Otsuse tegemise aeg ja koht 15. märts 2012.a Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-10-45147
Tsiviilasi
WIOÜ hagi advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ vastu võla nõudes 2 626,13 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: WIOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja: IR XXX Kostja: Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ (registrikood 10332163, asukoht Tartu mnt. 43, 10128 Tallinn); Kostja lepinguline esindaja: advokaat Elo Kukk (Advokaadibüroo Sirel & Partnerid, Scala City, Tartu mnt 43, 10128 Tallinn, e-post: [email protected]).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja WIOÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja esitas 17.09.2010.a kostja vastu hagiavalduse 26 044,95 krooni nõudes, mille kohus jättis oma 25.10.2010.a määrusega käiguta. 22.11.2010.a esitas hageja kostja vastu uue hagiavalduse, milles nõudis kostjalt 435 181,95 krooni väljamõistmist. Kohus jättis hagiavalduse oma 30.11.2010.a määrusega uuesti käiguta. 31.01.2011.a esitas hageja kostja vastu hagiavalduse 2 626,13 euro nõudes, mille kohus jättis nõude aluse ebaselguse tõttu 09.02.2011.a määrusega kolmandat korda käiguta. Hageja täpsustas oma nõude alust uuesti 01.03.2011.a hagiavalduses, mille kohus jättis 15.03.2011.a määrusega neljandat korda käiguta. Kohus võttis oma 04.05.2011.a määrusega menetlusse hagiavalduse pärast hageja poolset hagiavalduse uut täpsustust 31.03.2011.a.
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Harju Maakohtu 01.02.2012.a istungil lõpetas kohus eelmenetluse ning kuulas ära tunnistajad. Poolte taotlusel tegi kohus määruse, mille kohaselt jätkati asja menetlust kirjalikus menetluses. Kohus andis pooltele aega esitada oma kohtuvaidluse seisukohad kirjalikult hiljemalt 27.02.2012.a. Kohus selgitas pooltele, et kohtulahend tehakse teatavaks 15.03.2012.a.
HAGEJA NÕUE
3.Hageja poolt 17.09.2010.a esitatud esialgses hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista 19.09.2007.a ja 19.01.2008.a ekslikult tasutud 26 044,95 krooni. Antud summa oli kostjale tasutud ekslikult OÜ I poolt ning viimane on oma nõudeõiguse loovutanud hagejale.
4.22.11.2010.a esitatud hagiavalduse täienduses palus hageja kostjalt välja mõista 435 181,95 krooni, millest 26 044,95 krooni on kostjale OÜ I poolt alusetult tasutud summa ning 409 137 krooni kostja poolt tekitatud kahju. 23.01.2008.a jättis Riigikohus OÜ I määruskaebuse menetlusse võtmata, kuna kostja ei esitanud kaebust tähtaegselt. Kostja peab kahju hüvitamiseks maksma OÜ I 409 137 krooni, milline nõue on loovutatud hagejale.
5.31.01.2011.a kohtule esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista 2 626,13 eurot. Nimetatud summast 961,55 eurot on kahju hüvitamise nõue. OÜ I sõlmis kostjaga lepingu õigusteenuse osutamiseks ning kostja ülesandeks oli määruskaebuse koostamine ja esitamine Riigikohtule tsiviilasjas nr 2-07-17549. Antud teenuse eest esitas kostja 19.12.2007.a arve nr 2712024 summas 15 045 krooni ehk 961,55 eurot. OÜ I tasus arve kahes osas 03.01.2008.a ja 04.01.2008.a. Riigikohus jättis kostja koostatud määruskaebuse menetlusse võtmata, kuna selle esitamisega hilineti. Kostja esitas määruskaebuse kohtule 2 päeva pärast tähtaja möödumist. Kostja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu tal ei ole õigust saada tasu ja makstud summa tuleks tervikuna tagastada. Samuti nõudis hageja kostjalt 26 044,95 krooni ehk 1 664,58 euro väljamõistmist. OÜ I arveldusarvelt on kostjale tehtud kaks ülekannet (19.09.2007.a ning 19.01.2008), kuid OÜ I ei ole kostjaga sõlminud mingit lepingut ja kostja ei ole antud äriühingule osutanud mingeid õigusteenuseid. Nõue on loovutatud hagejale.
6.Kohtule 01.03.2011.a esitatud hagiavalduses selgitas hageja täiendavalt, et õigusteenuse lepingu sõlmimisega OÜ I ja kostja vahel 14.12.2007.a tekkisid poolte vahel võlasuhted. Kostja täitis oma kohustusi mittekohaselt ja rikkus lepingut, mistõttu on hagejal õigus õiguskaitsevahendina nõuda kahju hüvitamist. OÜ I poolt tasutud summad tuleb kostjal hagejale tagastada, kuna kostja ei osutanud OÜ I mingit teenust. Kahjuks selgus alles pärast OÜ I poolt summade tasumist, et OÜ-l I ei ole kostjaga lepingut ja kostja ei ole viimasele õigusteenuseid osutanud. OÜ I kontoriruumides toimus põleng, mille tagajärjel põles ära enamus dokumente ja pole enam võimalik arveldusi kontrollida. Õiguslikult viitas hageja VÕS § 76 lõikele 1, § 100, § 620 lõikele 1, § 624 lõikele 1 ja 2, § 628 lõikele 1, samuti VÕS § 1028 lõikele 1 ja § 1032
lõigetele 1 ja 2.
7.31.03.2011.a esitatud hagiavalduse täienduses leidis hageja, et kuna kostja ei täitnud tähtajaliselt tema ja OÜ I vahel sõlmitud kliendilepingust tulenevaid kohustusi, ei ole tal õigust saada selle eest tasu. OÜ I aga ei osutanud kostja mingit teenust, mistõttu ei olnud OÜ I kostja eest kohustusi ja hagejal on õigus kostjale makstud tasu tagasi nõuda.
8.Kostja seisukohtadele vastates kinnitas hageja, et HB tõi kostjale vajalikud dokumendid otse postkontorist. Kuna Riigikohtu 23.01.2008.a määruse kohaselt sai kaebuse esitaja ringkonnakohtu määruse kätte 03.12.2007.a, siis on see päev kostjale dokumentide kättetoimetamise päevaks. HB ei ole ebaõiget informatsiooni avaldanud. Samuti ei nõustunud hageja kostja väidetega seoses arvete tasumisega OÜ I poolt.
9.Harju Maakohtu 31.10.2011.a eelistungil tõi hageja välja, et OÜ I esitas kostjale seoses määruskaebuse hilise esitamisega suulise hinna alandamise avalduse. HB sai ringkonnakohtu määruse kätte 03.12.2007.a ja tõi kõik dokumendid koos ümbrikuga kostjale.
