lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-8092/2

Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 07.03.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number
2-12-8092/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
07.03.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1049
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-12-8092

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Heiki Kolk

Määruse tegemise aeg ja koht

07.märts 2012 Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-8092

Tsiviilasi

I. L. avaldus D. O. Eestist lahkumise aja tuvastamiseks avalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta.

Menetlustoiming Pooled ja nende esindajad

Avaldaja I. L. , (sünd xx.xx.xxxx) elukoht xxxxxxxxxxx xx-xxx xxxxxxxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxx; lepinguline esindaja Karina Kukkes, KL Consult ÕB, e-post: [email protected]

RESOLUTSIOON

1.Keelduda menetlusse võtmast I. L. avaldust D. O. Eestist lahkumise aja tuvastamiseks.
2.Määruse jõustumisel tagastada I. L. esitatud avaldus koos lisadega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest, määruse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv summas 25,56 eurot.

AVALDAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1.I. L. esitas kohtusse TsMS § 475 lg 2 alusel avalduse tuvastada tunnistajate ütluste abil D. O. Eestist lahkumise aeg. Avaldaja Eesti Vabariigi Suursaatkonnale Kiievis taotluse esmakordse Eesti kodaniku passi saamiseks. Antud taotlus võeti 14.07.2011 Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooniosakonna staatuse määratlemise büroo kodakondsustalituses menetlusse. 18.07.2011 kirjaga nr 15.2-12/354903 palus PPA kodakondsustalitus esitada dokument, millest nähtuks, millal D. O. (avaldaja ema isaisa) Eestist lahkus. Avaldaja kontrollis erinevaid arhiive, kuid PPA kodakondsustalituse poolt küsitud andmeid selle kohta, millal D. O. Eestist lahkus, ei õnnestunud leida. Kuivõrd kõik arhiiviandmed ei ole säilinud, siis puudus avaldajal võimalus esitada selline dokument, mille abil oleks võimalik tuvastada, millal D. O. Eestist lahkus.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Avaldaja palus kuuluta tunnistajatena üle D. O. õdede lapsed, kes saaksid PPA kodakondsustalitusele teatada, millal D. O. Eestist lahkus. 19.01.2012 kirjaga jättis PPA kodakondsustalitus nimetatud taotluse rahuldamata. Kodakondsustalituse hinnangul on kodakondsusesse kuulumise tõendamine avaldaja kohustus. Haldusorgani kohustus on hinnata ja kontrollida taotleja poolt esitatud tõendeid, mitte koguda neid omal algatusel. Kuivõrd haldusorgan on leidnud, et tõendite kogumine ei ole tema kohustus (mis tegelikult võib olla vastuolus haldusmenetluses üldtunnustatud ja HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõttega), on avaldaja sunnitud pöörduma D. O. Eestist lahkumise aja kui faktilise asjaolu tuvastamiseks kohtu poole. Kui avaldaja ei suuda esitada PPA-le dokumendi, kust nimetatud aeg nähtub, jätab PPA suure tõenäosusega avaldaja taotluse Eesti kodakondsuse saamiseks rahuldamata. PPA keeldus tunnistajate ülekuulamisest, kuigi just antud tunnistajate ütluste abil on võimalik tuvastada, millal D. O. Eestist lahkus. Avaldaja on seisukohal, et olukorras, kus arhiiviandmed ei ole säilinud, kuid avaldajal on tegelikest asjaoludest tulenevalt õigus Eesti kodakondsusele, oleks äärmiselt ebaõiglane, kui avaldaja jääb ilma Eesti kodakondsusest, kuigi tunnistajate ütluste abil on D. O. Eestist lahkumise aja tuvastamine võimalik.

KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED

2.Kohus leiab, et I. L. avaldus menetlusse võtmisest tuleb keelduda, arvestades järgmiste asjaoludega. Riigikohus on mitmetes oma lahendites asunud seisukohale, et kohtute pädevuse piiritlemisel on lähtekohaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom. Halduskohtu pädevuses on avalik- õiguslikust suhetest tulenevad vaidlused ja maakohtu pädevuses eraõiguslikest suhetest tulenevad vaidlused, kui seadus ei sätesta teisti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 sätestab, et tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisti. Tsiviilasi on eraõigusest tulenev kohtuasi ning vastavalt TsMS § 9 lg 1 lahendavad tsiviilasju maakohtud.
3.Avaldaja taotleb TsMS § 475 lg 2 alusel tuvastada tunnistajate ütluste abil D. O. Eestist lahkumise aeg. Avalduse kohaselt on I. L. esitanud taotluse esmakordse Eesti kodaniku passi saamiseks. Vabariigi Valitsuse 26.11.2002 määruse nr 361 „Isikutunnistuse, Eesti kodaniku passi, meremehe teenistusraamatu, välismaalase passi, ajutise reisidokumendi, pagulase reisidokumendi või meresõidutunnistuse väljaandmise taotlemisel esitavate tõendite ja andmete loetelu ning väljaandmise tähtajad“ § 11 lg 1 märgitu alusel lisab Eesti kodanikust taotleja, kellele ei ole varem välja antud isikutunnistust või Eesti kodaniku passi, taotlusele Eesti kodakondsusse kuulumise tuvastamist võimaldava dokumendi. Seega on avaldusega taotletud asjaolu tuvastamine vajalik Eesti kodakondsusse kuulumise tõendamiseks esmakordse Eesti kodaniku passi taotlemisel, kuna Eesti kodaniku passi taotlusele lisatud dokumendid ei ole võimaldanud Politsei- ja Piirivalveameti Kodakondsus- ja migratsiooniosakonnal tuvastada avaldaja Eesti kodakondsusesse kuulumist. Eesti Vabariigi poolt Eesti kodanikele ja välismaalastele isikut tõendavate dokumentide väljaandmist reguleerib Isikut tõendavate dokumentide seadus ning nimetatud dokumentide väljaandmine kuulub Politsei- ja Piirivalveameti haldusalasse.

2 (3)

4.Vastavalt TsÜS § 25 lg 2 on avalik-õiguslik juriidiline isik riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Politsei- ja Piirivalveameti põhimääruse § 1 kohaselt on Politsei- ja Piirivalveamet Siseministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. Ülesannete täitmisel esindab amet riiki ning tulenevalt põhimääruse § 14 lg 1 p 4 on kodakondsus- ja migratsiooniosakond ameti üheks struktuuriüksuseks. Isikut tõendavate dokumentide väljaandmine Politsei- ja Piirivalveameti Kodakondsus- ja migratsiooniosakonna poolt on avalik õigusliku ülesannete täitmine ning Politsei- ja Piirivalveameti Kodakondsus- ja migratsiooniosakonna kodakondsustalituse toiming, avaldaja Eesti kodakondsusse kuulumise tõendamiseks tunnistajate ülekuulamise keeldumine D. O. Eestist lahkumise aja tuvastamiseks on samuti avalik-õigusliku iseloomuga.
5.TsMS §-s 475 lg 1 on antud hagita asjade loetelu ja sama § lg 2 alusel vaatab kohus hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. Kuna TsMS § 475 lg 1 ei sätesta hagita asjana isikut tõendava dokumendi väljaandmiseks vajalike asjaolude tuvastamist ja puudub seadus, mis näeks ette nende asjaolude tuvastamise maakohtu poolt, siis ei kuulu I. L. avalduse lahendamine maakohtu pädevusse. Avalduse lahendamine ei ole seotud eraõiguslikust suhtest tuleneva vaidlusega.
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 1 sätestatu alusel on halduskohtumenetluse ülesanne eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seaduses ei näe ette teistsugust menetluskorda ning § 5 lg 1 p 1-6 on loetletud halduskohtu volitused kaebuse rahuldamisel. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et vaidlus on tekkinud Politsei- ja Piirivalveameti Kodakondsus- ja migratsiooniosakonna keeldumisest tuvastada Eesti kodakondsuse kuulumist avaldaja ema isaisa kaudu, seega avalik-õiguslikes suhetest tekkinud vaidlus ja avalduse lahendamine kuulub asutuse asukohajärgsele halduskohtule.
7.TsMS § 371 lg 1 p 1 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Kohus leiab, et avalduses kirjeldatud asjaolud ei tulene eraõigussuhtest, samuti ei ole seaduses kehtestatud sellise avalduse lahendamine tsiviilkohtumenetluses. Kohus keeldub I. L. avalduse menetlusse võtmisest, arvestades TsMS §-s 371 lg 1 p 1 sätestatut.
8.Kohus selgitab avaldajale, et TsMS § 372 lg 6 kohaselt juhul, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Tulenevalt TsMS § 372 lg 4 tagastab kohus avaldajale määruse jõustumisel esitatud avalduse koos lisadega. Samuti selgitab kohus, et TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel on avalduse esitajal õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist.

Heiki Kolk Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja