtu. Samuti märgib hageja, et nõude olemasolu või mitteolemasolu ei tõesta kanded raamatupidamisarvestuses. Tsessioonileping on nõude loovutamise leping. Tsessioonilepingu p-s 4 on toodud lepingu objekt – nõue OÜ Levimen vastu. Tsessioonilepingu p-i 7 kohaselt jõustus tsessioonileping selle allakirjutamise hetkest. Seega läks nõude omand üle tsessioonilepingu allkirjastamisel, s.o 01.01.2006. Vastav vastuväide on esitatud alles apellatsioonmenetluses ning seetõttu tuleb jätta tähelepanuta. I.K. poolt tsessioonilepingu allkirjastamine ei tõesta selle võltsitust. Tsessioonilepingut ei allkirjastanud I.K. mitte esindusõigust omava juhatuse liikmena, vaid Edmolift OÜ esindajana ja nimetatu nähtub ka tsessioonilepingu p-st 1. Asjakohatu ja alusetu on S. Gudkovi käsitlus S. Gudkovi ja A. Popovitši kohustuste täitmise menetluses tsessioonilepingu alusel tsessioonitasu maksmisest. S. Gudkov ei ole tsessioonilepingu pooleks. Tsessioonilepingu allkirjastanud isikud ei ole vaidlustanud tsessioonilepingu sõlmimist ega ka selle kehtivust. Tsessioonitasu maksmine või mittemaksmine ja originaaldokumentide üleandmine või mitte ei ole käesoleva tsiviilasja vaidluse objektiks ja sellest ei sõltu tsessioonilepingu kehtivus. S. Gudkovi käsitlus aegumisest ei ole asjakohane. S. Gudkov on allkirjastanud nii OÜ Wermontes ning S. Gudkov ja A. Popovitš vahel 07.02.2006 sõlmitud tsessioonilepingu kui ka selle lisa. Käekirjaekspertiis on tuvastanud, et tegemist on S. Gudkovi allkirjaga. S. Gudkov esitas 19.12.2011 seisukohtade p-s 8 toodud vastuväited pärast käekirjaekspertiisi tulemustest teada saamist, kuigi S. Gudkovi poolt 15.10.2009 esitatud apellatsioonkaebuse väidete kohaselt sai ta tehingust teada juba tema vara arestimisel hagi tagamise korras. Hoolimata sellest S. Gudkov ei suvatsenud tuvastada tehingu tühisust kohtus, kuigi tal oli selleks piisavalt aega. S. Gudkov ei ole ka taotlenud selle kehtetuks tunnistamist. Tsessioonileping on tõend ja kohus on selle vastu võtnud tõendina; 2) on maakohus andnud väära hinnangu hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlustele ja rikkus seeläbi TsMS § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8. Maakohus leidis, et hageja seadusliku esindaja Indrek Uude külla poolt 6. aprilli 2011 kohtuistungil vande all antud ütlused on ebausaldusväärsed. Hageja seaduslik esindaja andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et „7. veebruari 2006 tsessioonileping sõlmiti põhjusel, et kostjad omandasid täielikult OÜ Levimen osad ja asusid iseseisvalt ettevõttega tegelema. Tsessioonilepingu sõlmisel anti kostjatele üle ka nõuet tõendavate dokumentide koopiad; nõue oli tekkinud reaalselt üle kantud rahaliste vahendite näol ning on siiamaani kehtiv. OÜ Wermontes aastaaruandes ei kajastata nõude omandamisi või müüke, vaid hetkeseisu. Kuna nõue oli selleks ajaks vana vastavalt konservatiivsuse põhimõttele, siis oli see maha kantud. Kui nõue on vanem kui 5 kuud, siis on vajalik see maha kanda. Tsessioonilepingu sõlmimisel anti mõlemale kostjale üle laenulepingute ja nõude loovutamise lepingu koopiad“. Hageja on seisukohal, et juhul kui kohus oleks vastu võtnud käesoleva apellatsioonkaebusele lisatud dokumentaalsed tõendid, siis oleks