10.30.11.2011.a esitas hageja kohtule uue hagiavalduse täpsustuse. Hageja leidis, et kuna kostja ei järginud määruskaebuse esitamise tähtpäeva, võttis kostja hagejalt ära võimaluse kaitsta oma õigusi Riigikohtus, mistõttu jõustus ebaõiglane kohtuotsus. Kutsetegevuse spetsialistina pidi kostja kliendilepingu sõlmimisel ette nägema kahju, mida võis kaasa tuua kohustuse rikkumine. Kostja ei teavitanud ühestki kohustuse täitmist takistavast asjaolust ega sellest, et rikkumine on vabandatav. Kuna kostja rikkus oma kohustusi, võib hageja alandada osutatud teenuse hinda ja nõuda tagasi tasutud teenusest kohustuse mittekohase täitmise osa. Kuna määruskaebus ei olnud tähtajaliselt esitatud, loeb hageja kohutuse mittekohaseks täitmiseks kogu arve ulatuse. Muus osas jäi hageja oma varasemate väidete juurde.
11.Kohtule 23.02.2012.a esitatud kohtuvaidluse teesides jäi hageja oma varasemate seisukohtade juurde. Kuna kostja rikkus kutsetegevuse spetsialistina endale võetud kohustusi, oli hagejal õigus alandada teenuse hinda. Kliendilepingu eesmärgiks oli määruskaebuse tähtajaline koostamine ja edastamine Riigikohtule, millist eesmärki ei saavutatud. Hageja tõendas ringkonnakohtu määruse kättesaamist 03.12.2007.a tsiviilasja nr 2-07-17549 väljavõttega. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et samal päeval anti dokumendid üle kostjale. Kostja tunnistaja ütlused lähevad lahku hageja tunnistaja ütlustest, kuna hageja tunnistaja väidete kohaselt andis ta dokumendid üle JS kätte. Kostja tunnistaja ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt. Kostja tunnistaja ei olnud tollel ajal advokatuuri liige ja töötas advokaat JS kontrolli all. Seega pidi JS olema vastutav lepingu täitmise eest, sealhulgas kättetoimetamise päevade kontrollimise osas. Kostja esitatud arve nr XXX lisast nr 1 võib järeldada, et 13.12.2007.a oli kostjal võimalus ja kohustus kontrollida menetlustähtaegu. Arve lisas on märgitud „kohtumine kliendiga advokaadibüroos 07.12.2007.a 0,50 tundi“, mis ei lange kokku kostja väitega, mille kohaselt toimus kohtumine 05.12.2007.a. Seega ei pea kostja õiget arvestust kuupäevade osas. Samast lisast nähtub, et määruskaebus oli valminud juba 18.12.2007.a ehk tähtajaliselt, kuid ebaselgeks jääb, miks ei saadetud seda edasi Riigikohtule. Kostjapoolse rikkumise vabandatavust peab tõendama kostja, mida kostja teinud ei ole.
12.Hageja leidis, et tunnistaja ütluste kohaselt lepiti määruskaebuse koostamise hinnaks kokku 15 000 krooni, milline summa on võrdne arve nr 2712024 summaga. Õigusteenuse aruannet ei olnud antud arvele lisatud, vaid see esitati alles kohtule käesoleva menetluse käigus. Aruandes pole märgitud, millise kohtuasjaga on tegemist, kuid võrreldes aruandes toodud kuupäevi tsiviilasjas nr 2-07-17549 menetlustähtaegadega, võib järeldada, et kõik kostja poolt arve nr XXX tehtud tööd olid seotud asjaga nr 2-07-17549. OÜ I poolt tasutud arvete osas märkis hageja, et arvetel ei olnud märgitud kliendilepingu numbrit, mille alusel teenuseid osutati. Seega kostja väited, milliste kohaselt esitati arved kliendilepingute nr 249 ja nr 291 alusel, ei ole
põhjendatud. Hageja tunnistaja kinnitas, et maksis kostjale sularahas ning et ta ei soovinud arvete esitamist OÜ I nimele. Kostja tunnistajal ei olnud tollel ajal mingit otsustusõigust. Kostja ei ole tõendanud, et arved esitati OÜ I nimele HB palvel.
KOSTJA VASTUVÄITED
13.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja nõustus, et tema ja OÜ I vahel sõlmiti 14.12.2007.a kliendileping nr 294, mille alusel osutas advokaadibüroo OÜ I õigusabiteenust kahes tsiviilasjas – nr 2-07-17549 ja nr 2-07-21314. Õigusabiteenuse eest esitas kostja OÜ I tasumiseks muuhulgas vaidlusaluse arve nr 2712024 summas 961,55 eurot, mille OÜ I tasus. Kostja leidis, et lepingust tulenevad kohustused täitis ta vastavalt kliendi poolt edastatud informatsioonile ja dokumentidele. Tsiviilasi nr 2-07-17549 hõlmas MP poolt OÜ I ja IB vastu alustatud menetlust, mis oli õigusabiteenuse lepingu sõlmimise ajaks juba jõudnud apellatsiooniastmesse. OÜ I juhatuse liige HB teavitas kostjat suusõnaliselt sellest, et menetluses on OÜ I esitanud apellatsioonkaebuse kohtule ühepäevase hilinemisega. Kostja palus HB tuua kõikide pooleliolevate menetluste dokumendid hindamiseks tema kätte. Kostja rõhutas, et kui ringkonnakohtust edastatakse määrus apellatsioonkaebuse käiguta jätmise kohta, tuleb määrus kiiresti tuua kostjale.
14.Kostja vastuse kohaselt tuli 05.12.2007.a HB advokaadibüroosse ja tõi kaasa Tallinna Ringkonnakohtu 27.11.2007.a määruse tsiviilasjas nr 2-07-17549, millega ringkonnakohus oli apellatsioonkaebuse jätnud menetlusse võtmata. Menetlusdokumentide ümbrikku ega kviitungit tähitud kirja saamise kohta HB kostjale ei andnud. Kostja küsis, millal HB ringkonnakohtu määruse kätte sai ja viimane vastas, et ta tuli postkontorist otse advokaadibüroosse ja menetlusdokumendi kättesaamise päev on 05.12.2007.a. Seega arvestas kostja määruskaebuse esitamise tähtajaks 20.12.2007.a. Kostja oli kindlal veendumusel, et määruskaebus on esitatud tähtaegselt. Menetlusdokumendi hilisema esitamise ainsaks põhjuseks oli OÜ I juhatuse liikme poolt kostjale avaldatud ebaõige info menetlusdokumendi kättesaamise aja kohta.
15.Seega leidis kostja, et ta täitis oma lepingust tulenevaid kohustusi vastavalt kokkuleppele. Tehtud töö eest esitatud arve kuulus tasumisele ja kostja nõue on alusetu. OÜ I ei ole kostjale esitanud mistahes avaldust lepingust taganemiseks või selle ülesütlemiseks või hinna alandamiseks, mis annaks hagejale võimaluse nõuda tasutud summat tagasi. Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude, mis antud asjaolude alusel võimalik ei ole. Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud OÜ I tekkinud kahju olemasolu ega põhjuslikku seost kostja tegevusega. Kahjuks ei saa lugeda OÜ I poolt kostjale makstud tasu õigusabiteenuse eest.
16.Alusetult tasutud summade tagastamise nõude osas selgitas kostja, et arvete nr 2708000 ja nr 2801012 alusel osutati teenuseid HB viimasega sõlmitud lepingute nr 249 ja nr 291 alusel. Arved esitati HB soovil tema poolt juhitavale ettevõttele OÜ I . Arvetest on näha, et tööd on tehtud kliendilepingute nr 249 ja 291 alusel HB huvides. Kliendilepingu nr 249 alusel kohustus HB tasuma kostjale kindla summana 15 000 krooni ehk 958,68 eurot. Tasu sisaldas endas apellatsioonkaebuse ettevalmistamist ja esitamist Harju Maakohtu 04.07.2007.a otsusele tsiviilasjas nr 2-06-3072 ja HB esindamist antud asjas Tallinna Ringkonnakohtus. Kostja tegi antud tööd ja esitaski nende eest arve nr 2708000. Kliendilepingu nr 291 alusel kohustus HB tasuma kostjale 1700 krooni ehk 108,65 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Tasu sisaldas kostja tööd seoses HB esindamisega tsiviilasjas nr 2-06-3072 kõigis kohtutes. Arve nr 2801012 oli esitatud antud kliendilepingu alusel ja selles kajastatud tööd hõlmasid endas menetlust kassatsiooniastmes. Kostja tegi antud tööd, mistõttu esitatud arve nr 2801012.
17.Kostja leidis, et VÕS § 78 lg 1 alusel võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Asjaolu, kuidas HB arveid nr 2708000 ja nr 2801012 OÜ I raamatupidamises kajastas, ei ole kostjale teada, kuid väita kolm aastat hiljem, et ülekanded tehti ekslikult, on pahatahtlik. VÕS §
78 lg 4 kohaselt võib kohustuse täitnud kolmas isik esitada tagasinõude üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelistest suhetest. Antud asjas on välistatud nõude tekkimine käsundita asjaajamise alusel, kuna võlgniku HB näol oli tegemist OÜ I juhatuse liikmega, kellel oli õigus ettevõtet esindada. Nõuet ei saa esitada ka VÕS § 1028 ja § 1030 alusel, kuna võlgnikul HB esinesid kostja ees kliendilepingutest tulenevad kohustused.
18.Kostja arvates oli selge, et OÜ I ei tasutud arveid nr 2708000 ja nr 2801012 ekslikult. Kostja esitas arved OÜ I vaid viimase juhatuse liikme soovil.
19.Kohtule 02.01.2012.a esitatud menetlusdokumendis rõhutas kostja, et OÜ I ei ole kostjale esitanud avaldust lepingust taganemiseks ega hinna alandamiseks. VÕS § 112 lg 2 kohaselt toimub hinna alandamine avalduse tegemisega teisele lepingu poolele. Ühtegi sellist avaldust ei ole OÜ I ega hageja kostjale enne 30.11.2011.a hageja menetlusdokumenti esitanud. Hageja nõuab arve nr 2712024 eest tasutud summa tagastamist täies ulatuses, mis ei ole põhjendatud. Kostja juhtis tähelepanu sellele, et hageja ja OÜ I vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu järgi on hagejale loovutatud nõude aluseks Riigikohtu 23.01.2008.a määrus nr 3-7-1-2-609. Seega ei ole nõude suurust ega nõude sisu loovutamise lepingus määratletud. Riigikohtu määrusest ei tulene konkreetset nõuet kostja vastu.
20.VÕS § 619 lg 1 ja § 24 lg 1 järgi on käsundisaaja kohustuseks teha kõik mõistlikult võimalik, et saavutada käsundiandja soovitud eesmärki, kuid soovitud tulemuse saavutamata jätmine ei ole iseenesest lepingu rikkumine. VÕS § 621 lg 1 alusel peab käsundisaaja järgima käsundiandja juhiseid. Advokatuuri eetikakoodeksi § 14 lg 5 kohaselt ei ole advokaat kohustatud kontrollima kliendi poolt talle usaldatud teabe õigsust. Advokaat ei vastuta kliendi poolt talle esitatud andmete tõele vastavuse eest. Kostjal puudus alus kahelda HB sõnades, mille kohaselt sai ta määruse kätte 05.12.2007.a. Kostja täitis kliendilepingust tulenevaid kohustusi vastavalt OÜ I poolt antud informatsioonile. Kliendilepingute nr 249 ja nr 291 alusel aga osutatud teenuseid OÜ I ainsale juhatuse liikmele HB.
21.Kohtule 27.02.2012.a esitatud kohtuvaidluse seisukohtades tõi kostja välja, et hageja nõue tulenevalt kliendilepingu nr 294 alusel tasutud summast on alusetu. OÜ I on loovutanud hagejale nõude tulenevalt Riigikohtu 23.01.2008.a määrusest, millest aga ei tulene ühtegi nõuet kostja vastu. Kostja leidis, et antud vaidluses on tegemist hageja endise juhatuse liikme HB pahatahtliku tegevusega kostja vastu, millel puudub õiguslik alus. OÜ I ei ole teinud kostjale avaldust hinna alandamiseks. Hageja tunnistaja andis kohtus vastuolulisi ütlusi ning ka hageja enda seisukohad on olnud vastuolulised. Hageja on väitnud, et tema nõue kostja vastu tulenes hinna alandamisest, kuid hageja tunnistaja on kinnitanud, et tema hinna alandamise avaldust teinud ei ole, vaid on esitanud kostjale ainult pretensioone kahju hüvitamiseks. Hageja esindaja kinnitas ise kohtule, et tema tegelikuks kliendiks on üle kuulatud tunnistaja HB. Samuti rõhutas kostja, et OÜ I esitatud arve nr 2712024 hõlmas lisaks vaidlusaluse määruskaebuse koostamisele muid õigusteenuseid. Seega ei ole hinda alandatud võrdeliselt väidetava kohustuse mittekohase väärtuse suhtega. Kostja väidetud asjaolud, milliste kohaselt tuli HB kostja juurde 05.12.2007.a ning teatas, et oli vahetult enne seda saanud määruse kätte, on tõendatud kostja tunnistaja ütlustega. Hageja tunnistaja sisuliselt väitis, et teda eelnevalt tsiviilasjas esindanud jurist sai Tallinna Ringkonnakohtu lahendi kätte mõni päev enne seda, kui hageja tunnistaja lahendi sai. Kostjal aga puudus alus kahelda HB sõnades.
