Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ulvi Loonurm, Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.03.2011, Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-48529
Tsiviilasi
Jürgen Palmi hagi Elva Kommunaal Grupp OÜ vastu 19 065 krooni saamiseks
Tsiviilasja hind
1218.48 eurot (19 065 krooni)
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.10.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Elva Kommunaal Grupp OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Jürgen Palm (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX XXX XX-XX XXXXXXX) Kostja Elva Kommunaal Grupp OÜ (registrikood 11137400, asukoht Valga mnt 7 Elvas Tartumaal), lepinguline esindaja Janar Kuus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 25.10.2010 otsus tühistada ja saata tsiviilasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada vastustajale 03.01.2011 täiendavate tõenditena esitatud fotod ja veetorustiku projekt.
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise
esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi asjaolud
1.21.11.2007 esitas Jürgen Palm (edaspidi hageja, vastustaja) hagi Harju Maakohtusse Elva Kommunaal Grupp OÜ (edaspidi kostja, apellant) vastu 19 065 krooni saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ning veel 12 Viimsi valla Suurekivi tee kinnistu omanikku 07.12.2006 seltsingulepingu, mille p 2 kohaselt oli lepingu eesmärgiks seltsinglaste poolt ühistegevuse kaudu nende maatükkidele Randveres Suurekivi teel ühise veevarustussüsteemi rajamine. Seltsingu volitatud esindajaks määrati lepingu p 4.3 kohaselt Janno Toming, kes sõlmis 11.12.2006 kostjaga töövõtulepingu, mille kohaselt pidi kostja töövõtjana ehitama Suurekivi ja Tiitsu tee veetrassi. Ehitustegevus pidi toimuma suvilatevahelisel teel, kuid selle käigus lõhuti hagejale kuuluvat kinnistut XXXXXXXXX XXX X. Krundil on traktori jäljed, millest nähtuvalt on krundil kas siis pargitud traktoreid, mehhanisme või krundist üle sõidetud. Samuti on lõhutud geodeetilised märgid, muru, hekki, põõsaid, lillepeenraid jm, kokku tekitati kahju 14 065 krooni ulatuses. Eeldatav tööraha, mis kulub krundi taastamiseks teo toimepaneku eelsesse seisundisse, on 5000 krooni.
3.Kostja poolt tekitatud kahju näol on tegemist lepinguvälise kahjuga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või kui ta vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Lähtudes Tragon Gardening AS-i hinnapakkumisest, AS-i Ceres Aianduskeskuses müügil olevate taimede jaehindadest ja hinnapakkumisest muru taastamiseks, on haginõue tõendatud, kuna mõned hinnapakkumised on odavamad kui hagejal ja mõned vastupidi. Hageja ei nõudnud kahekümne aastaste taimede väärtuse hüvitamist, vaid müügilolevate taimede hindu. Hageja kahju on tõendatud ka tunnistajate ütlustega. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt pidas ta kinni kõikidest lepinguga võetud kohustustest, ehitustööd teostati 05.12.2006 Viimsi Vallavalitsuse poolt väljastatud ehitusloa nr 7845 alusel ning tööde teostamisel ei väljutud ehitusprojektis ettenähtud kaevetsoonist. Seda, et kostja teostas ehitustööd kooskõlas lepingutingimustega, tõendab ka 15.02.2007 seltsingu volitatud esindaja ja kostja vahel sõlmitud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt, mille kohaselt ei olnud tellijal mingeid pretensioone tehtud tööde osas.
5.Ehitustööde teostamise kohta ei esitanud hageja mõistliku aja jooksul ühtegi pretensiooni, kuigi viibis tööde teostamise ajal kohapeal ning andis kostjale mitmeid juhiseid. Hageja oleks pidanud informeerima kostjat töö lepingutingimustele mittevastavusest mõne päeva jooksul, saatis aga alles viis kuud pärast tööde valmimist kirja, milles taotleb 11 565 krooni suuruse kahju hüvitamist. Väidetavalt lõhutud põõsaste ja muru puhul ei saanud tegemist olla varjatud puudustega, mida ei oleks saanud avastada tavapärase ülevaatuse käigus. Kuna hageja ei esitanud mõistliku aja jooksul ühtegi pretensiooni, siis järelikult nõustus ta sellega, et kostja teostas tööd vastavalt kokkulepitud tingimustele.
