2-11-31270/29 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

3.Välja nõuda kostjalt hageja kasuks kohtukulud TsMS § 162 alusel. Hageja selgituse kohaselt 7 august 2010 õhtul 23. 45 paiku sõitis V O hageja, R S autoga Kuressaare linnas , mööda Uus-Roomassaare tänavat suunaga Mentali tee poole. Kõrval istmel oli tema tüdruksõber M P. ESPAK Grupp kaupluse ees, Uus-Roomassaare 35, alustas ta paremale poole sõidutee äärde pargitud sõiduautost ümberpõiget. Kuna pargitud auto ümber olid inimesed sattus ta vastassuuna vööndisse ja põrkas seal kokku minimopeediga mida juhtis K K. Minimopeedi juht K K oli joobes ja tema juhitud minimopeedil puudusid minimopeedi ning selle juhi märkamiseks vajalikud helkurid ja tuled. Vastavalt Võlaõigusseaduse § 1043 on isikul õigus temale õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudmisele kui kahju tekitaja on selles süüdi. K K, olles joobes, sõitis 7. augusti õhtul Uus-Roomassaare tänaval minimopeediga millel puudus nõutav valgustus. Selle tulemusena toimus kokkupõrge V Oi juhitud, R Sle kuuluva, Mazdaga, , ning see sai kahjustada. Võlaõigusseadus § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju on tekitatud õigusvastaselt eelkõige kui sellega on tekitatud kahju omandi õiguse rikkumisega. Mazda omanik on vastavalt ARK registrile R S. K K tekitas R S autole vigastusi millega ta on rikkunud hageja omandi puutumatust PS § 32 ja AÕS § 68 lg 1 mõttes. Mazdal sai kahjustada esistange, esistange keskmine võre, esistange vasak liist, iluvõre, vasak esitiib, esikapott, vasak esituli, vasak udutuli, õhukanal, esiklaas, esiklaasi liist ja jahutusradiaator. Kasutades põhjuslikkuse seose kontrolliks RK poolt tunnustatud nn conditio sine qua non -testi, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud siis kui K ei oleks ilma tuledeta minimopeediga sõitnud, Uus-Roomassaare maanteel ei oleks hageja sõiduauto kannatada saanud. Seega on K K tegu ja R S kahju omavahel põhjuslikus seoses VÕS § 127 lg 4 alusel. Kui Ki K oleks täitnud Liiklusseaduses - ja eeskirjas seisvaid nõudeid, ei oleks kokkupõrget toimunud. Antud minimopeed, mida tuntakse ka nimede all „pocket- bike" ja minimootorratas, on äärmiselt ohtlik. Sellel on viidanud 2006 aastal ka Euroopa komisjon. Need minimopeedid iseenesest ei lähe ühegi sõiduki kategooria alla kirja, kuid neid saab võrdsustada mopeediga. Vastavalt Liikluseeskirja § 2 p 28 on mopeed kahe- või kolmerattaline sõiduk, mille sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 cm ja valmistajakiirus ei ületa 45 km/h. Kui sõiduriist ületab neid andmeid tuleb ta mootorrattana registreerida Liikluseeskirja § 2 p 26 ja Liiklusseaduse § 14 lg 1 ja 2 alusel. K K juhitud minimopeedil puudus esituli ja vastavalt Liikluseeskirja § 23 peab mopeedi tehnoseisund vastama valmistaja nõuetele ning sõites peab ees põlema valge tuli. K K juhitud minimopeedil see puudus. Seega ei oleks K K sellega linnatänaval sõita tohtinud, kuna see ei vasta tehnilistele nõuetele. K K oli ka joobe seisundis ning vastavalt liikluseeskirja § 76 lg 1 ei tohi juht olla joobeseisundis.

