2-07-48529
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Anu Uritam
Määruse tegemise aeg ja koht
8. märts 2012.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-48529
Tsiviilasi
JP ́i hagi EKOÜ vastu võla nõudes
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine ning poole riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: JP (isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: Külli Aas (City Õigusbüroo OÜ, Jõe 9/Ahtri 12, 10151 Tallinn, tel 631 4444, e-post: [email protected]); Kostja: EKGOÜ (registrikood XXX, XXX); Kostja lepinguline esindaja: advokaat Janar Kuus (Advokaadibüroo Lillo & Parnterid, e-post: [email protected]).
Kohtuistungi toimumise aeg
Istungil osalenud isikud
Hageja: JP Hageja lepinguline esindaja: Külli Aas Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Janar Kuus
Kinnitada JP ́i (hageja) ja EKOÜ (kostja), koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1
JP loobub oma nõudest EKOÜ vastu.
1.2
Pooled lepivad kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
2-07-48529
Menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-07-48529.
Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada pool JP ́i (isikukood XXX) tasutud riigilõivust, so summas 625 krooni ehk 39 (kolmkümmend üheksa) eurot ja 94 senti ning kanda nimetatud summa HJ ́i arveldusarvele nr XXXXXXX Swedbank AS-s. Jürisson tasus 15.11.2007.a hageja JP ́i eest hagiavalduselt riigilõivu summas 1 250 krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072123 selgitusega „jurgen palmi hagiavalduse esitamise eest“.
Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.
Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-07-48529, milles hageja JP nõuab kostjalt EKGOÜ-lt 19 065 krooni väljamõistmist. Käesolevas asjas on Tallinna Ringkonnakohtu 15.03.2011.a otsusega varasem Harju Maakohtu 25.10.2010.a otsus tühistatud ning asi on saadetud uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Hageja nõuab kostjalt käesolevas asjas 19 065 krooni, kuna seoses Randveres Suurekivi teel ühise veevarustussüsteemi rajamisega lõhuti kostja masinatega suures ulatuses hageja kinnistut Suurekivi tee 8. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. 02.03.2012.a toimunud kohtuistungil leppisid pooled kokku järgmistest kompromissi tingimustes, mille kinnitamist määrusega taotleti: hageja loobub oma nõudest kostja vastu. Menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. Pooled paluvad kompromiss eeltoodud tinglimustel kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja palub tagastada talle poole tema poolt tasutud riigilõivust HJ’i kontole Swedbank AS-s nr XXXXXXXX. Pooled loobuvad kompromissi kinnitava määruse edasikaebamise õigusest. Kohus määras, et teeb kompromissi kinnitava määruse teatavaks hiljemalt 08.03.2012.a, mis saadetakse pooltele elektrooniliselt.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku
2-07-48529 huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte kanda. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise õigusest loobumises. TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (TsMS § 150 lg 4). Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist ning kandmist HJ ́i arveldusarvele. Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb rahuldada ning talle tuleb tagastada pool tsiviilasjas nr 2-07-48529 tasutud riigilõivust, so summas 625 krooni ehk 39,94 eurot.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.