6.Hageja elukoha vahetus läheduses tegid ehitustöid kolm äriühingut, seega ei ole hageja tõendanud, et just kostja on talle kahju tekitanud. Kahju tekitamist kostja poolt ei ole võimalik tõendada ka hageja ema H. J. ütlustega, sest ta ei viibinud ehitustööde teostamise ajal kohapeal ega saa anda ütlusi selle kohta, kes on väidetavalt lõhkunud geodeetilised märgid, muru, heki, põõsad, lillepeenrad jms.
7.Hagejal ei tekkinud kaevetööde tulemusena kahju, sest kostja teostas ehitustööd riigimaal. Harju Maavanema 24.11.2006 korralduse nr 2200-k p 1 kohaselt koormati riigi omandis olev maakatastrisse kandmata maa Viimsi vallas Randvere külas (Suurekivi tee ja Tiitsu tee maa-ala) isikliku kasutusõigusega Janno Tominga kasuks. Nimetatud korraldusest ei nähtu, et hagejal oleks olnud või talle oleks antud seaduslikku alust vaidlusaluse riigimaa kasutamiseks. Seega ei saanud ehitusprojekti alusel ja riigimaal teostatud ehitustööde tulemusena tekkida hagejale kahju. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, mis alusel ta sai olla riigimaal väidetavalt kasvanud taimede omanik. Varaline kahju saab tekkida ainult isiku olemasolevate õigushüvede kahjustamise korral, mis väljendub isiku omandis oleva vara kadumises või vähenemises.
8.Kostja sellel krundil, kus puud-põõsad hävisid, tööd ei teinud ega käinud seal. Kostja ei ole hageja vara hävitanud ega kahjustanud, kuigi õigusrahu huvides on olnud valmis ka kompromissiks. Esimese astme kohtu otsus
9.25.10.2010 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 19 065 krooni ja jättis menetluskulud poolte endi kanda.
10.Otsuse põhjenduste kohaselt peab vastavalt VÕS §-le 1043 teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.
11.Kostja väitis, et samal ajal teostas Randvere külas töid veel teisigi firmasid, kuid need väited on paljasõnalised, kuna ühtegi firmat kostja nimeliselt ei nimetanud, samuti ei ole kostja konkretiseerinud, milliseid töid need firmad samal ajal tegid. Kostja esindaja väitis ka, et kahju võidi tekitada M. K. kinnistul toimuvate lammutustöid teostatavate mehhanismide poolt. M. K. tunnistas kohtus, et lammutustöid ei teostatud mehhanismidega, vaid inimtööjõuga ning lammutusjäägid veeti ära väikesõidukiga. Kostja poolt osundatud väidetavalt tunnistajale kuuluv ekskavaator on soetatud aga hiljem, selle esmane tehniline pass on väljastatud 21.03.2007. Tunnistaja R. P., kes töötas kostja projektijuhina vaidlusalusel objektil, möönis, et mõni põõsas, taim võis jääda kopa ette. E. S. tunnistas, et tema ei ole näinud, et masinaid oleks pargitud hageja kinnistule, samas ei kinnitanud ta ka, et kostja poolt kasutatavad mehhanismid ei oleks hageja kinnistul sõitnud, samuti ei andnud ta ütlusi selle koha, et samaaegselt
oleks külas veel mingeid töid tehtud kostjale mittekuuluvate raskemehhanismidega, mis oleks võinud hageja kinnistut kahjustada.
12.Kostja kahju tekitamist ei tunnistanud, kuid samas ei ole tõendanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt vastuväiteid tõendavaid asjaolusid. Üldise tõendamiskoormise reeglite kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded ja vastuväiteid. Olukorras, kus kostja on osundanud, et kahju hagejale võib olla tekitatud muu isiku poolt, pidanuks ta neid ka tõendama.