lk 3 Kõike seda arvesse võttes ei oleks K K tohtinud minimopeediga tänaval liigelda ning seda tehes tekitas ta R S autole kahju. VÕS § 132 lg 3 teise lause alusel saab nõuda hüvitise maksmist vastavalt VÕS § 132 lg 1 kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas. VÕS § 132 lg 1 alusel saab nõuda hüvitist, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. R Sle kuuluv sõiduauto oli Mazda , mahtuniversaal, väljalaske aasta 2000. Kasutatud autode müügiportaalides algavad sama margi ja väljalaske aasta auto hinnad 2800 eurost. Vastavalt Metra AP OÜ hinnapakkumisele kulub auto parandamiseks 2 974,85 EURi. Leiame, et auto parandamine ületab auto väärtuse ja seega soovime parandustele mineva raha asemel uue samaväärse auto soetamise hinda. Leiame, et nii nagu ei pea asja parandama kõige odavamas kohas, ei pea ka ostma kõige odavamat autot ja seega sooviks hageja saada samaväärse auto ostmiseks 3100 EUR-i mis kataks ka tema kulutused uue auto muretsemisele ja uue auto hinna. Antud nõue on hageja hinnangul ka kostjale soodsam, sest lisaks parandamisele oleks Hagejal õigus nõuda veel ka asja puhastamiseks minevat summat (selle teenuse hind on 20 EUR-i tunnis) ning ka asja väärtuse vähenemisest tulevat summat, mille tuvastamiseks tuleks teha ekspertiis. Seega ei seata uue samaväärse asja soetamiseks tehtavate kulutuste nõudmisega kostjat halvemasse olukorda. Asjaolu, et R S ei ole veel autot lasknud parandada või uut samaväärset autot soetanud ei oma tähtsust, sest antud sätte järgi saab kahju hüvitamist nõuda ka enne paranduste tegemist. Seda on öelnud ka RK oma otsuses 3-2-1-75-07. Analoogia alusel peaks see kehtima ka uue samaväärse asja soetamisel. VÕS § 132 lg 4 alusel saab Hageja nõuda ka kahjuhüvitist samaväärse asja kasutamise kulusid asja parandamise või uue asja muretsemise aja jooksul. R S kasutab kahjustatud Mazda asemel emalt, L Slt laenatud VAZ 21063 ehk Žigulid registreerimisnumber . Mazda kulutab kütust 100-le kilomeetrile 6 liitrit ja Žiguli 10 liitrit, mis on 4 liitrit rohkem. Kui R emalt Žiguli võttis, oli ülevaatust läbides odomeetril kirjas 52613 kilomeetrit praegu on seal umbes 60 400 kilomeetrit seega on hageja sellega mahasõitnud umbes 7500 kilomeetrit. Samuti pidi ta Žiguli korda tegemiseks kandma kulutusi. Seega on R S, seoses sellega, et ta ei saanud oma Mazdaga sõita, pidanud ostma 7500* 10/100 7500 * 6/100= 750 - 450= 300 liitrit rohkem kütust. Diisli hind septembris 2010 oli 1,15885 EUR-i ja 95 bensiini 1,13660 hetkel maksab diisel 1.235 ja 95 bensiin 1.215. Täpse hinna ja koguse arvutamine, palju Hagejal on kütust vahepeal läinud ja palju see on maksnud, oleks väga raske ja seega kasutab ta keskmisi näitajaid ja ka kütuse hinnaks võtame keskmise, mis diislil oleks siis 1,197 ja 95 bensiinil 1,176. Seega on R S 450 liitri kütuse ostmisel säästnud 450* 1,197-450*1,176 = 538,65 - 529,2 = 9,45 EUR-i kuid 300 liitrit rohkem ostes on Hageja ikkagi kahju saanud 300*1,176-9,45= 343,35 EUR-i tänu autode erinevale kütuse tarbimisele. Selleks, et Hageja üldse saaks ema Žiguliga, mis ennem seisis, sõitma hakata, tuli Hagejal see kõigepealt korda teha ning ülevaatusel käia. Korda tegemiseks kulus hagejal ligikaudu 1500 krooni ning sellele lisandub auto ülevaatuse tasu 350 krooni ehk kokku ligikaudu 1850 EEK-i ehk 118,24 EUR-i. Antud kulusid tõendab hageja pangaväljavõttega, sest tšekid ei ole säilinud. Kokku on Hageja kulud samaväärse asja kasutamise eest 118,24 +343,35= 461,59 EUR-i Kaks nõuet kokku pannes soovib Hageja K Kt kahju hüvitamist 3561, 59 EUR-i ulatuses e. 3100+461,59=3561,59