dokumentaalsete tõendite kõrval olnud hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlustel kohtu jaoks oluline kaal; 3) on maakohus vääralt kohaldanud VÕS § 168 lg-t 1 ja § 167 lg-t 4. Maakohus viitab VÕS § 168 lg-le 1 ja § 167 lg-le 4, mille kohaselt peab nõude loovutanud võlausaldaja uuele võlausaldajale üle andma nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid. Maakohus märgib, et hagile ja sellele lisatud lepingust ei nähtu, millised konkreetsed dokumendid üle anti. Hageja on seisukohal, et õigused ja kohustused antud juhul on tekkinud nõude loovutamise lepingust ning dokumentide üleandmisest ei sõltu nõuete loovutamise lepingu kehtivus. Seega asjaolu, et S. Gudkov on eitanud nõude loovutamise aluseks olnud dokumentide talle üleandmist, ei tõenda kohustuse puudumist. Hageja on nõude loovutamise lepingu allkirjastamisega kinnitanud nõudeõigust tõendavate dokumentide kättesaamist. Dokumentide loetelu puudumine või olemasolu ei muuda hageja kinnitust selle kohta, et ta on nõudeõigust tõendavad dokumendid kätte saanud. Kostjate kohustused tulenesid 7. veebruari 2006 tsessioonilepingust; 4) on maakohus vääralt kohaldanud TsMS § 440 lg 4 lauset 2. Maakohus on otsuses märkinud, et antud juhul ei ole kohus A. Popovitši õigeksvõtuga seotud, sest kuna asjas jäi tõendamata

tõendab ka asjaolu, et 7. veebruari 2006 tsessioonilepingu lisa p 3 kohaselt oli hageja kohustatud esitama kostjale 1 igakuiselt arveid tsessioonitasu ja intresside tasumise kohta. Hageja ei ole arveid S. Gudkovile esitanud, mis omakorda tõendab, et nõuet ei ole kostjale 1 loovutatud ja hagejal puudub nõudeõigus tsessioonilepingu alusel. Isegi kui hagejal oleks nõue tsessioonilepingu alusel, siis see nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, kuna hageja pole esitanud nõuetekohaseid arveid. Nõude loovutamise korral oleks nõude loovutamise tasu sissenõutav üksnes pärast arvete esitamist. Samuti ei ole hageja S. Gudkovile üle andnud väidetavaid nõude loovutamise dokumente. Isegi kui nõue eksisteeriks, siis kui ei ole nõude loovutamise originaaldokumente üle antud ja kostjal ei olnud võimalik enda õigus teostada. VÕS § 168 lg 1 ja VÕS § 167 rikkumine hageja poolt oleks sellisel juhul käsitletav hea usu põhimõtte rikkumisena ja ka seetõttu ei saa hageja nõuet rahuldada; 3) ei saa S. Gudkov olla solidaarvõlgnik, sest kui kohustus eksisteeriks ja oleks sissenõutav, siis S. Gudkovi vastustuse ulatus on sätestatud 7. veebruari 2006 tsessioonilepingu lisa p-s 1 ehk siis oleks tegemist osakohustusega, sest muu hulgas poleks tegemist sama kohustuse täitmisega. Hageja pole välja toonud, milline on osakohustuse suurus kummalegi kostjale; 4) rikub hageja hea usu põhimõtet ning tema poolt esitatud hagi eesmärk on sisuliselt kahju tekitamine S. Gudkovile. TsÜS § 138 lg 1, lg 2 ja VÕS § 6 lg 1 kohaselt tuleb tsiviilõiguste teostamisel toimida heas usus ja õiguste teostamine pole lubatud, kui selle eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Seadusest tulenevate õiguste teostamist loetakse alati õiguse kuritarvitamiseks siis, kui õigusi teostatakse vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja on käitunud äärmiselt vastuoluliselt, sest on esitanud kohtule nõude, mida ei eksisteeri, sest nõudeid ei ole loovutatud, väidetava nõude aluseks olevaid dokumente pole kostjale 1 üle antud ja kui neid tehtud ei ole, siis ei saa ka nõuda tsessioonilepingu täitmist; 5) ei oma A. Popovitši poolt hagi