13.Deliktivastutuse tekkimiseks peavad esinema järgmised tingimused: kannatanul peab olema tekkinud kahju, kahju tekitaja tegu peab olema õigusvastane, tekitatud kahju ja kahju tekitaja teo vahel peab olema põhjuslik seos ning kahju tekitaja peab olema kahju tekitamises süüdi. Deliktivastutuse puhul on tõendamiskoormus jaotatud selliselt, et kannatanu peab tõendama kahju tekitaja teo õigusvastasuse, kahju tekitaja poolt kahju tekitamise, kahju olemasolu ja selle suuruse ning põhjusliku seose. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-26-06 leidnud, et kuna põhjusliku seose tõendamiskoormis on kahju saajal, siis on tema kohustuseks tõendada, et kahju tekkis kostjast tulenevatest asjaoludest. Sellele viidates on kostja leidnud, et hageja peab käesolevat vaidlust silmas pidades tõendama objektiivse teokoosseisu olemasolu.
14.Hageja on tõendanud, et peale kostja asutuse mehhanismide (kopa) seal, kus kahju temale tekkis, rohkem mehhanisme ei olnud. Ka kostja tunnistaja R. P. on öelnud, et põõsaid-taimi võis kopa ette jääda. Kostja väide, et kahju tekkimisel reeglina esitatakse pretensioon koheselt, ei tulene ühestki seadusest. Taolist käitumist võib eeldada, kuid see ei pea tingimata nii olema, seda enam, et hageja ema tegeles aiandusega, mitte hageja ise.
15.Kohus ei nõustu kostja esindaja seisukohaga, mille järgi hageja on oma passiivse käitumisega ise endale väidetava kahju põhjustanud. Hagejale ei saa ette heita talvistes tingimustes selgusele jõudmist selles, kas mehhanismide-masinatega pinnasel töötades said taimed, puud, põõsad kannatada, kas nad hävisid täielikult või osaliselt. Tegemist on kahjuga, mis ilmneb alles taimede kasvuperioodil.
16.Samuti puudub alus seada kahtluse alla hagetava kahju rahalist suurust, millest kostja on avaldanud vastuseisu 7500 krooni ulatuses (see on kolme koorma mulla maksumus, kokku 2500 krooni, ja kahju tekkimisele eelnenud olukorra ennistamiseks kuluva töö väljendus rahas, mis on hageja hinnangul 5000 krooni). Tegemist ei ole ebamõistlike summadega. Kostja esindaja seisukoht, et isegi siis, kui mõned hagejale kuuluvad põõsad oleksid asunud kaevetsoonis ja kostja oleks need välja kaevanud, oleks hageja saanud ära hoida kahju tekkimise, see tähendab ta oleks saanud põõsad võõralt maalt enne kaevetöödega alustamist välja kaevata vmt, ei ole asjakohane. Kostja on seejuures küll viidanud Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-27-06, kus kohus leidis, et kahju hüvitamise nõude lahendamisel tuleb arvestada ka seda, kas isik on teinud omapoolselt kõik mõistlikult vajaliku selleks, et kahju ära hoida või vähendada. Hageja ema, kes on asjas üle kuulatud tunnistajana, kinnitas, et läks suvilasse aprillis 2007, mil esimest korda nägi ja veendus, et maa-alal on tekitatud kahju. Hageja ei pruukinud aru saada ega teada, mis taimed, puud, põõsad on tema ema krundile istutanud. Seega oleks olnud ebamõistlik hagejalt oodata varasemat reageeringut ja kahjude avastamist. Hageja ei ole toiminud hea usu vastaselt või kuritarvitanud oma õigusi. Apellatsioonkaebus
17.Elva Kommunaal Grupp OÜ palub tühistada maakohtu otsuse, jätta uue otsusega hagi rahuldamata ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõigusnorme ning rikkunud protsessiõigusnorme.
