Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
09. märts 2012.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-52092
Tsiviilasi
AS Swedbank Liising hagi KP vastu võla nõudes
Hagi hind
91,78 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Swedbank Liising AS (endine AS Hansa Liising Eesti, registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, Tallinn 15040), Hageja esindaja: Marge G (XXX);
esindajad
Kostja: KP(isikukood XXX, elukoht XXX) Resolutsioon
Menetluskulude jaotus
Välja mõista KP menetluskulu summas 111,84 EUR (ükssada üksteist eurot ja 84 senti) Swedbank Liising AS-i kasuks. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (111,84 eurolt) tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank (arve nr 10220034796011) või Swedbank (arve nr 221023778606) või
Danske Bank AS Eesti filiaal (arve nr 333416110002) märkides viitenumbriks 3100057358. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista kostja ja A AS vahel sõlmitud Ego järelmaksu müügilepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse summas 120,73 eurot, millest põhivõlgnevus on 79 eurot, intress 10,55 eurot, viivis 18,40 eurot ja võla menetlemise tasu 12,78 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis protsendina põhinõudelt (EKP intress + 7% aastas summalt 79 eurot)) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluse käik Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 30.01.2012, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja esitas taotluse vastuse esitamise tähtaja pikendamiseks, kuid kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kandnud menetluskulu kokku summas 111,84 eurot riigilõivude tasumisel, maksekäsu kiirmenetluses summas 47,93 eurot ja hagi esitamisel 63,91 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni
täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulu summas 111,84 eurot ning menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.