Tunnistajate V O ja M P ütlustega ning K K suhtes koostatud väärteo toimikuga antud avarii kohta kavatses hageja tõendada K K joobeseisundis, ilma tuledeta, minimopeedi juhtimist pimedal Uus-Roomaassaare tänaval ning avarii toimumist. Hageja on esitanud alternatiivse nõude. Kui kohus ei rahulda hageja 3100 EUR-i suurust nõuet VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 1050 lg 1, § 132 lg 1 ja 3, § 127 lg 1 ja § 136 lg 1 alusel, siis palub hageja kohtul rahuldada hageja 2 994,85 EUR-i nõue, mis võib suureneda, VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 1050 lg 1, § 132 lg 3, § 127 lg 1 ja §136 lg 1. Vastavalt VÕS § 132 lg 3 saab Hageja nõuda asja parandamiseks asja parandamise mõistlikke kulusid. Hageja auto paranduseks kulub Metra AP OÜ hinnapakkumise kohaselt 2 974,85 EURi. Lisaks kulub auto puhastamiseks 20 EUR-i, sest puhastamisteenuse hind on 20 EUR-i tunnis ja puhastamiseks kuluks umbes tund. Seega kuluks auto samasse seisundisse viimiseks 2994,85 EUR-i, sest VÕS § 127 lg 1 järgi kahju hüvitamise eesmärk on panna isik samasse olukorda, milles ta oleks olnud kui kahju ei oleks tekkinud. VÕS § 132 lg 3 alusel saab nõuda ka asja hinna vähenemist. RK on oma otsuses 3-2-1181-08 öelnud, et väärtuse vähenemise hüvitamise all mõeldakse üldjuhul olukorda, kus kahjustatud asja väärtus jääb pärast kordategemist väiksemaks võrreldes väärusega, mis oli asjal enne selle kahjustamist. Sellisest väärtuse vähenemisest võib rääkida nt vallasasjade puhul (avarii läbi teinud, kuid parandatud sõiduk võib olla väiksema väärtusega kui samasugune mitteavariiline sõiduk). Avariilise auto väärtus ei saa olla peale parandamist sama kõrge kui mitte avariilise auto väärtus. Avarii vähendab auto väärtust oluliselt, et aga selle kindlat suurust leida tuleks teha ekspertiis, mida hageja laseb teha, kui tema esimest nõuet ei rahuldata. Teised algselt esitatud nõuded palub hageja koos selle alternatiivse nõudega rahuldada. Kostja vastuse vastuväitena pidas hageja vajalikuks selgitada kohtule alljärgnevat: Kostja väide, et hagi ei ole üldse R S poolt allkirjastatud on alusetu, sest Hageja R S kirjutas isiklikult sellele alla Pärnu maakohtu Kuressaare kohtumaja kantselei töötajate silme all. Samuti on kostja viidanud valele paragrahvile, sest TsMS § 388 ei reguleeri hagi allkirjastamist. Kostja väide, et hageja nõue on ebaõige ja põhjendamatu on vale. Esiteks on Hagejal õigus ise valida mis paragrahvide alusel ta hagi esitab. Teiseks ei ole minimootorratas (mis nagu hagiavalduses mainitud, ei kuulu ühegi sõiduki kategooria alla, kuid on võrdsustatud mopeediga) mootorsõiduk. Vastavalt 07.08.2010 kehtinud Liikluseeskirjadele, ei ole mopeed mootorsõiduk Liikluseeskiri § 2 punkt 27. Ka uues kehtima hakanud Liiklusseaduses ei ole mopeed mootorsõiduk ja seda ei ole ka uues Liiklusseaduses mainitud minimopeedi Liiklusseadus § 2 punkt 40. Seega ei