Võlaõigus › Võõrandamislepingud

ASJAOLUD

Tartu Maakohtu menetluses on AS Balt-Hellin (hageja) hagi OÜ Kähku (kostja) vastu 210,99 euro nõudes (tsiviilasi nr 2-11-5895). 31.01.2012 esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks ja poole kohtumenetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks Rechtsanwaltskanzlei Hundertmark Advokaadibüroo OÜ kontole nr 221038549024 (tl 53). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 3 alusel teatas kohus kostjale loobumisavalduse esitamisest, paludes kostjal esitada oma arvamus hageja avalduse kohta ja teatada, kas kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt (tl 55). 10.02.2012 teatas kostja, et on nõus hagist loobumisega ja palus hagejalt välja mõista menetluskulud 384 eurot. Kostja märkis, et kasutas antud menetluses oma õiguste kaitseks tasulist õigusabiteenust (tl 59). Avaldusele on lisatud Õigusbüroo Aspekt OÜ 07.02.2012 arve nr 120004 (tl 60). Kooskõlas TsMS § 176 lg-ga 1 ja § 1741 lg-ga 1 toimetas kohus 16.02.2012 kirjaga menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja sellele lisatud arve kätte hagejale, andes talle aega seitse päeva vastuväite esitamiseks nõude saamisest arvates (tl 61). 01.03.2012 esitas hageja vastuse kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele (tl 64-66). Vastuse kohaselt ei ole hageja temalt menetluskulude kostja kasuks väljamõistmisega nõus. Hageja leiab esiteks, et vähemalt osaliselt põhjustas kostja oma käitumise ehk tegevusetusega hagi esitamise. Poolte vahel on 03.03.2010 sõlmitud nii tarne- kui krediidimüügileping ja juhatuse liikme vahetamine ei muuda neid kehtetuks. Sõlmitud lepingute oluliseks osaks on hageja üldised müügitingimused, mille kohaselt saadetakse enne muude sammude ettevõtmist vastaspoolele kaks hoiatust arve mittetasumise kohta. Viimane hoiatus saadeti kostjale 15.07.2010, kuid sellele ei järgnenud mingisugust reaktsiooni kostja poolt. Kostja ei ole vaidlustanud arveid ega esitanud hagejale kaebust kaupade ilmselgete puuduste kohta. Samuti ei ole kostja hagejale teatanud juhatuse liikme vahetusest, kuigi tal on üldiste müügitingimuste järgi ettevõttega seotud isikute muutumisel teadaandmise kohustus. Lisaks eeltoodule saatis hageja enne kohtutoimingute algatamist kostjale 18.05.2011 e-maili, kus palus kas võlgnevuse tasuda või võtta hagejaga ühendust. Kostja saadetud elektronkirjale ei reageerinud, kuigi oleks omapoolse reageerimisega saanud hagi esitamist täielikult vältida. Teiseks leiab hageja, et kostjal puudub lepinguline esindaja ning kulude hüvitamine ei olnud hagejale ettenähtav. Kostja on väitnud, et kasutas õigusabiteenuseid, kuid kostja pole kunagi kasutanud lepingulist esindajat vastamaks kohtu kirjadele. Kui hagejat ei ole informeeritud esindaja olemasolust, ei saa hageja hiljem hüvitada kostja kulusid. Riigikohus on mitmetes lahendites leidnud, et vastaspoole menetluskulude suurus ja väljamõistmine peab poolele olema ettenähtav ka hagi tagasi võttes. Lisaks on hageja arvates kostja poolt mainitud summa antud asja keerukust arvestades naeruväärne. Hagi vastus on vaevalt poolteist lehekülge pikk, kusjuures sisuline osa selles on kolmveerand lehekülge. Vastuses ei sisaldu mingisuguseid objektiivseid põhjendusi ega seadusesätteid. Kostja kohtuvälised kulud summas 384 eurot ei ole proportsionaalsed arvestades haginõude summat. Kuna hageja on seoses kostja tegevusetusega kandnud kulusid õigusabile ja maksnud riigilõivu, siis ei peaks hageja enam hüvitama teisele poolele tekkinud kulusid, kuna see oleks hageja suhtes ebaõiglane. Hageja palub kostja menetluskulude väljamõistmise avaldust mitte rahuldada ning jätta mõlema poole kulud enda kanda.

KOHTU SEISUKOHT

TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hageja on esitanud kohtule avalduse hagist loobumiseks. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel menetlus antud asjas lõpetada. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist

loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 2 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kostja on koos kulude jaotusega taotlenud menetluskulude kindlaksmääramist ja palunud hagejalt välja mõista kostja kulud õigusabiteenusele summas 384 eurot vastavalt Õigusbüroo Aspekt OÜ 07.02.2012 arvele nr 120004. Arvest nähtuvalt (tl 60) seisnes õigusteenus kliendiga nõupidamises, hageja nõude analüüsis ja hagiavaldusele vastuse koostamises. Samas ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et Õigusbüroo Aspekt OÜ oleks kostjale käesolevas tsiviilasjas õigusteenust osutanud. Kostja osales kohtumenetluses seadusliku esindaja kaudu – kõik menetlustoimingud on tehtud OÜ Kähku juhatuse liikmete (Pille-Birgit Kirss ja Kadi Berggrünfeld) poolt isiklikult (tl 5051, 59). TsMS §-s 144 on sätestatud kohtuvälise kulu liigid, milliseid on menetlusosalisel õigus nõuda vastaspoolelt, kelle kanda menetluskulud on jäetud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt TsMS §-s 218 sätestatule. TsMS § 218 kohaselt saab lepinguliseks esindajaks kohtus olla üksnes füüsiline isik, kes võib tegutseda ka juriidilise isiku (õigusbüroo) kaudu. Lepingulise esindajana oleks saanud antud kohtumenetluses osaleda volikirja alusel isik, kes vastab TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele ja kes ei ole samal ajal kostja juhatuse liige (Riigikohtu lahend nr 32-1-80-11 p 22 ja p 23). Kuivõrd käesolevas kohtumenetluses osales kostja seaduslik esindaja isiklikult, siis ei saanud kostjal kui äriühingul tekkida õigusabikulusid, mis kuuluksid hagejalt väljamõistmisele TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt jätab kohus rahuldamata kostja avalduse hagejalt menetluskuluna 384 euro väljamõistmiseks. Seoses hagist loobumisega tagastab kohus TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 4 alusel hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.