Tsiviilasi nr 2-12-140
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
07. märts 2012.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-140
Tsiviilasi
AS Starman hagi Jxxxx Txxxxxx vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Hagihind
184,02 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Starman (registrikood xxxxxxxx, asukoht Akademia tee 28 Tallinn); esindaja: Silver Eensaar (OÜ Julianuse Õigusbüroo, asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn 10150, e-post: [email protected]); Kostja: Jxxxx Txxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
AS Starman hagi Jxxxx Txxxxxx vastu rahuldada. Mõista välja Jxxxx Txxxxxxxxx AS-i Starman kasuks 367 (kolmsada kuuskümmend seitse) eurot 99 senti võlgnevuse katteks. Sissenõutavast summast on põhiosa võlgnevus 184,02 eurot ning viivis 183,97 eurot. Mõista välja Jxxxx Txxxxxxxxx AS-i Starman kasuks viivis 0,2% tasumata põhinõudelt (184,02 eurot) päevas alates 03.01.2012. a kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus: Menetluskulud jätta Jxxxx Txxxxxxx kanda. Mõista välja Jxxxx Txxxxxxxxx AS-i Starman kasuks 127 (ükssada kakskümmend seitse) eurot 82 senti menetluskulude katteks. Sissenõutavast summast on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 63,91 eurot ja õigusabikulud 63,91 eurot.
1 (4)
Mõista välja Jxxxx Txxxxxxxxx AS-i Starman kasuks viivis menetluskuludelt (127,82 eurot) alates kohtotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga intress, millele lisandub 7% aastas). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
AS Starman esitas 03.01.2012.a Tartu Maakohtule hagiavalduse Jxxxx Txxxxxxx vastu võlgnevuse 184,02 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 183,97 eurot nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult hiljemalt 10. veebruariks 2012.a. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Määrus ja hagimaterjalid on vastu võetud kostja abikaasa Axxxxx Txxxxxxx poolt 19.01.2012.a (tl 29). TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei vasta hagile tähtaegselt ja ei ilmu kohtuistungile. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel võib lihtmenetluse otsusest jätta välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja ja kostja sõlmisid 27.03.2008.a lepingud (kliendileping nr 5371213 ja leping nr L400166), mille alusel hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooniteenust ning andis kostja kasutusse DigiBoxi. Kostja kohustus teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja kasutas hageja poolt pakutud teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata, rikkudes sellega poolte vahel sõlmitud lepingute tingimusi. Vastavalt Üldtingimuste punktile 8.1 on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,2% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hageja nõudis
2 (4)
kostjalt suuliselt ja kirjalikult lepingust tuleneva nõude tasumist, kuid kuni hagi esitamiseni ei ole võlgnik kohustist täitnud ja nõuet rahuldanud. Poolte vahel on telekommunikatsiooniteenuste müümisest tulenev õigussuhe, mida reguleeritakse VÕS § 208 lg 1, lg 2 sätete järgi. VÕS § 208 lg.1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kui ka lepingu üles öelda ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ja hageja on lepingus kokku leppinud viivisemääras 0,2% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Kostja on saanud hagejalt kaupu ja teenuseid, kuid ei ole nende eest kokkulepitud summas tasunud. Seega on ta rikkunud pooltevahelist lepingut ja hageja nõue tuleb rahuldada.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 63,91 eurot ning õigusabikulud 159,78 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Hageja poolt tasutud riigilõiv summas 63,91 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ehkki nimetatud menetluskulu jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalse kulu piiresse, ei loe kohus seda menetluskulu põhjendatuks ja vajalikuks kogu ulatuses, kuna käesoleval juhul ei ole tegemist keeruka õigusliku probleemiga ning hagiavaldus iseenesest on üsna trafaretne. Ka lisatud tõendid on hagejal endal olemasolevad, nende hankimiseks ei ole tulnud teha täiendavat tööd. Nõue kuulub n.ö. masshagide hulka, millesarnaseid õigusteenust osutav Julianuse Õigusbüroo OÜ vormistab igapäevaselt. Kohtuistungit ei peetud, õigusabi osutamine nõude kohtuliku menetluse raames on seisnenud ainult dokumentide esitamises kohtule. Seetõttu leiab kohus, et õigusabikulud tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista vähendatud summas- summas 63,91 eurot. TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtunik
3 (4)
Ü.Raag
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.