kuulu kohaldamisele VÕS § 1057. Enamus oma vastuväidetest esitabki Kostja riskivastutuse kohaldamise vastu, kuid hageja nõue ei põhine sellel. Siiski tuleks öelda, et kostja väited, et V O ei suutnud autot valitseda ja tegi äkilisi liigutusi on paljasõnalised Kostja poolsed ilustused. Kokkupõrget ei põhjustanud V O, sest kuna Kostja, istudes minimopeedil, asetseb väga maa lähedal ning V Oil ei olnud võimalust teda möödasõidul näha kuna mopeed oli ka valgustamata. Seega põhjustas kokkupõrke K K, kes ilma valgustuseta minimopeediga sõitis linna tänaval, kus ta seda teha ei tohi ning lisaks oli ta veel ka joobes. Väide, et õnnetus oleks toimunud ka siis kui K K oleks olnud kaine ja minimopeedil oleks tuled põlenud on jälle

Kostja hinnangul on hageja nõue sisuliselt ebaõige ja põhjendamatu. Liiklusavariis osalesid mootorsõidukid ning järelikult tuleb hageja nõue lahendada suurema ohu allika valdaja vastutuse alusel vastavalt VÕS §-le 1057. Eeltoodu kehtib ka suurema ohu allika valdajate omavahelise vastutuse korral (vt Riigikohus, tsiviilasi nr 3-2-1-161-10 p 11 ja 32-1-29-11 p 9). Hageja on põhjendanud oma nõuet üksnes asjaoludel, et kostja oli joobes ning et liikluseeskirjade kohaselt ei oleks kostja tohtinud mootorsõidukit juhtida, kuid seda siiski tehes põhjustas liiklusavarii. Seega rajaneb hagiavaldus kostja õigusvastase teo kirjeldusel. Samas ei kuulu riskivastutuse koosseisu suurema ohu allikat valitsenud isiku käitumise õigusvastasus ega süü (VÕS § 1056 lg 1). Järelikult on hagiavalduses esitatud väited kostja teo õigusvastasuse (liikluseeskirja rikkumine) ja süü kohta asjasse puutumatud, sest need ei kuulu riskivastutuse koosseisu. Muid asjaolusid, millega hageja oma nõuet seostaks, hagiavaldusest ei nähtu. Järelikult ei ole hagiavalduses esitatud ühtegi asjakohast alust, mis tooks kaasa kostja vastutuse riskivastutuse sätete kohaselt. Eeltoodu tingib haginõude rahuldamata jätmise. Küll aga ilmneb hagist, et kahju põhjustaja on hageja sõidukit juhtunud V O. Kostja leiab hagis märgitud asjaoludele tuginedes, et kokkupõrke põhjustas V O ́i poolt juhitud sõiduauto äkiline ümberreastumine, mis oli väidetavalt vajalik sõidutee äärde pargitud autost möödasõiduks. Ümberreastumise vajadus ei olnud tingitud kostjast. Kuivõrd V O juhtis mootorsõiduki vastassuuna vööndisse, vallandas V O mootorsõidukile iseloomuliku ohu, mis seisnes selles, et V O oli võimetu allutama enda poolt juhitavat suurema ohu allikat oma tahtele ja kontrollile. Mootorsõiduki üle täieliku kontrolli puudumise tõttu ei suutnud V O sõiduautot kostjast mööda juhtida ega seda peatada, s.o avarii tekkimist vältida. Kostja väidetav joove ega tulede puudumine ei kuulu põhjuslikkuse ahelasse, sest V O ́i poolt juhitud mootorsõidukile iseloomulik oht oleks realiseerunud ka siis, kui kostja oleks olnud kaine või tuled põlenud. Pealegi on kostja väidetav joove ja tulede puudumine käsitletav teo õigusvastasusena, mis ei kuulu riskivastutuse koosseisu. Seega riskivastutuse sätete kohaselt on liiklusavarii põhjustaja V O. Nimetatut arvestades on kostja ühtlasi seisukohal, et hagi on esitatud vale kostja vastu. Haginõue oleks põhjendamatu ka juhul, kui asi tuleks lahendada delikti üldkoosseisu alusel. Isegi kui hageja