22.Asjaolu, et kliendilepingute nr 249 ja nr 291 alusel esitati arved poolte kokkuleppe alusel OÜ I , on tõendatud kostja tunnistaja ütlustega. Hageja tunnistaja ütlusi sellega seoses arvestada ei saa, kuna tunnistaja keeldus antud küsimustele vastamisest ja esitas ainult täielikult seosetut informatsiooni. Sularahas arvete tasumist ei ole võimalik tõendada hageja tunnistaja suuliste ütlustega. HB oli OÜ I ainus juhatuse liige, mistõttu ei ole võimalik väita, et OÜ I ei olnud teadlik HB osutatud õigusabiteenustest.
KOHTU PÕHJENDUSED
23.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad ning hinnanud kogumis kõiki tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu tervikuna rahuldamisele.
24.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) kostja ja OÜ I vahel sõlmiti 14.12.2007.a kliendileping nr 294, mille alusel osutas advokaadibüroo OÜ I õigusabiteenust kahes tsiviilasjas – nr 2-07-17549 ja nr 2-07-21314; 2) õigusabiteenuse eest esitas kostja OÜ I tasumiseks muuhulgas arve nr 2712024 summas 961,55 eurot, mille OÜ I tasus; 3) kostja pidi OÜ I jaoks koostama määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu määrusele, mida kostja ka tegi; 4) 23.01.2008.a jättis Riigikohus OÜ I määruskaebuse menetlusse võtmata, kuna määruskaebus ei saabunud kohtule tähtaegselt; 5) OÜ I arveldusarvelt on kostjale tehtud kaks ülekannet - 19.09.2007.a ning 19.01.2008 ning ülekannete selgitustesse on märgitud: arve nr 2708000 ja arve nr 2801012; 6) kostja ja OÜ I juhatuse liikme HB vahel oli sõlmitud kaks õigusteenuse lepingut – leping nr 291 HB esindamiseks tsiviilasjas nr 2-06-3072 ning leping nr 249 HB esindamiseks Tallinna Ringkonnakohtus ja apellatsioonkaebuse koostamiseks antud asjas; 6) hageja ja OÜ I vahel sõlmiti 02.08.2010.a nõude loovutamise leping, mille kohaselt on OÜ I loovutanud hagejale nõude kostja vastu summas 26 044,95 krooni; 7) hageja ja OÜ I vahel on 02.02.2010.a sõlmitud nõude loovutamise leping, mille kohaselt on hagejale loovutatud nõue kostja vastu tulenevalt kohtumäärusest 23.01.2008.a kohtuasjas nr 3-71-2-609.
25.Hageja on käesolevas asjas leidnud, et kuna kostja ei esitanud määruskaebust tähtaegselt, ei olnud tal õigus saada määruskaebuse eest tasu ning makstud summa tuleb tagastada. Samuti leidis hageja, et kostjal tuleb tagastada OÜ I poolt tasutud summad, kuna kostja ja OÜ I vahel ei olnud sõlmitud õigusteenuse lepingut ja kostja ei olnud osutanud OÜ I mistahes õigusteenust. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja väitis, et arvestas Riigikohtule määruskaebuse esitamisel seda aega, millal OÜ I juhatuse liige HB väitis olevat kätte saanud Tallinna Ringkonnakohtu lahendi. HB osutatud õigusteenuse eest esitati arved OÜ I kostja ja HB vastavasisulise kokkuleppe alusel.
26.Kuivõrd hageja on esitanud kostja vastu sisuliselt kaks erinevat nõuet erinevatel alustel, hindab kohus esmalt seda, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt OÜ I poolt arve nr 2712024 tasutud 961,55 euro tagastamist. Seejärel kohus analüüsib, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt nende summade tasumist, millised maksis kostjale OÜ I .
27.Seoses OÜ I poolt kostjale makstud summaga väitis hageja, et kostja ei täitnud oma kliendilepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, sest kostja hilines määruskaebuse esitamisega Riigikohtule. HB kui OÜ I juhatuse liige tõi kostjale vajalikud dokumendid otse postkontorist. Kuna Riigikohtu 23.01.2008.a määruse kohaselt sai kaebuse esitaja ringkonnakohtu määruse kätte 03.12.2007.a, siis on see päev järelikult kostjale dokumentide kättetoimetamise päevaks. Kostja ei järginud määruskaebuse esitamise tähtpäeva, mistõttu võttis kostja hagejalt ära võimaluse kaitsta oma õigusi Riigikohtus ja jõustus ebaõiglane kohtuotsus. Kutsetegevuse spetsialistina pidi kostja kliendilepingu sõlmimisel ette nägema kahju, mida võis kaasa tuua kohustuse rikkumine. Kostja ei teavitanud ühestki kohustuse täitmist takistavast asjaolust ega sellest, et rikkumine on vabandatav. Kuna kostja rikkus oma kohustusi, võib hageja alandada osutatud teenuse hinda ja nõuda tagasi tasutud teenusest kohustuse mittekohase täitmise osa. Hageja väiteid tõendavad hageja tunnistaja ütlused. Kostja tunnistaja vastupidistesse ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt, sest tunnistaja ei olnud tollel ajal Advokatuuri liige ja töötas
advokaat JS kontrolli all. Kostja esitatud arve nr XXX lisast nr 1 võib järeldada, et 13.12.2007.a oli kostjal võimalus ja kohustus kontrollida menetlustähtaegu. Arve lisas on märgitud „kohtumine kliendiga advokaadibüroos 07.12.2007.a 0,50 tundi“, mis ei lange kokku kostja väitega, mille kohaselt toimus kohtumine 05.12.2007.a. Seega ei pea kostja õiget arvestust kuupäevade osas. Samast lisast nähtub, et määruskaebus oli valminud juba 18.12.2007.a ehk tähtajaliselt, kuid ebaselgeks jääb, miks ei saadetud seda edasi Riigikohtule. Õigusteenuse aruanne esitati kostja poolt alles käesoleva menetluse käigus, seda arvele lisatud ei olnud.