18.Nii lepinguline kui ka lepinguväline kahju saab tekkida ainult isiku olemasolevate õigushüvede kahjustamise korral, mis väljendub isiku omandis oleva vara kadumises või vähenemises. Kuna vastustaja oli seltsinglasena nõus kaevetööde teostamisega vastavalt ehitusprojektile, siis saab deliktiline vastutus järgneda üksnes juhul, kui apellant oleks väljunud ehitusprojektis fikseeritud kaevetsoonist. Apellant täitis lepinguga võetud kohustused nõuetekohaselt ning ei ole kellegi õigushüvesid kahjustanud. Jääb üldse arusaamatuks, et kuidas sai vastustaja olla projekteeritud maaalal väidetavalt kasvanud taimede ja põõsaste omanik. Seega on ilmselge, et vastustaja on osa põõsastest istutanud riigi maale. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 sätestab, et omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Järelikult kaitseb objektiivne õigus ainult isikut, kes on asja omanik. Apellant ei pea ka vastutama väidetava kahju tekkimise eest, kui ta on kinni pidanud ehitusprojektist. Projekti kohaselt oli apellandi kohustus teostada kaevetööd just vastustaja kinnistu poolses tee ääres ning tuletõrjehüdrant tuli ehitusprojekti kohaselt paigaldada lausa hageja kinnistule. Nendele faktilistele asjaoludele ei ole vastu vaielnud ka vastustaja, mistõttu pidi ta arvestama sellega, et kaevetööde teostamise vahetus läheduses olevad taimed võivad saada kahjustada.
19.Iga konkreetse kahju hüvitamise nõude puhul tuleb teha kindlaks, kas esinevad alused kahju hüvitamiseks või mitte. Deliktivastutuse puhul on tõendamiskoormis jaotatud selliselt, et kannatanu peab tõendama teo õigusvastasuse, kahju tekitaja poolt kahju tekitamise, kahju olemasolu ja selle suuruse ning põhjusliku seose. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-26-06 leidnud, et kuna põhjusliku seose tõendamiskoormis on kahju saajal, on tema kohustuseks tõendada, et kahju tekkis kostjast tulenevatest asjaoludest. Deliktivastutuse puhul ei oma tähtsust asjaolu, kas peale apellandi kopa ka teistele isikutele kuuluvaid mehhanisme kahju tekkimise kohas oli või mitte. Tähtsust omab eelkõige see, kas apellant on kahju tekitanud või mitte.
20.Apellant on kogu menetluse kestel väitnud, et ta ei ole vastustajale kahju tekitanud. Kohus on lihtsalt oletanud, et põõsastest on üle sõitnud apellandile kuuluv kopp, kuid ei ole arvestanud, et mitte keegi tunnistajatest ei ole seda väitnud. Seega on kohtuotsus nimetatud osas põhjendamata. Kahju tekitamine apellandi poolt ei saa olla midagi iseenesest mõistetavat, sest talvisel ajal, mil suvilates inimesi ei ela, võis ükskõik kes sõita üle vastustaja kinnistu. Tunnistaja R. P. pidas silmas seda, et projektijärgsesse kaevetsooni jäid mõningad põõsad ja taimed, kuid oluline on see, et projektijärgsed kaevetööd teostati suuremas osas riigi maal.
21.Vastustaja ei esitanud kohtule ühtegi tõendit oma suusõnalise väite kohta, et just apellandi kopp oleks lõhkunud tema kinnistul olevad taimed. Kohus leidis ühtäkki, justkui oleks apellandi kohustus tõendada, kes on kahju tekitanud ning kas kahju tekitaja tegu on õigusvastane jms. Selline tõendamiskoormise jagunemine ei lähe kokku seaduses sätestatuga. Ilmselge on, et kui kaevetööd teostatakse ehitusprojektiga ettenähtud piirides, siis ei saa kuidagi apellandi käitumine vaidlusaluses õigussuhtes olla õigusvastane. Vastustaja ja tunnistaja väiteid, et keegi oli näinud apellandi traktoreid vastustaja kinnistul, ei saa kuidagi käsitleda tõenditena. TsMS § 229 lg-st 2 tulenevalt on tõendiks poole vande all antud seletus. Seega ei saa kohus rajada otsust poole seletusele, mis ei ole vande all antud. Vastustaja on jätnud igal juhul tõendamata deliktivastutuse objektiivse teokoosseisu. Vastustaja ei ole ka esitanud kohtule ühtegi tõendit kahju tekkimise täpse suuruse ja selle tekitaja kohta.