nõuet oleks võimalik lahendada delikti üldkoosseisu alusel, ei oleks hageja nõue põhjendatud, sest V O rikkus ümberreastumisel LE § 91, mis kohustab juhti enne manöövri sooritamist veenduma manöövri ohutuses. Nimetatud kohustus ei ole millegagi piiratud ning kehtib ka siis, kui teine sõidukijuht rikub mingil viisil liikluseeskirju. Lisaks on oluline, et avariipaiga läheduses asunud ESPAK kaupluse turvavideolt nähtuvalt põlesid sõidutee äärde pargitud autol, millest möödumiseks V O ümberreastumise tegi, kaugtuled. Seega oli tänav valgustatud määral, et võimaldada V O ́il veenduda plaanitava manöövri ohutuses. Kostja liikus oma sõidureas teepeenral. V O ́i jaoks puudusid mistahes takistused täita LE § 91 nõudeid, mille esmane eesmärk on just vältida liiklusavarii tekkimisi. V O ́i poolt LE § 91 oluline rikkumine on selges kausaalses seoses tekkinud liiklusavariiga. Kostja hinnangul on hageja käsitlus kahju ulatusest vastuolus VÕSi normidega Kohaldatavaks normiks saab olla VÕS § 132, mis reguleerib asja kahjustamisest tekkinud

1.Esmalt kostja protsessuaalsed seisukohad: 1.1 Hageja on kõnealusele dokumendile, millel puudub kuupäev, lisanud 7 dokumentaalset tõendit. Vastupidiselt TsMS § 236 lg-le 3 ei ole hageja üldse selgitanud ega põhjendanud, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendeid esitada. Selles olukorras annab TsMS § 238 lg 3 p 4 kohtule õiguse keelduda tõendite vastuvõtmisest ja need tagastada. Nimetatud õiguse kasutamist kostja kohtult ka taotleb. Kostja kordab veelkord esialgses vastuses esitatud seisukohta, et TsMS § 5 järgi peab kostjale olema tagatud võrdväärne võimalus hageja nõudeid ümber lükata. Teadmata, millist asjaolu soovitakse iga tõendiga tõendada, ei ole võimalik hinnata tõendi asjakohasust ja lubatavust (TsMS § 238) ega kujundada seisukohti iga tõendi tõendusjõu osas ning vaielda sellelt pinnalt vastu hageja nõudele. 1.2 Tulenevalt hageja poolt kohtule esitatud tõenditest kordab kostja varem avaldatud seisukohta, et hagi aluseks olevad asjaolud on tõendamata. Nii nagu kostja sellest aru saab, kuulub hagi alusesse kostja poolt ilma tuledeta sõitmine ning sellest põhjuslikkusena vallandunud varaline kahju. Hageja poolt lisatud tõendid võiksid maksimaalselt olla sobilikud ainult varalise kahju tõendamiseks, kuid kostja väidetavat vastutust tekitavad asjaolud on endiselt tõendamata. Näiteks on tõendamata põhjusliku seose küsimus. TsMS § 436 lg 2 kohaselt saab otsus rajaneda ainult tõenditel. 1.3 Kostja taotleb endiselt V O ́i kaasamist kolmanda isikuna kostja poolel. 1.4 Kostja vaidlustab jätkuvalt taotluse kaasata M P tunnistajana. Esmalt osundab kostja, et hageja on muutnud M P ́i tunnistajana kaasamise põhjendusi. Esialgselt paluti M P kaasata põhjusel, et tõendada kostja joobeseisundit, tuledeta sõitu ning avarii toimumist. Uue taotluse kohaselt soovitakse M P ́i ütlustega tõendada, et kostjat ei olnud näha minimopeediga sõitmas. Sellega seoses eeldab kostja, et hageja on loobunud M P ́i kaasamisest esialgselt näidatud põhjustel. Kostja vaidleb vastu M P ́i uuel alusel kaasamisele, osundades siinkohal ühtlasi käesoleva protsessidokumendi p-s 2.1.2 esitatule (M P ́i ütlused väärteoasja kohtueelses menetluses nr 2740, 10, 002168 ja kohtulikus menetluses nr 4-10-3764). M P ́i ( ja ka teiste tunnistajate) ütlustest nähtub, et ta faktiliselt nägi kostjat minimopeediga sõitmas, s.o K K oli liikluses reaalselt nähtav. See asjaolu ilmneb nii kohtueelses kui kohtulikus menetluses antud ütlustest (vt tunnistaja ülekuulamise protokoll rida 9-10; vt tunnistaja ülekuulamise protokoll kohtus, vastused kohtuvälisele menetlejale). Kui M P käesolevas asjas annaks

