Tsiviilasi nr 2-12-144
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
07. märts 2012.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-144
Tsiviilasi
AS Starman hagi AxxxxLxxx vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Hagihind
Võlgnevus 53,64€
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Starman (registrikoodxxxxxxxxx, asukoht Akademia tee 28 Tallinn); esindaja: Silver Eensaar( OÜ Julianuse Õigusbüroo, asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn 10150, e-post: [email protected] ); Kostja: Axxx Lxxx( isikukood xxxxxxxxxxx, asukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx; registrijärgne elukoht Soomes)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
AS Starman hagi Axxx Lxxx vastu rahuldada. Mõista välja AxxxxLxxxxxxxAS-i Starman kasuks 107,23( ükssada seitse) eurot ja 23 senti võlgnevuse katteks. Sissenõutavast summast on põhiosa võlgnevus 53,64 eurot ning viivis 53,59 eurot. Mõista välja Axxx Lxxxxxx AS-i Starman kasuks viivis 0,2% päevas tasumata põhinõudelt (53,64 eurot) alates 03.01.2012. a kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus: Menetluskulud jätta Axxx Lxxxx kanda. Mõista välja Axxx Lxxxxxx AS-i Starman kasuks menetluskulude katteks 127,82 eurot, s.o.hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 63,91 eurot ja õigusabikulud 63,91 eurot. Mõista välja Axxx Lxxxxxx AS-i Starman kasuks viivis menetluskuludelt( 127,82 eurot) alates kohtotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga intress, millele lisandub 7% aastas). Edasikaebamise kord
1 (3)
Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
AS Starman esitas 03.01.2012.a Tartu Maakohtule hagiavalduse Axxx Lxxx vastu võlgnevuse, ja viivise nõudes, kokku summas 107,23 eurot. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult hiljemalt 20.02.2012a. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Kostja on määruse ja hagimaterjalid isiklikult kätte saanud 19.01.2012.a., kuid ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta.
Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei vasta hagile tähtaegselt ja ei ilmu kohtuistungile. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel võib lihtmenetluse otsusest jätta välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja ja kostja sõlmisid 09.08.2007a lepingud( kliendileping nr 4771694 ja Liitumis- ja teenuste osutamise leping nr L-371136), mille alusel hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooniteenuseid ning andis kostjale kasutamiseks seadmed. Kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt tasuma, vastavalt esitatud arvetele. Hageja on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuse kasutamise eest. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele, ei ole võlgnik kuni hagi esitamiseni kohustist täitnud ja nõuet rahuldanud. Kostja kasutas kostja hageja pakutavaid teenuseid nende eest tasumata, rikkudes sellega poolte vahel sõlmitud lepingute tingimusi. Vastavalt Üldtingimuste punktile 8.1 on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,2% võlasummast iga viivitatud päeva eest. VÕS § 208 lg.1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi
2 (3)
ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hageja lähtub nõude esitamisel VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 lubab võlausaldajal võlgnikupoolse kohustuse rikkumise(§ 100) korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kui ka lepingu üles öelda ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ja hageja on lepingus kokku leppinud viivisemääras 0,2% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Kostja on saanud hagejalt kaupu ja teenuseid, kuid ei ole nende eest kokkulepitud summas tasunud. Seega on ta rikkunud pooltevahelist lepingut ja hageja nõue tuleb rahuldada.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 63,91 eurot ning õigusabikulud 63,91 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Hageja poolt tasutud riigilõiv tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulu on olnud põhjendatud ja vajalik, jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalse kulu piiresse ning õigusabikulud tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista summas 63,91 eurot. Ehkki õigusabikulu moodustab sellest põhinõudest suurema summa, on õigusteenuse kasutamise puhul tegemist olukorraga, et olenemata sissenõudmiseks esitatud summade suurusest (väiksusest), tuleb teha teatud minimaalne hulk tööd, et nõuet menetleda. Kohtu hinnangul on siin taotletud õigusabikulu näol pigem tegemist sellise minimaalse õigusteenuse tasuga, millest väiksema töömahuga ei ole võimalik võlanõudeid menetleda ja kohtuni viia. Seetõttu kohus sellises summas õigusteenuse tasu kostjalt ka välja mõistab. TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtunik Ü.Raag
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.