28.Kostja vaidles hageja nõudele vastu. Kostja oli palunud OÜ I juhatuse liikmel HB tuua endale koheselt ringkonnakohtu määruse pärast seda, kui HB on selle kätte saanud. HB tuli kostja büroosse 05.12.2007.a ja tõi kaasa Tallinna Ringkonnakohtu 27.11.2007.a määruse tsiviilasjas nr 2-07-17549. Menetlusdokumentide ümbrikku ega kviitungit tähitud kirja saamise kohta HB kostjale ei andnud. Kostja küsis, millal HB ringkonnakohtu määruse kätte sai ja viimane vastas, et ta tuli postkontorist otse advokaadibüroosse ja menetlusdokumendi kättesaamise päev on 05.12.2007.a. Seega arvestas kostja määruskaebuse esitamise tähtajaks 20.12.2007.a. Kostja oli kindlal veendumusel, et määruskaebus on esitatud tähtaegselt. Menetlusdokumendi hilisema esitamise ainsaks põhjuseks oli OÜ I juhatuse liikme poolt kostjale avaldatud ebaõige info menetlusdokumendi kättesaamise aja kohta. OÜ I ei ole kostjale esitanud mistahes avaldust lepingust taganemiseks või selle ülesütlemiseks või hinna alandamiseks, mis annaks hagejale võimaluse nõuda tasutud summat tagasi. Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude, mis antud asjaolude alusel võimalik ei ole. Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud OÜ I tekkinud kahju olemasolu ega põhjuslikku seost kostja tegevusega. Kahjuks ei saa lugeda OÜ I poolt kostjale makstud tasu õigusabiteenuse eest. Kostja juhtis tähelepanu sellele, et hageja ja OÜ I vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu järgi on hagejale loovutatud nõude aluseks Riigikohtu 23.01.2008.a määrus nr 3-7-1-2609. Seega ei ole nõude suurust ega nõude sisu loovutamise lepingus määratletud. Riigikohtu määrusest ei tulene konkreetset nõuet kostja vastu. Kostja leidis, et advokaat ei vastuta kliendi poolt talle esitatud andmete tõele vastavuse eest.
29.Käesolevas asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja ja OÜ I vahel oli 14.12.2007.a sõlmitud õigusteenuse leping nr 294 (toimiku lk 59, tõlge eesti keelde, toimiku lk 78), mille kohaselt pidi kostja osutama OÜ I õigusteenust kahes tsiviilasjas – asjas nr 2-07-17549 ja asjas nr 2-07-21314. Kostja esitas OÜ I arve nr 2712024 (toimiku lk 40) summas 15 045 krooni. Arve sisuks oli „õigusteenuse osutamine vastavalt lisatud tööde aruandele“. Hageja väitis, et tööde aruannet arvele lisatud ei olnud, kuid antud väite tõendamiseks ei ole hageja kohtule tõendeid esitanud. Arve kättesaamist on hageja kinnitanud, mistõttu tuleb kohtu hinnangul eeldada, et hageja sai kätte ka arvele lisatud aruande. Arve nr 2712024 aruande kohaselt (toimiku lk 147) oli arve esitatud mitmete tegevuste eest, kusjuures otseselt määruskaebuse koostamisega seotud toimingud hõlmavad osutatud teenustest vaid osa (suhtlemine kohtu kantselei töötajaga seoses apellatsioonkaebuse esitamise ajaga ning Riigikohtule määruskaebuse koostamine). Hageja poolt esitatud allkirjalehe kohaselt sai OÜ I eelmine esindaja DL Tallinna Ringkonnakohtu 27.11.2007.a määruse kätte 03.12.2007.a (toimiku lk 222). Riigikohtu 23.01.2008.a määrusega nr 3-7-1-2-609 (toimiku lk 18-19) sai kaebaja ehk OÜ I ringkonnakohtu määruse kätte 03.12.2007.a ning määruskaebus oleks pidanud Riigikohtusse saabuma 18.12.2007.a, kuid saabus 20.12.2007.a ehk hilinemisega, mistõttu jäeti OÜ I määruskaebus Riigikohtu poolt menetlusse võtmata. Viidatud tõenditest tuleneb, et OÜ I sai 03.12.2007.a kätte Tallinna Ringkonnakohtu lahendi, kuid seda mitte OÜ I juhatuse liikme poolt postkontorist, vaid OÜ I eelmise lepingulise esindaja poolt. Kas või millal sai OÜ I seaduslik esindaja HB ise kätte Tallinna Ringkonnakohtu määruse, asjas kogutud tõenditest ei nähtu. Kogutud tõenditest tuleneb, et kostja koostas määruskaebuse ja esitas selle Riigikohtule, kuid hilinemisega. Kostja ja OÜ I vahel sõlmitud kliendileping nägi ette õigusabi osutamist mitmes tsiviilasjas ning viidatud tõenditest ei nähtu, et OÜ I poolt tasutud arve nr 2712024 oleks olnud esitatud ainult määruskaebuse esitamise eest. Arve sisaldas endas tasu mitmete osutatud õigusteenuste eest.
40.Harju Maakohtu 01.02.2012. a istungil tunnistajana üle kuulatud HB väitis, et ta ei mäleta täpselt seda kuupäeva, millal ta dokumendid kostjale määruskaebuse koostamiseks üle andis. Tunnistaja väitis, et kohtus JSiga advokaadibüroos, kuid ta ei mäletanud, millal see kohtumine oli. Samas kinnitas hageja esindaja, et ringkonnakohtu lahendi sai ta kätte oma eelmiselt juristilt ning andis dokumendid samal päeval üle kostjale (toimiku lk 229, pöördel). HB kinnitas, et hinna alandamise avaldust ta kostjale ei esitanud, kuid nõudis kostjalt kahju hüvitamist (samas). Tunnistaja KKS väitis Harju Maakohtu 01.02.2012.a istungil, et materjalid tõi kostja büroosse ja tunnistaja kätte HB(toimiku lk 230). Materjalid ei olnud esitatud kronoloogiliselt. HB väitis KKS, et ta tuli otse postkontorist, kui tunnistaja küsis, millal ta materjalid sai. Hiljem saadi aru, et HB oli kostjale esitanud ebaõigeid andmeid selle kohta, millal ta ringkonna määruse kätte sai. Tunnistaja KKS ütluste kohaselt tegi HB esimese avalduse seoses hilinenud määruskaebusega alles Eesti Advokatuurile kaks aastat hiljem. Samas jätkus HB ja kostja aktiivne suhtlemine teistes tsiviilasjades. Suhtlemine lõppes 2008.a märtsis, kui mitmed arved jäid kliendi poolt tasumata.