lk 8 tunnistusi, et „kostjat ei olnud näha minimopeediga sõitmas“ (hageja sõnastus korduvtaotluses), läheks M P selgesse vastuollu väärteoasjas antud ütlustega, mis annaks TsMS § 262 lg 2 ja KarS § 320 lg 1 järgi aluse M P ́i vastutusele võtmiseks. Täiendavalt osundab kostja, et hageja on korduvtaotluses juba ette ära näidanud, milliseid ütlusi kavatseb M P kohtus anda. Korduvtaotluses osundatakse selgelt: M P tunnistab, et kostjat ei olnud näha minimopeediga sõitmas. Nimetatut arvestades ning ühtlasi meenutades M P ́i ja avarii teise kaasosalise V O ́i isiklikke suhteid (vt M P ́i tunnistajana ülekuulamise protokoll kohtueelses menetluses, rida 1)), on ilmne, et tunnistaja ei ole asjas erapooletu või et teda on mõjutatud asjas objektiivseid ütlusi mitte andma. Seoses eeltooduga taotleb kostja jätta rahuldamata hageja taotlus kaasata M P protsessi tunnistajana. 1.5 Kostja nõustub hageja loobumisega taotlusest enda vande all ülekuulamisest. 1.6 Kostja ei nõustu hageja taotlusega kaasata tunnistajana A O. Kostja hinnangul ei saa kütusekulu vahet tõendada tunnistaja ütlustega, kuivõrd kütusekulu vahe on tehnilist laadi küsimus, mis eeldab objekti (antud juhul Žigulii ja MAZDA) vahetut uurimist asjatundja poolt ning uuritava nähtuse kohta (kütusekulu erinevus) eksperthinnangu andmist. Lisaks osundab kostja, et kuivõrd kostjal puudub kohustus väidetavast kütusekulu vahest tingitud lisakulu hüvitada, langeb ära ka vajadus tunnistaja kaasamiseks. Kostja esitas kohtule väärteoasjas 02.09.2010. a koostatud protokolli koos 01.10.2010. a otsusega, millest kostja hinnangul nähtub, et hageja sõidukile tekitatud kahju iseloom oluliselt väiksemas ulatuses: deformeerus vasakpoolne esimene nurk; tuli ja sõiduki esiklaas. Väärteoasjas puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et sõiduauto oleks saanud tegelikult ulatuslikumaid kahjustusi, s.o kahjustusi, mille olemasolu väidetakse käesolevas tsiviilasjas, näiteks: esistange keskmine võre, iluvõre, esikapott; esisuunatuli, udutuli, õhukanal, esiklaasi liist, jahutusradiaator. Eelnimetatut ei lükka kostja arvates ümber ka hageja poolt esitatud fotod sõiduautost, sest ei ole teada, millal ja mis asjaoludel on fotod tehtud; 2) fotodelt ei nähtu enamus hagis väidetud kahjustustest. T J, I J ja M P ́i tunnistajana ülekuulamise protokollist väärteoasja kohtueelses menetluses ja kohtus ilmneb kostja hinnangul, et kostjat oli võimalik teeliikluses näha, s.t et tulenevalt tuledeta sõidust (etteheidetav käitumine) liiklusavariid ei toimunud. Liiklusõnnetuse lähedal asuva ESPAK kaupluse turvakaamera salvestisest on näha, et sõiduautol, millest V O ümberpõike tegi, põlesid kaugtuled, valgustades seeläbi tänavat. Seega nähtub tõendist (koostoimes teiste eelnimetatud tõenditega), et kostja oli teeliikluses piisavalt selgelt nähtav.