õigeksvõtmine õiguslikke tagajärgi ja kohus ega S. Gudkov ei ole sellega seotud. A. Popovitš on tunnistanud alusetult nõuet tõenäoliselt seotuse tõttu hagejaga. Hagi õigeksvõtmine A. Popovitši poolt ei tähenda, et nõude loovutamine aset leidis; 6) on hageja intressi ja viivise arvestus ebaselge, mistõttu ei ole võimalik ka hageja nõuet rahuldada. Kohtuotsuse osalise vaidlustamise tõttu peab olema muutunud ka hageja intressi- ja viivisarvestus. Hageja ei ole vastavaid korrektuure ega tabelit teinud ning teadmata on, milliste summade ja perioodi eest on need arvestatud. Lisaks sellele on arusaamatu, milline on nõutav viiviseprotsent, sest hageja viitab erinevatele viivise suurustele ehk nii 0,12% päevas kui ka 11% aastas. Ebaselgeid nõudeid ei ole võimalik kohtul rahuldada. Juhul kui võtta aluseks hageja väide, et kuni hagi esitamiseni on viise summa 16 977,24 eurot, siis ilmselt ületab viivisnõue tänaseks päevaks nõutavat põhisummat 19 173,49 eurot. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama suurema kahju olemasolu. Hageja ei ole tõendanud põhinõude ega viivisnõude olemasolu, rääkimata põhinõudest suurema viivisnõude puhul kahju tekkimist suuremas ulatuses; 7) tõendavad hageja enda poolt esitatud dokumendid kostja seisukohti. OÜ Brando Invest pearaamatu väljavõte, OÜ U.M. Investeeringud pearaamatu väljavõte ja Edmolift OÜ pearaamatu väljavõte tõendavad, et hageja poolt kohtule esitatud 01.01.2006 kuupäeva kandev OÜ Brando Invest, OÜ U.M. Investeeringud, Edmolift OÜ ja OÜ Wermontes vahel sõlmitud tsessioonileping on võltsitud ja nõudeid ei ole tegelikkuses OÜ-le Wermontes loovutatud. Ka seetõttu ei olnud võimalik OÜ Wermontes poolt loovutada nõudeid kostjale 07.02.2006 tsessioonilepinguga. Hageja on koostöös teiste äriühingutega, millega hageja seaduslik esindaja on samuti seotud, soovinud luua näiliku olukorra nõude loovutamisest. OÜ Brando Invest pearaamatu väljavõttest nähtub ja on tõendatud, et nõue 200 000 krooni oli OÜ Levimen vastu OÜ-l Brando Invest olemas ka 31.12.2006, sest see on OÜ Brando Invest raamatupidamises kajastatud ning 31.12.2006 kandega nr 06.260317 kanti see ebatõenäolise

nõudena maha. Juhul, kui 01.01.2006 tsessioonileping oleks eksisteerinud, siis oleks OÜ Brando Invest raamatupidamises pidanud tehtama nõude loovutamisega seotud kanne 01.01.2006 ning oleks tekkinud ka OÜ Brando Invest nõue samast tsessioonilepingust OÜ Wermontes vastu, kuna tsessioonilepingu p-s 5 on ette nähtud ka tsessioonitasu maksmine ning ka nõue OÜ Wermontes vastu oleks pidanud kajastuma OÜ Brando Invest raamatupidamises ja ka OÜ Wermontes kohustusena OÜ Brando Invest ees mõlema isiku 2006. aasta majandusaasta aruandes. OÜ Brando Invest pearaamatu väljavõte tõendab, et tsessioonilepingut ei ole 01.01.2006 sõlmitud ja nõuet ei ole OÜ-le Wermontes võõrandatud. OÜ U.M. Investeeringu pearaamatu väljavõttes nähtub, et nõue 200 000 krooni oli OÜ Levimen vastu OÜ-l U.M. Investeeringute olemas ka 31.12.2006, sest see on OÜ U.M. Investeeringud raamatupidamises kajastatud ning 31.12.2006 kandega nr 06.3257 (kreedit) on tõendatud, et laen on tegelikkuses kande tegemise ajal tagasi makstud. Juhul, kui 01.01.2006 tsessioonileping oleks eksisteerinud, siis oleks OÜ U.M. Investeeringud raamatupidamises pidanud tehtama nõude loovutamisega seotud kanne 01.01.2006 ning oleks tekkinud ka