41.Arvestades ülalviidatud tõendeid, leiab kohus, et hageja ei ole käesolevas asjas tõendanud kostjale kliendi poolt antud juhiste rikkumist ja seeläbi poolte vahel sõlmitud lepingu rikkumist. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat (VÕS § 76 lg 2). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Võlausaldaja võib õiguskaitsevahendeid kohaldada vaid siis, kui võlgnik on kohustust rikkunud (VÕS § 101 lg 1). Käsunduslepingu puhul peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega (VÕS § 620 lg 1). Käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnistatud kutseoskuste tasemel (VÕS § 620 lg 1). Vastavalt VÕS § 621 lõikele 1 peab käsundisaaja käsundi täitmise järgima käsundiandja juhiseid. Kohus nõustub kostja väidetega, milliste kohaselt on käsunduslepingu kohaselt käsundisaaja seotud käsundiandja juhistega ja tegema kõik endast oleneva soovitud eesmärgi saavutamiseks, kuid eesmärgi saavutamata jätmine ei ole iseenesest käsunduslepingu rikkumine. Käesoleval juhul oleks käsunduslepingu rikkumisega tegemist siis, kui kostja oleks eiranud käsundiandja juhist selle kohta, millal viimane Tallinna Ringkonnakohtu lahendi kätte sai ja oleks sellest tulenevalt hilinenud määruskaebuse esitamisega Riigikohtule.
42.Asjas üle kuulatud tunnistaja, OÜ I endine juhatuse liige HB ei mäletanud seda, millal ta dokumendid kostjale üle andis. Hageja lepingulise esindaja väidete kohaselt sai HB Tallinna Ringkonnakohtu määruse kätte postkontorist ja viis selle seejärel otse kostja juurde, kuid HB ütlused hageja lepingulise esindaja väidetega kokku ei lange. Kostja tunnistaja KKS ütluste kohaselt kohtus ta põgusalt HBga, kes väitis, et tõi talle dokumendid otse postkontorist. Kostjale esitatud dokumentide hulgas puudus määruse kättesaamise aega tõendav ümbrik või muu dokument. Seega langevad hoopis kostja tunnistaja ütlused kokku hageja lepingulise esindaja väidetega (hageja menetlusdokument 17.06.2011.a, toimiku lk 112) selle kohta, mida HB kostja juurde minnes kostjale ütles. Hageja lepinguline esindaja kinnitas Harju Maakohtu 01.02.2012.a istungil, et tema tegelik klient on HB. Seega peab kohus tõendatuks, et HB ütles kostjale viimasega toimunud kohtumisel, et sai dokumendid postkontorist ja tõi need otse advokaadibüroosse, kuna sama on HB ilmselt väitnud hageja lepingulisele esindajale. Alles asja menetlemise käigus on HB oma ütlusi muutnud. Asjas kogutud tõendite kohaselt sai OÜ I eelmine esindaja Tallinna Ringkonnakohtu määruse kohtust kätte 03.12.2007.a. HB väitis Harju Maakohtu 01.02.2012.a istungil (toimiku lk 230), et ta sai ringkonnakohtu lahendi kätte oma eelmiselt juristilt ja mõni päev hiljem ka postist. Kummagi asjas üle kuulatud tunnistaja ütlustest ei nähtu, et HB oleks kostjat teavitanud sellest, et sai dokumendid esmalt kätte oma eelmiselt
juristilt ning et tema jurist sai dokumendid kätte paar päeva enne teda. Samuti on kohtu hinnangul oluline see, et HB ütluste kohaselt ta küll andis dokumendid kostjale üle väidetavalt samal päeval, kui ta need oma juristilt sai, aga millal ta ise dokumendid oma eelmiselt esindajalt kätte sai, seda HB öelda ei osanud ning on tõendamata, et see toimus 03.12.2007.a. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks kostja väiteid, milliste kohaselt ei avaldanud HB kostjale tegelikku aega, millal OÜ I sai kätte Tallinna Ringkonnakohtu määruse. Kutsetegevuses oli kostja kohustatud järgima Eesti Advokatuuri Eetikakoodeksit ning kohus nõustub kostja väidetega, milliste kohaselt Eetikakoodeksi § 14 lg 5 järgi ei ole advokaat kohustatud kontrollima kliendi poolt talle usaldatud teabe õigsust ning advokaat ei vastuta kliendi poolt talle esitatud andmete tõelevastavuse eest. Kohus ei nõustu hageja väidetega, milliste kohaselt tõendab kostja poolt arvele nr 2712024 aruanne fakti, et kostja ei osanud kuupäevi õigesti arvestada. Nimelt toimus antud aruande kohaselt kliendiga kohtumine alles 07.12.2007.a, mitte 05.12.2007.a. Kostja tunnistaja KKS ütluste kohaselt dokumentide üleandmise päeval kliendiga nõupidamist ei toimunud, vaid HB lihtsalt tõi dokumendid advokaadibüroosse (toimiku lk 230, pöördel). Seega ei tõenda kostja aruanne, et kostja ei osanud kuupäevi õigesti arvestada. Eeltoodu alusel leiab kohus kokkuvõtvalt, et hageja ei ole tõendanud kostja poolt kliendilepingu rikkumist määruskaebuse hilinemisega esitamisel.
43.Kohus peab samas vajalikuks rõhutada, et isegi juhul, kui kostja oleks rikkunud oma lepingulist kohustust määruskaebuse hilisel esitamisel, ei ole hageja põhistanud sellest tulenevat nõuet kostja vastu. Hageja lepinguline esindaja on menetluse käigus muuhulgas väitnud, et OÜ I juhatuse liige HB esitas kostjale hinna alandamise avalduse ja alandas määruskaebuse hilise esitamise tõttu hinda kogu arve ulatuses. VÕS § 112 lg 2 kohaselt toimub hinna alandamine avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. HB on Harju Maakohtu 01.02.2012.a istungil antud ütlustega eitanud hinna alandamise avalduse tegemist (toimiku lk 229, pöördel). Millise muu õiguskaitsevahendi kasutamine annaks hagejale aluse kogu arve alusel makstud summat tagasi nõuda, ei ole hageja välja toonud. Kohus selgitas hagejale Harju Maakohtu 31.10.2011.a istungil (toimiku lk 131), et lepingu rikkumisest tuleneva nõude esitamisel tuleks hagejal välja tuua, millist õiguskaitsevahendit ta kasutanud on. Hageja esindaja väitis, et selleks on hinna alandamise avaldus. Kohus selgitas seejärel hagejale, et hinda saab alandada võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmisega, kuid selles osas hageja oma nõuet ei täpsustanud, vaid leidis jätkuvalt et hagejal on õigus tagasi nõuda kogu tasutud summa. Kohus märgib, et isegi juhul, kui kostja poolne lepingu rikkumine oleks tõendanud ning samuti oleks tõendatud HB poolt suulise hinna alandamise avalduse tegemine kostjale, oleks hageja saanud hinda alandada ainult selle õigusteenuse osas, mis puudutas määruskaebust. Käesolevas asjas on kohus tuvastanud, et mitte kogu arve nr 2712024 ei olnud esitatud seoses määruskaebuse koostamisega. Samuti nõustub kohus kostja väidetega, milliste kohaselt ei tõenda hageja poolt kohtule esitatud 02.02.2010.a nõude loovutamise leping (toimiku lk 20), millisest alusest tuleneva ja millises summas nõude on OÜ I hagejale loovutanud. Nõude alusena viidatud Riigikohtu 23.01.2008.a määrus ei sisalda endas ühtegi kostja kohustust. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu 961,55 euro tagastamise nõudes tuleb jätta rahuldamata.