11.2011.a. otsusega 3-1-1-95-11 /t.l. 143/ p. 10 on tuvastanud põhjusliku seose olemasolu kostja teo, sõiduteel liikumine valgustamata sõidukiga, ja saabunud kahjuliku tagajärje (liiklusõnnetuse toimumise ja teisele sõidukile varalise kahju tekkimise) vahel ja on leidnud, et nimetatud rikkumise äramõtlemisel ei oleks kokkupõrget toimunud. Riigikohus leidis, et V. Ollile ei saa ette heita hoolsuskohustuse rikkumist manöövri sooritamisel, kuna ta võis usalduspõhimõttest lähtudes arvestada sellega, et teised liiklejad käituvad vastutustundlikult ja nende sõidukid on pimedal ajal nõuetekohaselt valgustatud. Seega on kostja süü samuti põhjuslik seos tema tegevuse ja kahju tekkimise vahel tõendatud. Kostja väited segasüü ja vastutuse jagunemise kohta on jäänud paljasõnaliseks ja tõendamata. Kohus ei saa nõustuda kostja väitega, et tänav oli sündmuskohal sedavõrd valgustatud, et kostja oli teistele liiklejatele nähtav. Kostja loobus turvavideo läbivaatamisest, kuna sellel ei olnud võimalik tuvastada, kes sõiduki juhipoolsest uksest väljus. See tähendab, et valgustus ei olnud selleks piisav ja see asjaolu lükkab ümber ka kostja väite, et hageja sõidukit juhtinud isik pidi kostjat nägema enne manöövri alustamist kuna tänav oli valgustatud. Poolte vahel on vaidlus ka selle üle, millises ulatuses peaks kostja hagejale kahju hüvitama. Hageja on oma esialgse nõude esitanud VÕS § 132 lg. 1 alusel, mille kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Hageja taotles 3100 € väljamõistmist kostjalt, mis kataks ära uue samaväärse sõiduki hinna ja ostmiseks tehtavad kulud. Kostja vaidles sellele vastu ja leidis, et saaväärset sõidukit on võimalik saada odavamalt.