OÜ U.M. Investeeringud nõue samast tsessioonilepingust OÜ Wermontes vastu, kuna tsessioonilepingu p-s 5 on ette nähtud ka tsessioonitasu maksmine ning ka nõue OÜ Wermontes vastu oleks pidanud kajastuma OÜ U.M. Investeeringud raamatupidamises ja ka OÜ Wermontes kohustusena OÜ U.M. Investeeringud ees mõlema isiku 2006. aasta majandusaasta aruandes. OÜ U.M. Investeeringud pearaamatu väljavõte tõendab, et tsessioonilepingut ei ole 01.01.2006 sõlmitud ja nõuet ei ole OÜ-le Wermontes võõrandatud. Lisaks eeltoodule on tegelikult ebaselge ja vaidlusalune küsimus, et milliste laenulepingute alusel ja kuivõrd suures ulatuses OÜ U.M. Investeeringutel tegelikult OÜ Levimen vastu nõue oli, sest pearaamatu väljavõttest on nähtavad laenusuhted, mis ületavad 200 000 krooni piiri. Samuti on pearaamatu väljavõttest nähtav, et laenu on ka enne 31.12.2006 tagasi makstud ning VÕS § 6 ja § 88 lg 6 p 1 kohaselt loetakse tavapäraselt makstuks varem tekkinud kohustus, mistõttu 01.03.2005 laenulepingu alusel antud laenust oleks pidanud makstud olema vähemalt 106 200 krooni. Kuna laenusuhteid oli mitmeid, siis ei ole ühegi tõendiga tõendatud, et oleks mingigi nõue edasi loovutatud. Edmolift OÜ pearaamatu väljavõttest on nähtav ja on tõendatud, et nõue 200 000 krooni oli OÜ Levimen vastu Edmolift OÜ-l olemas ka 31.12.2006, sest see on Edmolift OÜ raamatupidamises kajastatud ning 31.12.2006 kandega nr 06.6136 (kreedit) on tõendatud, et laen on tegelikkuses kande tegemise ajal tagasi makstud. Juhul, kui 01.01.2006 tsessioonileping oleks eksisteerinud, siis oleks Edmolift OÜ raamatupidamises pidanud tehtama nõude loovutamisega seotud kanne 01.01.2006 ning oleks tekkinud ka Edmolift OÜ nõue samast tsessioonilepingust OÜ Wermontes vastu, kuna tsessioonilepingu p-s 5 on ette nähtud ka tsessioonitasu maksmine ning ka nõue OÜ Wermontes vastu oleks pidanud kajastuma Edmolift OÜ raamatupidamises ja ka OÜ Wermontes kohustusena Edmolift OÜ ees mõlema isiku 2006. aasta majandusaasta aruandes. Edmolift OÜ pearaamatu väljavõte tõendab, et tsessioonilepingut ei ole 01.01.2006 sõlmitud ja nõuet ei ole OÜ Wermontes võõrandatud. Tsessioonilepingus pole ka kokkulepet nõude omandi ülemineku kohta, mis samuti tõendab, et nõuded pole üle läinud OÜ-lt Brando Invest, OÜ-lt U.M. Investeeringu ega ka Edmolift OÜ-lt OÜ-le Wermontes. Ka seetõttu ei olnud võimalik OÜ Wermontes poolt loovutada nõudeid S. Gudkovile 07.02.2006 tsessioonilepinguga. Tsessioonilepingu võltsitust tõendab ka asjaolu, et I.K. valiti Edmolift OÜ juhatuse liikmeks 16.05.2006, s.o üle nelja kuu hiljem kuupäevast 01.01.2006, mida kannab tsessioonileping. Seega ei saanud I.K. 01.01.2006 tsessioonilepingut sõlmida, sest tal puudus esindusõigus. Seda tõendab Edmolift OÜ äriregistri ajaloo väljavõte. Tsessioonileping on esitatud kohtule osaliselt, sest puudub selle oluliseks osaks olev lisa nr 1, samuti pole tõendatud, et oleks tasutud tsessioonitasu ning, et originaaldokumendid oleks üle antud OÜ-le Wermontes vastavalt tsessioonilepingu p-le 6. S. Gudkov on seisukohal, et hageja poolt kohtule esitatud 01.01.2006 tsessioonileping on võltsitud, sest selle eesmärk on omandada õigusi ning näidata tehingut, mida