22.Vastustaja ei ole käitunud õigussuhtes kooskõlas hea usu põhimõttega, sest ta ise andis nõusoleku projekti alusel ehitustööde teostamiseks. Vastustaja viibis tööde teostamise ajal kohapeal ja jälgis tööde teostamist, ta pidi mõistliku inimesena nägema, kas keegi
on tema kinnistul sõitnud kopaga või mitte. Hea usu põhimõtte üheks funktsiooniks on takistada õiguste kuritarvitamist. Lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamist loetakse alati õiguse kuritarvitamiseks siis, kui õigusi teostatakse vastuolus hea usu põhimõttega. Vaidlusaluses õigussuhtes on vastustaja käitunud vastuoluliselt, sest viibides ehitustööde teostamise ajal kohapeal, ei esitanud ta ühtegi pretensiooni, kuid esitas 5 kuud pärast tööde üleandmist kahju hüvitamise nõude. Keegi võis lõhkuda krundil olevaid põõsaid ka pärast ehitustööde lõpetamist. Ka J. T. ütluste kohaselt ei parkinud apellandi masinad vastustaja kinnistul. Kui apellant oleks lõhkunud vastustaja põõsaid jms, siis oleks iga mõistlik inimene esitanud kahju hüvitamise nõude koheselt.
23.Vastustaja esitas apellandile 10.07.2007 kahju hüvitamise nõude suuruses 11 565 krooni. Edasi on kahju suuruseks aga hinnatud juba 19 065 krooni, kuigi summa arvestamise alused on samad (lõhutud on geodeetilised märgid, muru, hekk, põõsad, lillepeenrad jms). Asjaolu, et vastustaja on võtnud erinevatelt äriühingutelt pakkumisi taimedele, põõsastele, mullale jms, ei tõenda seda, et need taimed oleksid vastustajal väidetava kahju tekitamise ajal olemas olnud ja asunud tema enda kinnistul. Ühtegi tõendit selle kohta, kas nimetatud summa ulatuses on mulda jms üldse tellitud ning kas sellises koguses seda üldse tarvis oli, vastustaja esitanud ei ole. Kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. Käesoleva vaidluse puhul ei ole tuvastatud, kui palju põõsaid või taimi väidetavalt oli lõhutud.
24.Vastustaja esitanud fotolt nähtub, et tuletõrje hüdrandi ehitamisel, mis ehitusprojekti järgi asus ainsana vastustaja krundil, on tõepoolest mingis osas taimi kahjustatud. Kuid hüdrant paigaldati samuti ehitusprojekti alusel, mille on väljastanud kohalik omavalitsus ja millega on vastustaja ise nõus olnud. Vastustaja ei ole üheski menetlusdokumendis väitnud, et tuletõrje hüdrant oleks paigaldatud võrreldes projektiga ettenähtud asukohast mõnda teise asukohta või et ehitatud ei oleks projektiga kooskõlas. Järelikult puudub vastustajal õiguslik alus nõuda apellandilt kahju hüvitamist, sest ta oleks pidanud ette nägema, et need taimed, mis jäävad projektijärgsele ehitusele ette, võivad saada viga või hävineda. Vastustaja on oma passiivse käitumisega ise endale väidetava kahju põhjustanud.
25.Isegi siis, kui apellant oleks lõhkunud kaevetsoonis olevaid taimi ja põõsaid, jättis vastustaja ise täitmata elementaarse hoolsuse kohustuse – vastustaja oleks saanud juhtida apellandi töötajate tähelepanu võimalikule kahju tekkimisele. See, et kohus ei ole apellandi viidet VÕS § 139 lg-le 1 arvestanud, on väär. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-27-06 leidnud, et kahju hüvitamise nõude lahendamisel tuleb arvestada ka seda, kas isik on teinud omapoolselt kõik mõistlikult vajaliku selleks, et kahju ära hoida või vähendada. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-04-2133 täpsustanud, et kui kahju tekkis tervikuna kannatanust tulenevate asjaolude tõttu, välistab see kahju hüvitamise nõude rahuldamise juba põhjusliku seose tasandil. Vastustaja seisukoht
26.Jürgen Palm vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
27.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus on asja lahendamisel oluliselt rikkunud menetlus- ja materiaalõiguse norme, mis toob kaasa lahendi tühistamise. Ringkonnakohtul ei ole võimalik uut otsust teha ja tsiviilasi tuleb saata uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
28.Esmalt nõustub kolleegium apellandi seisukohaga, et maakohus on vaidluse lahendamisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigusnorme. Maakohus kvalifitseeris pooltevahelise suhte deliktiõiguslikuks ja rahuldas hagi VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. Selline on olnud ka hageja õiguslik positsioon, kuid vastavalt TsMS § 436 lg-le 7 ei ole kohus otsust tehes poolte esitatud õiguslike väidetega seotud. Kolleegium on seisukohal, et poolte poolt esile toodud faktiliste asjaolude alusel on tõendatud nendevaheline töövõtulepinguline suhe ja hageja saab nõuda oma kinnistule selle lepingu täitmise käigus tekitatud kahju kostjalt välja vaid lepingulise kahjuna.