lk 10 Kohus ei nõustu kostjaga, kuid ei saa ka hageja käsitlust lugeda mõistlikuks ja põhjendatuks. Kahju hüvitamise eesmärk VÕS § 127 lg. 1 järgi on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg. 1 järgi asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 (lg. 3). Seadus ei näe ette kahjustatud ja uue samaväärse asja turuhindade vahe hüvitamist, kuid arvestades sõiduki kahjustuste ulatust leiab kohus, et kahjustatud asja jääkväärtuse arvestamata jätmine hüvitise määramisel oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Pooled on läbirääkimiste käigus kaalunud ka võimalust, et kahjustatud sõiduk antakse üle kostjale, kes siis hüvitab hageja samaväärse sõiduki soetamise kulud, kuid kokkulepet ei saavutatud, kuna kostja pidas sellist lahendust endale koormavaks. Hageja on esialgsest nõudest loobunud ja jäänud alternatiivse nõude juurde. Alternatiivnõudena on hageja taotlenud kostjalt sõiduki taastamiseks vajalike kulude väljamõistmist summas 2994,85 €. Nõude alusena on hageja toonud VÕS § 132 lg. 3 , mille kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Oma nõude tõendamiseks on hageja kohtule esitanud fotod sõidukist /t.l. 30-32/, millele kostja vaidles vastu, väites, et ei ole kindel, kas sõidukit ka peale kokkupõrget kostja juhitud mopeediga ei ole kahjustatud ja millal pildid on tehtud Kohus, võrrelnud hageja esitatud fotosid väärteoasja menetluse käigus tehtud fotodega, leidis, et kostja vastuväited ei ole põhjendatud, sest tegemist on sisuliselt identsete fotodega. Hüvitise suurus tuleneb Metra AP OÜ poolt tehtud pakkumisest /t.l. 33/ , mille kohaselt sõiduki taastamise maksumus on 2974,85 €. 11. 10. 2011 tellis hageja remondikalkulatsiooni ka Autovärvi OÜ-lt /t.l.93/, mille kohaselt remondi maksumus on 3053 €. Hageja taotleb just viimase väljamõistmist kostjalt. Kostja on omapoolselt esitanud Hiteh Autoteenindus OÜ remondikalkulatsiooni /t.l. 116/, mille kohaselt sõiduki taastamise kulu oleks 1510 €. Kalkulatsioonis on arvestatud kasutatud varuosade kasutusega. Ka asub remondifirma Tallinnas, sõiduki viimine sinna põhjustaks lisakulutusi. Ka on sellest pakkumisest välja jäänud osa varuosasid (iluvõre, kaitseraud, kapott, radiaator). Kohtu võtab nõude aluseks Metra OÜ kalkulatsiooni ja mõistab kostjalt hageja kasuks hüvitisena välja sõiduki taastamiskulu 2974,85 €, kuna leiab, et esitatud kalkulatsioon on põhjalik ja hõlmab kõiki parandusi. Tegemist on kolme hinnapakkumise võrdluses n.ö keskmisega.

lk 11 Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et kulutusi sõiduki parandamiseks ei ole võimalik määrata enne selle kordategemist. Riigikohus oma lahendis nr. 3-2-1-75-07 on asunud seisukohale, et asja kahjustamise korral on kannatanul VÕS § 132 lõike 3 järgi õigus nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist ka enne asja kordategemist. Lisaks eeltoodud hüvitisele soovib hageja kostjalt välja mõista kulud seoses sõiduki kasutusvõimaluse kaotamisega VÕS § 132 lg. 4 alusel, mille kohaselt hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Hageja hindab enda poolt tehtud kulutuste suuruseks 461,59 €, s.h enam kasutatud kütuse eest 343,35 € ja auto ülevaatuse tasu 118, 24 €: Kohtu hinnangul ei ole hageja tehtud kulutusi üheselt tõendanud. Esitatud nõue tehtud kulutuste kohta on jäänud paljasõnaliseks, kuna hageja on suurusjärkude väljatoomisel kasutanud korduvalt väljendit „umbes“ ja võtnud aluseks n.ö keskmised näitajad. Seetõttu tuleb hageja nõue selles osas jätta rahuldamata. Kohus võtab siinjuures arvesse ka asjaolu, et kahjuhüvitisena väljamõistetav summa võimaldab hagejal tegelikult soetada uue samaväärse sõiduki, mida ta ka ise esitatud kasutatud sõidukite müügikuulutustega tõendas. Kostja ei ole nõudnud kahjustatud asja endale väljaandmist. Kahjustatud sõiduk jääb samuti hagejale ja tal on võimalik see realiseerida ja saadu arvel katta kostjalt välja mõistmata jäänud kulud. Seetõttu ei pea kohus kasutuseelise kaotamisega seotud kulu väljamõistmist kostjalt õiglaseks ja põhjendatuks, sest vastasel juhul võiks juba rääkida kahjustatud sõiduki omaniku kahju tekitamise tõttu rikastumisest. Menetluskulud TsMS § 163 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades. Kohus selgitab pooltele veelkord, et TsMS § 430 lg. 1 alusel võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.