tegelikult pole toimunud, mistõttu palub S. Gudkov seda tõendina mitte arvestada. Kostja on põhistanud dokumendi võltsituse ja selle ülalpool detailselt välja toonud. Hagi on esitatud kohtusse 04.08.2008, kuid 01.03.2005 OÜ Brando Invest, OÜ U.M. Investeeringud, Edmolift OÜ ja OÜ Levimen vahel sõlmitud laenulepingute p 1.2 kohaselt tulenes OÜ-l Levimen kohustus väidetav laen tagasi maksta hiljemalt 01.08.2005. Seega isegi juhul, kui tegemist oleks seaduslike kehtivate tehingutega, siis oli hagi esitamine planeeritud selliselt, et kostjal ei oleks nõuet OÜ Levimen vastu olnud mitte kuidagi võimalik ka aegumise tõttu maksma panna. S. Gudkov on korduvalt rõhutanud, et hagejal puuduvad nõuded S. Gudkovi vastu ning muu hulgas on kostja tuginenud 02.07.2006 tehingu tühisusele. S. Gudkov ei ole andnud teadlikult allkirja tehingule lepingus väljatoodud õigusliku tagajärje kaasatoomiseks (TsÜS § 67) ning hageja on S. Gudkovi heausksust ja eesti keele oskamatust kuritarvitanud, mistõttu allkiri on saadud kostja tahte vastaselt. Brando Invest OÜ, OÜ U.M. Investeeringud, Edmolift OÜ ja OÜ Wermontes majandusaasta aruannetes ei ole tehinguid kajastatud, mis tõendab, et tehinguid ei ole toimunud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

seaduse § 167 lõikes 4 nimetatud täitedokumendi, ja andma talle nõude esitamiseks vajalikku teavet. Kui senine võlausaldaja vajab dokumenti ka edaspidi, võib uus võlausaldaja nõuda koopia või väljavõtte andmist või muude tegude tegemist, mis võimaldaksid tal oma õigusi teostada. Tulenevalt VÕS § 168 lg-st 1 asjaolu, kas hageja on või ei ole nõude loovutamisel kostjatele üle andnud nõuet tõendavad dokumendid, ei mõjuta nõude loovutamise lepingu kehtivust. Juhul, kui kostja I ei saanud vajalikke dokumente, oli tal õigus neid nõuda hagejalt ja kui hageja ei oleks teinud kõik selleks, et kostjal I oleks olnud võimalik oma õigusi teostada, siis oleks võinud kostjale I tuleneda õigus lepingust taganeda, kuid samas ei too see asjaolu kaasa nõude loovutamise lepingu kehtetust.

tõendid selle kohta, et kostjale I oleks hageja poolt selgitatud, et tegemist oleks mingi muu lepinguga, mitte aga nõude loovutamise lepinguga. Seda, et kostja I kirjutas teadlikult nõude loovutamise lepingule alla, kinnitab ka asjaolu, et kostja II A. Popovitš ei vaielnud hagile vastu ning tunnistas seda (I kd tl 91). Samuti on tõendamata kostja I väide, et hageja on rikkunud hea usu põhimõtet. Siinkohal on kostja I tuginenud asjaolule, et hageja on käitunud äärmiselt vastuoluliselt, sest on esitanud kohtule nõude, mida ei eksisteeri, sest nõudeid ei ole loovutatud, väidetava nõude aluseks olevaid dokumente pole kostjale 1 üle antud ja kui neid tehtud ei ole, siis ei saa ka nõuda tsessioonilepingu täitmist. Ringkonnakohus on eelnevalt leidnud, et nõude loovutamine oli kehtiv ning selle kehtivust ei mõjuta see, kas hageja andis kostjale I vastavad dokumendid üle või mitte.

TsMS §-i 367 kohaselt võib viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Antud juhul on hageja esitanud nõude mõista kostjatelt välja viivis alates 1. augustist 2008 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hageja ei ole taotlenud, et kohus mõistaks viivised välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni. Arvestades hageja taotlust ning tasu ja intresside nõude sissenõutavaks muutumise aega, tuleb kostjatelt välja mõista viivis hageja kasuks alates 30.08.2008 kuni põhinõude 19 173,49 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.