44.Järgnevalt hindab kohus, kas hageja nõue kostja vastu tulenevalt OÜ I poolt kostjale arvete tasumisest 19.09.2007.a ning 19.01.2008.a on põhjendatud või mitte. Hageja on leidnud, et OÜ I tasus need arved ilma kontrollimata, kuid hiljem on selgunud, et OÜ-l I ei olnud kostjaga sõlmitud lepingut ja kostja pole OÜ I mingeid teenuseid osutanud. Kostja väitis, et OÜ I poolt tasutud arvete nr 2708000 ja nr 2801012 alusel osutati teenuseid HB viimasega sõlmitud lepingute nr 249 ja nr 291 alusel. Arved esitati HB soovil tema poolt juhitavale ettevõttele OÜ I . Arvetest on näha, et tööd on tehtud kliendilepingute nr 249 ja 291 alusel HB huvides. Kostja selgitas, et kliendilepingu nr 249 alusel kohustus HB tasuma kindla summana 15 000 krooni ehk 958,68 eurot. Antud tasu sisaldas endas apellatsioonkaebuse ettevalmistamist ja esitamist Harju Maakohtu 04.07.2007.a otsusele tsiviilasjas nr 2-06-3072 ja HB esindamist antud asjas Tallinna Ringkonnakohtus. Kliendilepingu nr 291 alusel kohustus
HB tasuma kostjale 1700 krooni ehk 108,65 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Arve nr 2801012 oli esitatud antud kliendilepingu alusel ning tasu sisaldas kostja tööd seoses HB esindamisega tsiviilasjas nr 2-06-3072 kõigis kohtutes. Kostja leidis, et võlgniku asemel võis kohustuse täita kolmas isik. Hageja omakorda väitis, et kostja ei ole tõendanud arvete esitamist OÜ I nimele HB palvel.
45.Antud nõude esitamisel kostja vastu on hageja tuginenud VÕS §-dele 1027, 1028 ja 1032 lg
2.VÕS § 1027 näeb ette, et isik peab võlaõigusseaduse 52. peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 näeb ette, et kui isik on teiselt isikult midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1032 reguleerib alusetu rikastumise puhul nõude ulatust. VÕS § 1032 lg 2 näeb ette, et kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal.
46.Kohus leiab, et hageja nõude alusena ei ole võlaõigusseaduse ülatoodud sätted kohaldatavad. Kohustuse täitmisena saadu tagasinõude võib VÕS § 1028 lg 1 alusel selgelt esitada vaid siis, kui vastavat kohustust, mida täideti, ei ole üldse olemas või seda ei teki tulevikus või see kohustus langeb ära. Käesolevas asjas kogutud tõenditest nähtub, et OÜ I täitis kohustuse, mis oli tegelikult olemas ning hageja on sisuliselt antud fakti omaks võtnud. Hageja on antud vaidluses pigem väitnud, et õigusteenust ei osutatud OÜ I ning kostja ei ole tõendanud pooltevahelise kokkuleppe olemasolu, mille järgi pidi HB kohustuse täitma OÜ I .
47.Maksekorraldustes, milliste alusel OÜ I kostjale raha üle kandis (toimiku lk 5) on ülekannete alusena selgelt viidatud arvetele nr 2708000 ja nr 2801012. HB oli kostjaga sõlminud kliendilepingu nr 291 (toimiku lk 57, tõlge eesti keelde toimiku lk 80), mille kohaselt pidi kostja esindaja HBt kõikides kohtutes tsiviilasjas nr 2-06-3072 ning kostja tasu suurusena lepiti kokku 1700 krooni tunnis, millele lisandus käibemaks. Arve nr 2801012 kohaselt (toimiku lk 103) oli arve sisuks tutvumine kassatsioonkaebusega tsiviilasjas nr 2-06-3072, samuti õigusliku seisukoha kujundamine ja kassatsioonkaebusele vastuse koostamine. Arve järgi osutati õigusteenust nelja tunni ulatuses hinnaga 1700 krooni tunnis. Kontaktisikuks arvel oli märgitud HB. Kohus leiab, et kuna arvel oli märgitud sama tsiviilasi, mis kliendilepingul nr 291 ning arve aluseks oli võetud kliendilepingus nr 291 märgitud hind, on tõendatud, et antud arve esitati kliendilepingu nr 291 alusel HB osutatud õigusteenuse eest. Seega oli kohtu hinnangul tegemist eksisteeriva lepingulise kohustusega, mida aga HB eest täitis OÜ I . Kohustuste täitmist kostja poolt kliendilepingu nr 291 alusel tõendab muuhulgas kostja poolt koosatud vastus kassatsioonkaebusele tsiviilasjas nr 2-06-3072 (toimiku lk 194-197) ja täiendav seisukoht (toimiku lk 205-207).