29.Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ühena seltsinglastest sõlmis oma esindaja kaudu 11.12.2006 kostjaga töövõtulepingu, mille alusel kostja ehitas töövõtjana Randvere külas Suurekivi ja Tiitsu tee veetrassi, ning, et tööd võttis hageja esindaja vastu 15.02.2007 (leping t I kd lk 57-58, akt samas lk 51). Eesti õiguses ei ole seltsing iseseisev isik ega oma seetõttu üldist õigusvõimet ja osaleb tsiviilkäibes seltsinglaste poolt kas ühiselt või juhtima ja esindama õigustatud seltsinglas(t)e vahendusel. Seega oli 11.12.2006 lepingu pooleks ühena tellijatest ka hageja.
30.Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus kannatanu ja kahju tekitaja vahel eksisteerib lepinguline suhe ning lepingu rikkumise kaasa toonud asjaolud täidavad ühtlasi deliktivastutuse eelduseks olevaid asjaolusid, ei ole deliktiõigusliku ja lepingu rikkumisest tulenevate kahju hüvitamise nõuete konkurents VÕS § 1044 lg 2 alusel lubatav. Sellises olukorras ei ole kannatanul õigust valida ega nõuda kahju hüvitamist muul, kui lepingu rikkumisest tuleneval alusel, välja arvatud, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse.
31.Hageja on nõude alusena toonud esile, et tema kinnistut lõhuti kostja poolt kaevetööde käigus sellega, et kuigi veetrassi ehitus toimus tee äärt mööda, parkis töövõtja tema kinnistul traktoreid, mehhanisme või sõitis mehhanismidega kinnistust üle. Pooled ei toonud esile asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja teostas hageja kinnistul või selle vahetus läheduses muid töid, kui neid, mis olid 11.12.2006 lepingus kokku lepitud. Seega tuleb pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimisel asuda seisukohale, et võimalik kahju sai tekkida pooltevahelise lepingu täitmise käigus ja kostja vastutuse eelduseks hageja ees on lepingu rikkumine, mille tulemusena sai väidetavalt kahjustada teise lepingupoole seadusega kaitstud õigushüve (omand).
32.Kuna maakohus on eksinud hageja nõude õiguslikul kvalifitseerimisel, siis on maakohus jätnud ka eelmenetluses olulises ulatuses täitmata TsMS-s sätestatud selgitamiskohustuse. TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1, § 351, § 400 lg 5 ja § 401 lg 1 sätestavad hagimenetluses kohtule aktiivse selgitamiskohustuse nii kohaldatava materiaalõiguse kui faktiliste asjaolude ja tõendite osas. Kohus peab pooltele selgitama ja nendega arutama vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid nii faktilisest kui õiguslikust küljest. Seega tuli maakohtul pooltele selgitada nendevahelise vaidluse materiaalõiguslikku alust, sellest tulenevaid asjas tähtsust omavaid asjaolusid ja kummagi poole tõendamiskoormist.
33.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et maakohus keskendus hagejal kahju tekkimise ja selle suuruse tuvastamisele, kuid jättis vajaliku tähelepanuta kahju tekitaja teo õigusvastasuse ja kostja väited selle kohta, et ta ei ole kahju tekkimises süüdi, kuna täitis pooltevahelist lepingut ning et kõik tööd olid tehtud vastavalt tellija projektile ja tellija esindaja võttis tööd pretensioonideta vastu. Poolte vahel puudub vaidlus, et lepingu täitmise käigus paigaldas kostja hageja kinnistule tuletõrjevee hüdrandi (pildid t I kd lk 17, 21). Maakohtus kinnitas hageja korduvalt, et tal puuduvad pretensioonid seoses lepingu järgi tehtud töödega. Tuletõrjevee hüdrandi paigaldamisega pidid aga hageja kinnistul kaasnema kaevetööd ja seda on möönnud ka kostja ise. Maakohus ei ole otsuses vastuolus TsMS § 442 lg-ga 8 kostja vastuväiteid analüüsinud.
Apellatsioonkaebuses tõi hageja esmakordselt esile väite, et hüdrant ei olnud paigaldatud projekti järgides. Kostja tegevuse õigusvastasuse tuvastamisel tuleb analüüsida lepingu täitmise asjaolusid ja anda hinnang kostja tegevusele pooltevahelise lepingu täitmisel. Lepingu rikkumise tuvastamisel tuleb analüüsida, kas esinevad asjaolud, millised välistavad kostja vastutuse. Ringkonnakohtul ei ole võimalik ise vajalikke asjaolusid tuvastada, kuna hageja ei ole lepinguga seonduvatele kostja väidetele vastanud ega esitanud omapoolseid võimalikke tõendeid töövõtjapoolsete rikkumiste kohta, mis lükkaksid ümber kostja väited lepingu kohase täitmise kohta. Vastavate tõendite esitamise õigust ei ole maakohus hagejale selgitanud.
34.11.12.2006 sõlmitud lepingu p 15 kohaselt kohustusid pooled lepingus reguleerimata küsimustes juhinduma Eestis Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. VÕS § 23 lg 1 kohaselt võivad lepingupoolte kohustused olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses, samuti tuleneda lepingu olemusest ja eesmärgist, lepingupoole tegevusalal kehtivatest tavadest ning hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Ehituse töövõtulepingute sõlmimisel kasutatakse ehituse valdkonna ja ehituslepingute hea tavana Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel kooskõlastatult tellijate ja ehitusettevõtjate esindajatega väljatöötatud Ehituse töövõtulepingute üldtingimusi (ETÜ 2005). Nimetatud tingimuste p 44.3 kohaselt peab töövõtja võtma lepinguliste tööde tegemisel kasutusele vajalikud meetmed selleks, et tagada ohutus ja kaitse hävingu, vigastuste ja kahjustuste eest varale ehitusplatsil ja sellega piirneval alal, kaasa arvatud puud, põõsad, muru jmt, mille asendamine ei ole lepingu objektiks oleva töö vältel ette nähtud. P 72 kohaselt, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti, hõlmab töövõtja vastutus kohustuse kompenseerida tellijale kõik kahjud, mis tulenevad lepingu objektiks oleva töö mittevastavusest lepingule, ning muud tellijale tekitatud kahjud, mis sõltuvad töövõtjast ja on tema vastutada.
35.Ringkonnakohtul ei ole võimalik eelmenetlust ise täiendavalt läbi viia, sest täiendavate asjaolude tõendamiseks tõendite esitamise korral ja nende esmasel hindamisel ringkonnakohtu poolt kaotaksid pooled selles osas edasikaebeõiguse. TsMS § 688 lg 5 kohaselt ei kogu ega uuri Riigikohus tõendeid, välja arvatud juhul, kui tõend esitatakse ringkonnakohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõendamiseks.
36.Menetluskulud jaotatakse asja uuel arutamisel maakohtus.
37.Koos käesoleva otsusega tagastatakse vastustajale tema poolt apellatsioonkaebuse vastuse lisadena esitatud fotod ja veetorustiku projekt, kuna need on maakohtu poolt juba tsiviilasja materjalidesse võetud (t I kd lk 10-21, 47-50, 59, 88-97) ja lisakoopiate vastuvõtmine koormaks asjatult tsiviilasja toimikut.
Ulvi Loonurm
Malle Seppik
Imbi Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.