48.HB oli kostjaga 24.07.2007.a sõlminud ka kliendilepingu nr 249 (toimiku lk 104, tõlge eesti keelde lk 105). Antud lepingu kohaselt pidi kostja koostama apellatsioonkaebuse ja esindama HBt ringkonnakohtus tsiviilasjas nr 2-06-3072. Tasu määrana lepiti kokku summa 15 000 krooni, millele lisandus käibemaks. Arve nr 270800 kohaselt oli osutatud õigusteenuseks „juriidilised konsultatsioonid äriõiguslikes küsimustes“, millistele lisandus koopiakulu. Arve summaks oli koos koopiakulu ja käibemaksuga 18 020,95 krooni (toimiku lk 102) ning arvel oli kontaktisikuks märgitud HB. Kohus leiab, et nimetatud tõenditega on tõendatud, et antud arves oli sisuliselt kajastatud HB kohustus kostja ees tulenevalt kliendilepingust nr 249, kuigi arves puudub viide konkreetse tsiviilasja numbrile. Arves märgitud tasu määr (ilma koopiate tegemise kuluta) vastab kliendilepingus nr 249 märgitud tasu määrale ning arve on väljastatud pärast HBga kliendilepingu nr 249 sõlmimist. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja täitis oma lepingulised kohustused HB ees tulenevalt kliendilepingust nr 249. Kostja poolt kohustuste täitmist tõendab muuhulgas Tallinna Ringkonnakohtule 03.08.2007.a tsiviilasjas nr 2-06-3072 esitatud apellatsioonkaebus (toimiku lk 154-162), taotlus tõendi lisamiseks (toimiku lk 175-178)
ja Tallinna Ringkonnakohtu 12.11.2007.a otsus tsiviilasjas nr 2-06-3072 (toimiku lk 183-188), millest nähtub, et HBt esindasid ringkonnakohtus kostja advokaadid KKS ja JS.
49.Eeltoodust lähtuvalt loeb kohus tõendatuks, et HB olid kostja ees lepingulised kohustused ja OÜ I poolt täideti kostja ees HB lepinguline kohustus. Kostja on antud menetluses väitnud, et HB osutatud õigusteenuste eest koostati arve OÜ I kostja ja HB vastavasisulise kokkuleppe alusel. Hageja tunnistaja HB väitis Harju Maakohtu 01.02.2012.a istungil, et ta oli arvete tasumise ajal OÜ I juhatuse liige ning nimetatud ettevõttele esitatud arve oli „kogemata tasutud raamatupidamise poolt“. Kohtu täpsustavale küsimusele, miks kostja üldse esitas arve OÜ I , keeldus tunnistaja vastamast ning ärritus. Kohus leiab, et HB oli isiklikult teadlik talle osutatud õigusteenuste sisust ning kuna arvetel oli märgitud HB kontaktisikuks, ei pea kohus usutavaks tunnistaja ütlusi arvete „kogemata“ tasumise kohta. HB oli samal ajal OÜ I juhatuse liige ja ta omas pädevust anda raamatupidamisele korraldusi arvete tasumise või tasumata jätmise kohta. Millistel asjaoludel väidetavalt esitatud arved „ekslikult“ tasuti, ei ole hageja välja toonud ega tõendanud.
50.VÕS § 78 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik, Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Kohus leiab, et kliendilepingust tulenev õigusteenuse eest tasumise kohustuse ei pidanud HB ei tehingust endast ega selle olemusest või seadusest tulenevalt täitma isiklikult. Antud kohustust võis tema eest täita kolmas isik. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et HB võlgnikuna oleks enne kohustuse täitmist OÜ I poolt vaielnud mistahes viisil vastu sellele, et kohustuse täidab OÜ I . Asjaolu, et kostja esitas HB osutatud teenuste eest arved otse OÜ I ja märkis nimetatud isiku arvel selle tasujaks, saab kohtu hinnangul võimalik olla vaid siis, kui võlgnik ehk HB ise esitas kostjale palvel sellisel viisil arved vormistada ja andis kostjale OÜ I andmed. Kohus ei pea usutavaks, et kostja advokaadibüroona sai omal algatusel esitada arveid talle tundmatule äriühingule, kellega kostjal lepingut sõlmitud ei olnud. Kohus leiab, et vaatamata sellele, millistel asjaoludel vormistati arved OÜ I , on käesoleva vaidluse lahendamisel määrav asjaolu, et OÜ I täitis võlgniku HB kohustuse võlausaldajast kostja ees kolmanda isikuna ning võlgnikust HB ei vaielnud sellisele täitmisele vastu. Kirjeldatud olukorras oli kostja kohustatud kolmanda isiku täitmise vastu võtma.
51.VÕS § 78 lg 4 sätestab, et kohustuse täitnud kolmas isik võib esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelistest suhetest, muuhulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. Kohtu hinnangul tuleneb eeltoodud sättest, et võlgniku asemel kohustuse täitnud kolmas isik ei omanda erinevalt näiteks käendajast, üldjuhul tagasinõuet võlgniku vastu. Kolmas isik võib võlgniku vastu esitada nõude näiteks alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. Samas ei tulene VÕS § 78 lõikest 4 ega ühestki teisest õigusaktist, et võlgniku eest võlausaldajale vabatahtlikult kohustuse täitnud kolmandal isikul oleks õigus nõuda võlausaldajale tasutu tagastamist (RK TKo 30.11.2010.a nr 3-2-1-115-10, p 12). Sellise nõudeõiguse esitamise võimalust seadus kolmandale isikule ette ei näe. Antud asjas ei ole ka ühelgi viisil tõendatud, et HB oleks ise täitnud kostjale kliendilepingutest tulenevad kohustused ning hageja ei ole oma nõude põhistamisel sellisele asjaolule tuginenud, veel vähem seda tõendanud. Kohus ei loe usutavateks HB poolt istungil antud ütlusi, milliste kohaselt kostja ei olevat talle tsiviilasjas nr 2-06-3072 üldse arveid esitanud ja tasumine toimus sularahas (toimiku lk 229, pöördel). Kostja poolt arvete tegelik esitamine on tõendatud käesolevas asja kogutud tõenditega. Sularahas summade tasumist ei saa kohtu hinnangul tõendatuks lugeda pelgalt hageja tunnistaja ütlustega ning seda iseäranis olukorras, kus tunnistaja on menetluses sisuliselt asjast huvitatud isikuks ning tunnistaja keeldub vastamast kohtu küsimusele selle kohta, miks kostja üldse arved OÜ I esitas. Sularahas arveldamist advokaadibüroos on kostja tunnistaja eitanud (toimiku lk 230).
52.Kohus leiab, et eeltoodu alusel tuleb hageja nõue kostja vastu alusetult tasutud 1 664,58 euro nõudes jätta rahuldamata. OÜ I ei tasunud talle esitatud arveid eksituse tõttu ja ilma aluseta, vaid arvete tasumisel maksis OÜ I kolmanda isikuna HB võlgnevuse kostjale. OÜ-l I võib sellest tulenevalt tekkida VÕS § 78 lg 4 alusel tagasinõude õigus HB vastu, kuid juba tasutud summa tagasinõudmiseks kostjalt puuduvad alused.
53.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti antud asjas hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.